Sunday, March 14, 2010

kes̀ minu lunastab sõj̀asta


läbi lä'èn lehis̀e metsa
pòen pàasis̀e tänava
pèád ei pista põuejeni
kätt ei kèä́ri käis̀esse
et ei kuule h̀iie kuked
e'ga kuule h̀iie kòérad
hiie h̀ilbakad isandad
naruKaélad neitsikes̀ed
kuuli aga h̀iie nòoremb pòéga
tõsti sõj̀a sõrmedesta
vaènú väè aga varvastesta

sõda tõusi sõudemaie
vene h̀akkas vèeremaie
pohlakas põletamaie
TàaniMarki tappemaie
Ròotsi kòéra roitemaie
siis mind sõlmiti sõdaje
värvati vene vägeje

mina aga sõda sõnúma
sõj̀aPèáĺikkú palúma
òòta mu h̀üva vennakeǹe
séisa armas Harju saksa
kuula KuraMaà kuning̀as
kuni ma kodúje jòoksen
sèál mina otsin ostijaida
enese lunastajaida
pärgaPèáni pèástijaida
kes̀ minu sõj̀asta lunastab
vaskiAiasta vahestab
kuule kulla isakeǹe
sul̀ on kodú kolmé täkkú
üks h̀üva h̀õbeda täkkú
teìne vana vaski täkkú
kolmas kallis kulda täkkú
ehk annad ühe minusta
lunastad minu sõj̀asta
isa jú kuuli kohe kosti
enne mina annan poj̀akes̀e
enne kui kalli täkúkes̀e

mida ma isale sòovin
isale h̀èá h̀obúne
isa sõitagú sõdaje
hobú uppúgú ojasse
ise vatsúli vaòle
hobú alla h̀allitagú
sadul selga sammaldagú
ise pèále päèvitagú

Vene jú h̀akkas vèeremaie
Karjala karisemaie
Ròotsi laéva laskemaie
pohlakas põletamaie
mina aga h̀üǜsin madrustel̀e
laseme laévad liikumaie
nii kui kätkíd kiikumaie
sõua sõua laévúkeǹe
kèeru pèále vèeru pèále
Sòome suure kalda'al̀e
kus̀ minu ema elúnek̀se
minu emal kolmé lehma
üks h̀üva h̀õbeda lehma
teìne vana vaski lehma
kolmas kallis kulda lehma
ehk annab ühe minusta
lunastab minu laéva sèesta
laéva sèesta ja vaéva sèesta
selle suure sõj̀a käèsta
ema jú kuuli kohe kosti
ei või pèásta laéva sèesta
enne mina annan poj̀akes̀e
kui oma kalli lehmakes̀e

mida ma emale sòovin
emaleni lüpsíLehma
ema lehma lüpsemaie
nisa verda teìne vetta
kolmas piimada puhasta
neljas võida ruugè'eda

Vene siis h̀akkas vèeremaie
Karjala karisemaie
Ròotsi laéva laskemaie
pohlakas põletamaie
mina laéva palvè'el̀e
kuule kulla laévúkeǹe
òòta üva vennakeǹe
las̀ mina otsin ostijaida
pärgaPèáni pèástijaida
sõu'a sõu'a laévúkeǹe
sõu'a sinná kèeru pèále
Sòome suure kalda'al̀e
kus̀ minu veli elúnek̀se
ehk pèä́stab minu pahasta
lunastab minu sõj̀asta
kuule kulla vennakeǹe
sul̀ on kodú kolmé h̀ärga
üks h̀üva h̀õbeda h̀ärga
teìne vana vaski h̀ärga
kolmas kallis kulda h̀ärga
ehk annad ühe minusta
pèä́stad minu laéva sèesta
laéva sèesta ja vaéva sèesta
selle suure sõj̀a käèsta
veli kuuli kohe kosti
ei või pèásta laéva sèesta
laéva sèesta ja vaéva sèesta

mida ma vennale sòovin
vennale vedúvad h̀ärjad
veli mìngú kündemaie
härjad võibugú vaòle
ise pèeni pèendaral̀e
ike jää̀gú itsitama
adraKured kurtemaie
jutad juttu rèákimaie
lipitimed leinamaie
sahad lahti lõikamaie

