Simuna kihelkonna mõistatuste keelest

 

Edela-Viru maamurrakute kčeleõpetus

Kas see on eesti keele murre?

Eesti mõistatused

Seda praega ei tie! Selle tieb hommiku. (Kes teeb?)

1) pikad täishäälikud

ies süedi, taga süedi, all süedi ja pial süedi, mina sõin ja mind süedi

(Hobune sõi rohtu, varblased pihlakamarju, naine sõi hobuse seljas pihlamarju ja laps imes.

Puu otsas sõi lind ja puu all hobune, vankris sõi naine ja imetas last

Üks naine istus puu all ja sõi, sama puu otsas krõbistas orav pähklid süüa, naine ise sõi ja imetas last ja mõtles: mina söön ja mind süüakse)

Loe: saa, hää, süü, suu, pii, see, söö, soo, sõõm

2) mitmuse osastav

Kervega raiub ööd ja päevad, laasta välja ei saa

(Seinakell)

Juku tansib jäe pial, jälga põle kuskilgi näha

(vokk)

Loe: käsi, süsi, kausse, kive, saane, panne, salme, pükse

Valge mära vainul, kõht konne täis

(Kerik)

Loe: mokki, oksi, musti, pohli, sukki, kohti, otsi, pulmi, loomi, nurki (odre, õune, kõve)

3) (lj, rj, sj) j-nihe

Pika piibuga, laia kaabuga, läheb maa alla kos'sa

(Vievõtmine kaevust)

Loe: asja, asju,

Hall härg, seilast sööb ja küllest situb

(Veskikivi)

Loe: asjad, tühjendama, välja, kalja, sülje, muljub, korjati, sarja, karjane (Jullus, ärrabe)

4) ainsuse osastav

Üks uks minna, viis kambrid käia

(Sõrmkinnas)

Loe: leiget, õhtut, haput, mitut, plikat (habra: habrad)

Muri istub puuris, vaatab aknast välja: kaks kannab kolmat, kolm pead ja kaheksa jalga

(Üks vang mõistetud vangi ja tema pidand siis vangist vabanema, kui võib anda niisuguse mõistatuse, mida teised üles ei oska arvata. Vang näind oma kongi aknast, kui kustki visatud välja üks surnd põrsas, selle kallale tulnud kaks varest, söönd ja löönd viimaks kahekesi küüned sisse ja viind ära)

Loe: neljandat, viiendat, kuuendat

5) lühem 2. välde

Isa pitka peenikene, ema laja latergune, pojad puperullikesed

(Sõrmkinnas)

Üks laut, punased põrsad sies, must siga lääb aab punased põrsad väl'la

(Ahjust kisu roobiga süsa)

Loe: aia, ajan, ajal, sajab

Üks kuusk kullamäel, teised kuused kumardavad

(Õpetaja ja kogudus)

Loe: hommikul, hunnik, sammud, rammus, immitsema, tännitama (kümme = kümne)

Viis vidinat kisuvad pädina perssest suoli

(Kedramine, kisub näppudega kuonlast)

Loe: putru, atra

Pere söeb ja laud laalab

(Siga imetab põrssaid)

Loe: sauna, (ree)kaustad

6) keskvõrre

Pisemb kui hiire hoone, enamb aknaid kui kuningal

(Sõrmkübar)

Loe: rammusam, noorem, parem (lõbusambi pühi, lähme ilusamba kohta, jõukamba miest, üvemb, lagedama)

7) väärdunud lõpukadu

Üks hani, neli nina/nisa/nokka

(Padja, Patjal neli nurka)

Raudadra, kivipõld, puuseeme

(Tuleraud, tael ja tulekivi)

Loe: lible, sõber, nõder, tuder, naber, lõtv, ritv, lodi, kabi

8) -ts(as) sisekaoga seesütlev

Vanamies nurgas, tilk tilli ots

(Kal'laastja) ~ asten, astna, astnad

Mets(as) must, tee pial lauk, kodu valge

(Niinepuu ~ lõhmus)

9) nõrga astme silbipiir

Utt-tutt tua taga, suitsusaga selja taga

(Ähestamine põllul)

Neli hoost tallis, viies juokseb ümber talli

(Sukakudumine varrastega)

10) mitmus

Mõlemil on oma

Omi põrssaid ma ei müi

Ei tule kõiki kohe miele

Sikk sõidab silda müeda, karvad käivad kaksipidi

(Heinakoorem)

Neli tieb aset, kaks näitab tuld, üks heidab magama

(Koer)

Loe: mõlematpidi, mõlemal pool,

11) liitsõna teise osa esisilbi lühenemine

Pitk vits pihlakane, üle õue õunapune

(Vikerkaar)

Kieletu ja mieletu, ise ilmama/maailma tark

(Margapu, Margap ehk kaal)

Loe: vanamees, vanamoor, heinamaa, väimeespoeg, Rakkveere, Laekveere, Alekveere

12) -st (~ ks) saav kääne

Lapsed sünnivad kõige enne, siis sünnib ema, isa sünnib kõige viimast

(Kõige enne tehakse nukud, siis saat, kuhi tehakse kõige viimast, siis on kõik üks pere)

Loe: mille jaoks, jäi leseks, peeti ausaks (pekseti puru(st) )

13) ks-tüvelised nimisõnad

Kurjad kuldid, hellad emiksed, pügalised põrssad

(Mesipere)

Vanamies nurgas, rüpp/suu mune täis

(Kerissega ahi)

Loe: varesed, nõgesed, jänesed, jalased, veised, linnased

14) -ta(sse) umbisikuline tegumood

Lagi all, lagi peal, lae peal laaletasse

(Kannel, viiul)

Loe: hüütakse, öeldakse, soetakse, loetakse, (tuada, püütta, austetta)

15) v-kadu mõnes sõnas

Üks ütleb: üe pikk, teine ütleb: päe pikk, kolmas ütleb: üks mul üe, üks mul päe, pean kõik kandma

(Voodi ütleb: öö pikk, pink ütleb: päev pikk, põrand ütleb: üks mul kõik, ühepikkused mõlemad, sest minul seistakse nii öösi kui päeva )

Suil lookab ja talvel kükitab

(Äke)

Loe: suvilised, teisipäev, laupäev

16) -al nimisõnad

Mies läheb metsa, tieb ilma nua ja kerveta kaks küna valmis

(Pähal, Hammustab pähklit)

Üks hiir, kaks saba, (pastalking ja paelad taga)

(Pastal, Passel)

17) teine

Kaks härga ühes ikkes, teine sopleb suoda müeda, teine kõnnib kuiva maada

(Vesiveski)

18) ä-harmoonia

Isa istub, ema süeb, pueg pistab, tütar taga tönitäb

(Kaevuvinn)

19) järelsilbi e> I (kessi, ikki)

Isa pitk ja peenike, ema lai ja latergune, tütri käsi kõver, poia pea kannike

(Tapud)

Tuhat turki, sada särki, lääb põllule, ikke perse pal'las

(Kana)

20) kaksiktäishäälikud

Must kuer, haugub iga pühapäe

(Kirikuõpetaja)

Sile pueb karvase sisse

(Käsi läheb kindasse)

Loe: poeg, toed, soeb, loe

Hobu hirnub Hiiumaal, häel kuulub seie maale

(Müristamine)

Mees läheb metsa, viskab tindi tee äere

(Nuuskab tatti tee äere)

Loe: selle jää, seda jääd, see jää

Täkk tallis, saba riastas

(Ahi kööb)

Vanamies läheb lakka, lihavaagen pia pial

(Kukk)

Küll pienike on minu keha, kuid siiski pallu minust teha, mina vinnan, vian, elus inimesi katan, pärast surma hauda matan

(Lina)

Üks tamm, kaksteist haru, igal haarul neli pesa, igas pesas seitse muna, üks külg musta, teine valget, igal munal ise nimi

(Aasta, kuud, nädalad, ööd-päävad)

Pisikene pulsukene, kaks jägu õlut sies

(Muna)

Hobu hirnub Hiiumaal, häel kostab meie mual

(Müristamine)

Tuba tutvaid täis, üks ei tunne üht, teine teist

(Jalajäl'led tuas)

Must härg ja mugulad/mugulas sarved, võtab saana sarvile ja kihelkonna kukile

(Ahi, tuli; Mumm; Sõnnikusitikas)