Vene mul̀ h̀akkas vèeremaie
Karjala karisemaie
Ròotsi laéva laskemaie
pohlakas põletamaie
sõua sõua laévúkeǹe
et su rind on valges vahús
minu õel on kolmé sõrmust
üks h̀üva h̀õbeda sõrmus
teìne vana vaski sõrmus
kolmas kallis kulda sõrmus
ehk annab ühe minusta
pèä́stab minu pahasta
selle suure sõj̀a käèsta
õde jú kuuli kohe kosti
ei või pèásta laéva sèesta
laéva sèesta ja vaéva sèesta
selle suure sõj̀a käèsta

mida ma õele sòovin
sõsaral̀e sõrmus suuri
kui lähèb õde kihlamaie
sõrmus kukkugú kuruje
tilgúti tèeRajale
ärgú sàagú léítamaie
e'ga kätte antamaie

mina aga h̀üǜsin madrustel̀e
kuulge kulla matrus̀ed
tõst'ge purjed püstí nüǜd
mastid màale paistemaie
minu neiúl kolmé pärga
üks h̀üva h̀õbeda pärga
teìne vana vaski pärga
kolmas kallis kulda pärga
ehk paneb ühe minusta
pèä́stab peig̀Mehe pahasta
laéva sèesta ja vaéva sèesta
selle suure sõj̀a käèsta
neidú kuuli kohe kosti
enne mina annan pärjakes̀e
kui oma kalli peiukes̀e

Vene siis h̀akkas vèeremaie
Karjala karisemaie
Ròotsi laéva laskemaie
mina aga mèes jäin laulemaie



PandiVere hèáldamine

kuri on kosta Tòonelassa

pereNaine naisukeǹe
sõélútab süśí lèesta
kust tema leibada lisaneb
kaévab aukú kallastesse
kust paneb piimada paremba

pereMèes pereMehikeǹe
pereNaine naisukeǹe
otsi uuśi orjasida
palu uuśi palgalisi
otsi uuśi ja usinaid
palu uuśi ja parajaid
léía uuśi leivalisi
pereMèes pereMehikeǹe
pereNaine naisukeǹe
pahast maksid orja palga
madalalla mattidella
kitsalla kǜlimitulla
lühídálla küǜnderalla

kui júhtub ori surema
hulgub Tòone uulitsalla
vaarub Tòone vainiúlla
küsíb Tòonela isanda
küsíb Tòonela emanda
kes minu uksi ulguteleb
mis minu linki liiguteleb
mina su uksi ulgutelen
mina su linki liigutelen
tòòdi alla kulda tòòli
tòòdi kätte kulda tòòpi
võida metta tòobi sèessa
sö̀ö̀ nüǜd sina orja vaène
jòò nüǜd sina orja vaène
küll said enne vetta sǘǘ'a
vetta sǘǘ'a vetta júúa
veśíLeival vinnuteti
kaljaPudil kasvateti

pereMèes pereMehikeǹe
pereNaine naisukeǹe
kui júhtud sina surema
kar'u ilmalta kadúma
hulgud Tòone uulitsal̀e
vaarud Tòone vainiúl̀e
kopùtad koj̀a lävele
küsíb Tòonela isanda
küsíb Tòonela emanda
kes minu uksi ulguteleb
mis minu linki liiguteleb
pereMèes pereMehikeǹe
pereNaine naisukeǹe
mina su uksi ulgutelen
mina su linki liigutelen
tòòdak̀se tuline tòòli
tòòdak̀se tuline tòòpi
tulda tõrvada sèessa
sö̀ö̀ sina tulda jòò tõrva'
küll said enne metta sǘǘ'a
metta sǘǘ'a metta júúa
pahast sina maksid orja palga
madalast sina maksid matti
kadalast sina karnitsaida
paj̀a sèest sina anńid palga
tugevalla tòòpidella

nüǜd sina tasud taévaassa
hulgud lòòja uksillasa
sälitus̀ed sää̀rillasi
käid kühvelid käèssa
vakud varvaste vahella
kǜlimitud kaènalassa
ise kèelilla kõneled
tule tänne orjadani
tule ori võta osa
tule vaène võta vaéva
päèviĺine päèvaPalka

ei taha pereMehikeǹe
kui ei maksanùd kodúna
andanud elú tòassa
paha on maksada Manalla
kuri on kosta Tòonelassa
hale on hauassa tasuda



Pandivere hèáldamine

mõõ̀ka on meresta tulnud

vèere vèere päèvakeǹe
kulu sina kulla tunnikeǹe
hõilu õhtaPòolekeǹe
vèere puie punaǹe
alla latva hanine
lepa latva linnukeǹe
kase latva kaunikeǹe
vèere orja õhta'aie
päèviĺise pèále põllú
orja òòtab õhtakes̀ta
päèviĺine päèvaVèeru
sulaǹe suve kuluma
orja sàaneb orja palga
päèviĺine päèva palga
mida mulle - ei midagi
keda mulle ei kedagi
mèeled pahad paisatak̀se
sõnad halvad annetak̀se

vèere vèere päèvakeǹe
vèere vèere vetta mö̀ö̀da
kuldas̀ta kõretta mö̀ö̀da
vèere saksa sàali pèále
kuninga koj̀a lävele
kus̀ on emanda sèessa
suga kuldaǹe käèssa
hõbedaǹe täi'e lauda

sèe sòéb sulas̀te päida
kasib karjaLaste päida
harib päida armetúmil
tuli tuuli. tõusi tormi
suga sapsasti vedeje
täie lauda lainetesse

mis minu mehe nõu'ústa
tè'en aga tèeda taéva'aie
raiun rõõ̀muje radada
läbi lä'èn põuas̀e linna
lähèn Pèetri palve'el̀e
pai Pèeter püha sulaǹe
Andres armas käskuJalga
Pàavel lòòja palgaĺine
mìne tòò suga meresta
täi'e lauda lainetesta
ei läìnùd Pèeter poisikeǹe
e'ga Pàavel palgaĺine
Andres kärme käskuJalga

mina ise nòorukeǹe
nòorukeǹe nõdrukeǹe
kangePèá kavalakeǹe
läksin vö̀ö̀ni vedelasse
läksin süli sügavasse
kaélani kala kuduje
helmini EmaJõgeje
mis mulle puutus põlvedesse
mõõ̀ka puutus põlvedesse
kulda elkis helmedesse

rauda aga rabas rindujeni
veri sèe vèeri varba'asta

võtin mõõga põlvistani
kanńin käsiVarrellani
vein selle mõõga mõisa'aie
ülemate hòònetesse
kuninga koj̀a lävele
isanda ilu tubaje
lasin saksa laua pèále
isanda ivade pèále

sèál nèe saksad katselivad
isandad imestelivad
kuningad kumardelivad
herrad risti heitelivad
prouad põlvili palusid
kust sèe mõõ̀ka sìià tòòdud
sìià tòòdud sìià sàadud
sìià pandud laua pèále

mõõ̀ka on meresta tulnud
mere mèeste mèeleLuista
katku mèeste kaélaLuista
vaènu mèeste varvasLuista
suure saksa sèä́reLuista
mere liivasta lih'itud
mere vèesta vèeretetud
ihúmata võtab híng̀e
lö̀ömatagi lõikab kaéla

sèált mind vèedi vang̀iTorni
mitú oli vaéva vang̀iTornis
üks oli kuuma téine külma
kolmas nòore neiú nälga



Pandivere hèáldamine

Saturday, March 13, 2010

kus̀ mägi - sèál mõis', kus̀ küngas - sèál kõrts, talúd sòò ja raba seeś

kus̀ mägi - sèál mõis', kus̀ küngas - sèál kõrts, talúd sòò ja raba seeś

ei oleks mina mõ'elnud
ehk oleks sada ö̀'elnud
tuhat́ suuda tunnis̀tanud
kümme kèelt́a kinnitanud
saj̀ad ràamatud lugenud
eilè neilla aègadella
tuna neilla tundidella
sìià sàama, kus̀ olen sàanud
sìià vèerma, kus̀ olen vèernud
neile puile puutumaie
neile maile mahtumaie
uksile ulatúmaie
sagarail̀e sattumaie

sain kui konnade kodúj́e
sìià madúde maj̀aj́e
sisalikkúde segaj́e
ussiParve hulkaj́eNi
kalaParve kàasaj́eNi
konna kèeru keske'el̀e
konnad mult́a sõivad kopsud
ma'òd mustad sõivad maksad
sisalikúd sõid süda'me
kihulas̀ed keèdid kèele
murelas̀ed murŕid mèele
herilas̀ed võtid híng̀e

kui mina pèásen mõisá'ásta
pèásen kui sò'e suusta
lõví lõugade vahelt́a
halli hundi hammastesta
ei taha tagasi vàata
enne kui kodú tòassa
tòa è'essa to'ming̀assa
pinú taga pihlakassa
siis mina vàataksin tagasi
üle se piha pahe'ma
üle laudija lageda
üle se sileda selj́a
kus̀ pais̀tab pagana linna
kuradi koda kumak̀se
juuda tornid tolgendavad
põrgú akkenad põlevad
helveti elú nä'ik̀se