Sööda kui venda, aga seu kui varast

(Hobune)

Piutäis pal'last ja kamalutäis karvast, ihu ihaldab, süda sallib ja reied rõemustavad

(Vihaga anna vasta kannikaid)

Loe: suvilised, teisipäev, laupäev

KORDAMISEKS

(lj, rj, sj) j-nihe

Kits keldris ja keel väilas

Kits keldris, kiel vällas

(Ahju lõõskamine, suust aab tuld vällä)

Vanamees nurgas, pulk pihus

(Kaljaasten ja naga)

Pikk vits pihlakane, üle välla tuomingane

(Põld ja pienrad sial vahel)

Mies läeb metsa, naine nabapidi sel'las

(Lähker õlal, Heinaline)

Mies läheb metsa, suolepundar sel'las

(Mehel köiepundar seljas)

Harakas augus, saba vällas

(Aidavõti)

Hiir läks auku, saba jäi vällä

(Võti läheb võtmeauku)

Mees läeb metsa, teivas sel'las

(Kass)

Kõhust söeb, seljast situb

(Höövel kui hööveldad)

pikad täishäälikud

Pia süiakse, nahk müiakse, liha/kondid ei kõlba külakuertele

(Lina)

Hobu ohjata, mies piitsata, tie tolmuta

(Jõgi)

Vaaksapitkune vanamees ja küindrapitkune habe suus

(Viht)

Puupuru, tammetõru, vitsavõru, kurjad kuldid, hellad emiksed, pugalad põrsad, küidud kesikud

(Mesipuu)

Neli neitsid juoksevad nurme müeda, üks ei saa ühte kätte ega teine teist

(Vankrirattad)

Öed kui päevad käib, aga paigastki ära ei saa

(Seinakell)

Vanamees raiub öed ja päevad, puu ei kuku ja laast ei lange

(Tunnikell)

Hall härg ja hangus sarved, kierab ümmer kihelkonna

(Tuuleveski)

Kierleb ja vierleb, kui üles saab, muneb

(Humalas ehk tapp)

Ema lai ja latergune, isa pien ja pikergune, poja pia lõhki, tütre käsi kõveras

(Kooguga kaev)

Kõik maailm end ehitab, kolm ruotsi poissi ei ehita

(Kuusk, kadakas, mänd ei õitse)

Kera ies, ora taga, hiirekelder keskel

(Kass)

Siest siiruviiruline, pialt kullakarvaline

(Sibul)

Põrsas juokseb, põnn tõuseb

Põrsas jookseb, põis paisub

(Kedrus. Vokivärten, kui lõng peale kedratakse)

Üle ilma luok

(Vikerkaar)

aja (lühem 2. välde)

Tullar läheb villarid kosja, pitka piibuga, laja kaabuga

(Kaevust vett võtma)

Punane kuer haugub luuaja taga

(Kiel)

Kiigub ja liigub, ilmaski üle aja ei saa

(Äke)
(Leivalabidas ja leivad)

Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal

mets, metsas sead, poisike aab taga, must tõrvariidest kuub selgas (Inimene soeb pääharjaga täiu pääst)

Hark all, hargi peal vaat, vaadi peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsa sees kari, karjane ajab karja takka, tõrvarüüd seljas

(Inimene on see, hari on see karjane, kes täisi takka ajab)

keskvõrre

Enamb aukusi maas kui tähti taevas

(Põllul viljakõrre augud)

Maast madalamb, puust pitkemb

(Käidavad tied)

lõpukadu (identsed põhikäänded)

Tieliba, maasuga, meremumm, metsakukk, laane valge piaga vasikas

(Tieliba on regi, maasuga on adra, meremumm on vähk, metsakukk on kägu, laane valge piaga vasikas on jänes)

teine

Tõsta teist reit ja tõsta teist reit ja pane karvane vahele

(Hobuse rakendam[ine])

tk

Ilmuline läheb almulist kosja, pitka piibu ja laja kaabuga

(Vee kaevust väljavõtmine)

Puu pitkune, pilliroo jämedune

(Puu süda)

Suure õuna suurune, penikoorma pitkune

(Lõngakera)

rs

Lihane tõrss, raudne vits

(Sõrmus sõrmes)