kus̀ mei'é ra'mu raisatie
pihad pèened peksetie
õlaNukad hõõrútie
kä'èVarred vaévatie

kui sàaksin mina mìnema
pèáseksin põgenemaie
siita madúde maj̀asta
sisalikkúde sè'asta

kuhú pè'an mina mìnema
sügav on mereje mìnna
ale on mìnna allikal̀e
pime' pilveje pugeda
kõrge' tõust̀a taéva'ásse
mahá vajúda madala

minu hella eidekeǹe
küta küla külmad saunad
hau'ú udras uuśí vihta

pè'a sina leige' leh́eĺine
pese mu pèá veresta
veristes̀ta vermedesta
hau'ú hàavad terve'esta
terve'esta tòòre'esta
ei
kurda ma ema käsida
kurdan kärnas̀e käsida
veriSilma vermeida
alaKulmú haigeida
kibedast lõi kèeruSilma
vägevast lõi vèä́rasJalga
kõvast lõi käśí kõvera
ärgú mullassa magagú
ris̀tiLiivaś ring̀utagú
sàagú tuuleś kuivamaie
lepaLadvaś lèekimaie
kaseLadvaś karjumaie
hàavaLadvaś ammumaie
kuuse otsaś kukkúmaie

kägú aga kukkus kuusikússa
pappi paugutas pajassa
tegi sèál neid tõllaRattaid
kodaraida kopùteli
millega saksu põrgú víìdi
isandad igiTubaj́e
prouad paksuje rägaj́e
lapsed tühja làanedeie
kubjad kuuma kattelasse
kiltrid kèeva vè'e padaj́e
talúPoj̀ad taéva'asse
vabadikúd varna alla




Pandivere hèáldamine

kuìdas̀ orjast oldanekse

läh'me võidú laulemaie
laulemaie luulemaie
võidú naisi võttemaie
hobúsid va'hetamaie
kummaĺ meiĺ enamb lugusi
kummaĺ paljú palve'eida

kes̀ tahab laulda meile vasta
mei'é küla mèeste vasta
pòole riigi poìs̀te vasta
üle sàare sakste vasta
KureMäe kuninga vasta
HiiuMaà isanda vasta

sèe tulgú minult küsíma
kuìdas̀ orjast oldanek̀se
käskuJalast käídanek̀se

ori sàab pisut magada
vähè aèga haigútada
ràasukes̀e ramméstada
kòoruke kurvasteletta
siisKi seint́e nõj̀alla
kìrveVart́e varalla


kui sèe uksi húilasteleb
parrekeǹe paugasteleb
lingiPaéla liigasteleb
siis on ori hulkumassa
vaè'neLapsi vàarumassa
ematúmad ehtimassa

kodútúmad kulgemassa
tòòmaś uksile õluta
sagaril̀e saunaLéílí
et ei húilu uued uksed
karju kaskis̀ed sagarad
ving̀u piidad pihlakas̀ed
minu orja hulkudessa
vaè'seLapse vàarudessa
palgaPiia piilúdessa
et ei hellikúd herútu
pereTüttared põgene
talúTüttared tagane


vara on vare's jalalla
enne koitú kòovitaja
enne päèva pèä́sukeǹe
enne muida musta lindu
vèel varem' mina vaè'sekeǹe

vai minu vaè'st varesta
armetúmba harakada
kõik on' nèe luguj́e pandud
kõik on' nèe lauluj́e la'òtud




Pandivere hèáldamine

sòone rauda sö̀ö̀b süd́am'e

ei te tè'a tütarLapsed
kus on tei'é m'ehed nòored
kus on turva téised pòoled
virve vikati ihújad
han'e rau'a haljastajad
kana kàare kèeritajad
nèe läksid liṕuś linna pòòle
vene vah't'e vahella
ei nèe ihú heina raudú
karasta ei kàare raudú
nèe aga ihúvad híng̀e raudú
karastavad kaéla raudú
sòonivad süd́am'e raudú
mei'é mèeste mèele pèále
karjaLa'ste kaéla pèále
mei'é mèeste pèád ilúsad
karjaLa'ste kaélad kauni'd
ihútud́ aga võtab híng̀e
karastetud́ lõikab kaéla
sòone rauda sö̀ö̀b süd́am'e