Must siga läheb lauta, aab punased põrssad väl'la

(Ahjuruop aab süed väl'la)

All hark, peal paun, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets ja must poisike ajab sealt põrssaid välja

(Inimene)

v kadu

Suine poisike, sajakordne kasukas

(Kapsapea) vanaisa: Näe! Suilised tulevad.

ia

Sõda sõdib, pia sinetab

(Linaväli)

Puu topib, luu tambib, lihane keerab ümber

Puine pistab, luine sallib, vintab, väntab, vianab alla

(Süemine, nigu vanasti süedi puulusikaga, kiel ajab alla)

Siad sillul magavad, ühe pia ja teise p[e]rse

(Maja, tualagi)

Liha all ja luu pial

(Vähk)

Luu all ja liha pial

(Lina)

Luu all, liha pial, kuldne vits kõige pial

(Sõrm ja sõrmus)

Kukk kuldas, saba rõngas, seisab aida seina pial

(Aidavõti, Püss)

Pialt punane, kael karvane, ise allapidi tolgendab

(Maasikas, Vaarikas)

Hargi pial paun, pauna pial rist, risti pial nupp, nupu pial mets, metsas sikukari, viis metsavahti ajavad ühe püssiga sikku taga

(Inimene sueb pead)

Taadi tolk norutab eide augu pial

(Kaevukook)

Üle ilma ulatab, üle pia ei ulata

(Silmad)

ua

Viis villatuba, igas tuas pime mies

(Sõrmkinnas, iga sõrm läheb ise auku)

jägi, jäge, jäe (~ mägi)

Jäku tansib jäe pial, ilmas jäku jälgi ei näe (isal: jänku)

Jeku tantsib jää pääl, raudhambad suus, keegi jeku jälgi ei tunne

(Vokikeps)

Jääger kõnnib jäe pial, ei ükski tema jälgi näe

(Tuul)

äe

Mees läheb metsa, löeb vaia tee ääre

(Situb tee ääre)

ue

Isa pikk pienikene, ema lai lapergune, pueg pujutullikene

(Vinnaga kaev, ämber, pulk)

Neli annab ja neli kannab, kaks kuerakaigast ja üks parmupiits

(Lehm)

er

Kerbu suurune, härja raskune

(Tulesäde, kui läheb kää piale)

Pisikene neitsikene, temal kindel kerstukene, ei teda murra muugid lahti, ei teda võta ka võti lahti, kui läeb katki, siis saab kätte

(Kanamuna)

käänded

Revesta reied lajale, viska karvene vahele

(Hobune rakke) ~ naine õpetas last ujuma Mäiste järvel: Pane käed sirgele!

Must härg, mugulas sarved, võtab valla vangule, kihelkonna kukile

(Tuuleveski)

Sügise sünnib ja kevade sureb

(Lumi)

Puujumal läheb veejumalale kosja, tühjalt läheb, täielt tuleb

(Veevõtmine kaevust)

Talumees näeb iga päev, keiser harvasti, Jumal ei näe kunagi

(Talumees näeb omasuguseid iga päev, keiser näeb keisrit harvasti ja teist Jumalat polegi)

Mies läeb metsa, kaks kõhtu koju puole

(Sääremarjad)

Musta piaga valge poiss, piip on suus, paun on sel'las, ise laulab saksa kieli: Kibuvitsa Villem surnd

(Seinakell)

Põue mahub, aga merre ei mahu

(Mõte)

Pihuse mahub ja merde ei mahu

(Rakk)

Merre ei mahu, aga pihku mahub

(Õhk) isa jaanipäeval: kas kusen tulde

Kahed karvad vastakute, kahed reied ristakute

Kahed reied ristamisi, kahed karvad vastamise, vaalikaigas vahepeal

Isa-ema paaristiku, tagakambris kaelastiku, nende reied ristamisi, kahed karvad vastamisi

Isa-ema tagatoas, kahed reied ristastikku, kahed karvad vastastikku

(Kraasid)

mitmus

Kollane/Punane jupsib/puksib/muksib musta

(Tuli vasta pada käib)

Hobu ohjuta, mies piitsata, tie tolmuta

(Laevasõit vie pial)

tegusõna

Sada-sada, tuhat-tuhat lähvad üle niinest silla raudsesse linna

(Herneid puhastatakse sõela peal ja pannakse patta keema)

Laut lambaid täis, põle ühelgi saba taga

(Leivad ahjus)

sõnad

Vana vakk, uus kaas

(Tiik ehk jõgi, kellel jäe peal on)

Senna sõidab suuri sõda, kuhu ei mahu kassi sabagi

(Linnupuu)

Sialt käib väl'la suur sõda, kus ei mahu kassi saba

(Mesipuu)

Kõrvetab, aga ei pane põlema

(Nõeksed)

Enne ta kasvab, veike ja valge, pärast tema sirgub, kõva ja kange, nuor teda sallib ja vana ei salli, püksi ta kasvab ja alapidi ripub

(Pähal)

Suure pere majakene, ust ei akent ole ies, kundamendist käivad sies

(Mesipuu, vanaaegne mesipuu) ~ lell: kuhvaika

Ise pisi pipeldaja, saba tillitolline, kõrvad tutilutikesed, silmad nii kui sibulased

(Kerp)

Üks tamm, kaksteist haru, igal haarul neli pesa, igas pesas seitse muna, üks külg musta, teine valget, igal munal ise nimi

(Aasta, kuud, nädalad, ööd-päevad)

Punane kõrend valgeid kanu täis

(Hambad)

Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõlkutime kõlle-rõlle, võre läks kinni võlle-rõlle

(Kangasteljed Sim 1961 V. Viirmann)

Hall siga hingab iga harjuse vahelt

(Saunakeris)

Üks karu, kaks perset/tossumulku

(Kahe olviga talutuba, Vanad õlekatustega hooned kahe olviauguga, Katus ja olviaugud)

Härg möurab kahe kuhja vahel

(Pussulaskmine)

Kui üks kuusk kummardab, siis kõik see nõmm nõkatab

(Kirikuõpet[aja] ja kogud[us])

Üks saun, sada akent

(Puupinu)

?

Alta putku, pealta putku, keskelt kenane putku, pealt putku peenike

(Pudel)

Isa istus, poeg pistis, sulane sussitas tagajärele

Isa istus, pueg pistis, sulane sussitas takkajärele

(Aidalukk, võti, käsi)

Kümme meest viavad noota üle pussumäe

Viis miest tõmmab, viis miest tõukab üle tussumää nuota

(Pükste jalgapanemine)

Lepp linna uulitsal, tamm Tartu raja peal, juured ühte joosevad, ladvad ühte langevad

Lepp linna uulitsal, tamm Tartu raja pääl, juured kokku kasvavad, ladvad ühte ülatavad

Lepp linna uulitsal, tamm Tartu rajal, juured kokku juhavad, ladvad kokku langevad

(Peidmees ja pruut)

Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, käärus kanapesa, pesas seitse muna, igal ise nimi

(Nädalapäevad)

Mõista, mõista mõnne sõnne, see sõnne sõsara sõnne, seitse sõnne vastakute

(Ahelad)

Kui seisan, siis risti kannan, kui käin, siis ratast ajan, kui olgu kuiv ehk märg, mu tüel on ikke tolm

(Tuuleveski)

Pisukene pintsukene, kahtesugu õlut sees

(Muna)

Pisikene pintsukene, kaht seltsi õlut sees

(Kanamuna)

Lapsed lagedal laiali, ema alles loomata

(Heinanukud ja saad, Heinakuhi ja saadud, Heinasaud)

h

Iline ees ja taline taga, kükats pääl ja nakats käes

(Hobune, regi, mees, piits)

er

Kerbu suurune, härja raskune

(Tulesäde, kui läheb kää piale)

Pisikene neitsikene, temal kindel kerstukene, ei teda murra muugid lahti, ei teda võta ka võti lahti, kui läeb katki, siis saab kätte

(Kanamuna)

Kõverik, kõverik, kus sa lähed? ~ Niuhkapaljas, mis sa tahad, ma lään oma emale (ja viimaks Tõnu saunale M2-0662--g)--Tiitut-tiitut_tiiu-ga__l)

(Jõgi, heinamaa ja meri)