Pandivere hèáldamine

Thursday, March 11, 2010

kui sèe Riiga rikútie

nòored m'ehed vennikes̀ed
tòoge püssíd péningulta
tutserid tòaLaelta
käsiAmmud ahjù pèálta
rohùSarved räésta'asta
läh'me rinnu käí'me kõrvu
läh'me rinnu Riia pòòle
tasa TalliLinna pòòle

läh'me Riiga rikkúmaie
Tal'Linna tahendamaie
Võndu kinni võttémaie
Poh́lakat̀ põletamaie
Venelas̀t veris̀tamaie


läh'me hilju hiie kaudu
salaja salú vahelta
kes̀ meile vasta tulenek̀se
tuli sèe suur SuleviPòéga
Sulevi KaleviPòéga
kuldaǹe kuningaPòéga
hè'a ilma päèva pòéga

tere tere hellad vennad
kus̀ te läh'te vasta ö̀ö̀da
vasta ö̀ö̀da vasta vetta
vasta kuldas̀ta kuuda
vasta pilkas̀ta pimedat̀
me läh'me Riiga rikkúmaie
TalleLinna tappemaie
PõltsaMaàd põletamaie

lahúta'me Riia linna
màa tasa Tartú linna
pane'me Põrgú põlema
põleta'me põllú välja
ka'òta'me kirju karja
tonksu anna'me vana tondil'
läbi kopi'me kuradid
linna nèe saksad sarvili'sed


vahti'ga hüǜśi valli pèálta
téine téise torni pèálta
kodanik koj̀a laelta
majanik maja taganta
herra aida èä́re pèálta
kaupMèes kauba kìrstu pèálta

kuulge kulla nòored m'ehed
poisid pòoleMèelelis̀ed

kellega rikúd Riia linna
kellega Ta'Lina tasandad
kellega PõltsaMaàd põletad
pòle sul̀ püssía pèòssa
ole sul̀ kìrvesta õlalla
raudaKangi kaènalassa

kuule rikas Riia herra
Valga valgePèá isanda
Võnnu võtmete pidaja
sõj̀aSurma te surete
lahingusse langenete
rinnu mina rikún jalú mina tapan

rinnu rikún Riia linna
jalú tapan Talli linna
pä'i mina pèä́stan Pärnú linna
võidú võtan Võnnu linna
põlvili PõltsaMaà põrutan


jù tuli sõna SàareMaàlta
jù tulid kirjad keiseris̀ta
ràamat tòòdi RakVeresta
palveRàamat Paide'esta

ärge rikkúge Riia linna
ärge tapke TalliLinna
põletage Poh́laMaàda
kèera ümber Keila herra
pö̀ö̀ra ümber Püssí saksa
läh'me koj̀ù kulla pèále
õuele hõbeda pèále
vaskis̀e värava pèále
tinas̀e tèe raj̀ale
olgú Riiga rikkúmata
Vormi kinni võttémata
Taanimarki tappemata
Poh́laMaàd põletamata
Ròotsi riiki rö̀ö̀vimata

jää̀gú Riiga sòòla túú'a
Ta'Lina raha tagúda
Vormi võttimeid valada
Narva nástu kirjútada
Ta'Lina tèòle käia
mèestel' túú'a mõõ̀kasida
pois̀tel' túú'a pungasida
nais̀tel' ummúsKíngasida
tüttareil' punasid paélu
vanal' mèestel' pannelVöida
Riia sòolad selgeem'ad
Tal'Linna tabad tugevad
PõltsaMaà põlled punas̀ed
Võnnu võttimed vedúsad
poisid nèe kiidavad pòòrdisida
naised tanu narma'aida
tüttared sineKivisi'
Krõõ̀dad kõrvaRõngaida
Maied màani sèelikuida
Anned alusKuubesida
Lèenud la'iu pitsisida


ütlen jälle uuest ümber
uuest ümber tàas tagasi
jú tuli kiri Keielasta
jú tòòdi sõna järele

júba Riiga rikútie
TalleLinna tapetie
Poh́laMaà põledétie
kes̀ seè rikkús Riia linna
kes̀ seè tappi TalleLinna
kes̀ seè Laiuse lahútas
kes̀ seè Poh́laMaà põletas
siga rikkús Riia linna
lammas tappi TalleLinna
põrsas Poh́laMaà põletas
sèáĺ jòòksi jõgi punaǹe
sèáĺ jòòksi vesi vereva
meri oli täíśí mèeste pä'ida
nii kui mäèd mätta'aida
kallas täíśí kòòlja lu'ida
nii kui rannad pilliRòògú
hüǜśid hülge'ed meresta
kisendasid kiivitajad
karjusid mereKajakad
mereVetta júú'essagi
rannaRohtù sǘǜ'essagi
mereVesi jú mesine
rannaRohi jú rasvaǹe




PandiVere hèáldamine