t̀š̀irkase h̀ärjad

Vòore parun Toube. oli mõisa omanik, tema ostis igal̀ sügisel̀ ^{6} laatadelt nuum h̀ärgi. isegi H̀ageri laadalt Tall̀inǹa ^[1] ümbrusest.
ja tö̀ölised käisid sèalt ära tòomas. üks sügise ^{6} tõime kolmK̀ümmend kaks nuum h̀ärga.
siis oli taluP̀ereMeèstel oli kaa pruuk h̀ärgadega künda. neèd vanemad taluP̀ereMeès viis neèd vanemad h̀ärjad ära, mis lahjaks olid jäänùd tö̀öga.
ja siis Vòore parun Toube ostis nèed omale, ja pani talveks, nuumale.
- - - kevadek̀s̀, müüdi või nuumati neèd rammusse. ja siis viidi Pèeter Purgi, tuleb ö̀èlda vana sõna järele. no lihunikud, ostsid nèed ära.
- - - tema ei olǹùd mitte üksi nende pidaja, neid oli pal̀j̀u. ja ostsivad ka siit külast, kes oli taluP̀ereMeestel oli mõni h̀ärjaVärss,
müǜa, jõudeLòom. - - - jah, kus aga oli, vaata siin kandis ei olnùd niiSugusèid̀ ^{5}, enamasti neèd t̀š̀irkase ^[2] h̀ärjad,
sèal Tallinǹa ^[1] ümbruses, h̀allid. suuremad kui meie omad. nad eiÒle mitte suuremad aga on ühe karvalised just̀Kuì ^[3] h̀undid, h̀allid.
h̀alli karva kõik. aga siìs midagi ^{7} mèeter sar̀ved ^{9} laiad. olid neil h̀ärgadel. seè tõug oli kohe. ja nèed osteti siìs sügisel̀.
sèal iga pereMehel ^{8} oli paar h̀ärgi. sèal Tallinna ümbruses. siin eiÒlnùd pal̀j̀u. aìnult ^{9} mõisnikud pidasid, mõni kaksKolm ^{7} paari.
oli Vòore mõisas, oli Küti mõisas, mà mäletan et oli, kaa siin h̀ärjad ja h̀ärjaMehed olid ja. naà kolm neli tükki ja.
aga siìs, sèal olid juba, taluP̀ereMeh̀èl. siit meie Küti ümbruses, siin eiÒlnùd mitte, taluP̀ereMeèstel h̀ärgi. aga mõisaP̀arunil juba oli.
^[4] - no põllu h̀eina, nagu ristikH̀eina sèe aeg ^{6} oli vähè, tuleb ö̀èlda, niiSamùti põhud, ja sòò-, metsa h̀einad,
ja siìs kart̀ulid, praak. praak oli rammus toit. sèe on jù kart̀uli ained vilja-ained ja. praagaga niiP̀al̀j̀u sö̀ö ...
ja siìs kevadel̀ olid nad päris rammusse. siis läksid juba saivad kallist h̀inda kui PèeterP̀urgi viidi. just nii.
^[5] - selle jàòks võeti jälle kohe nàgu ^[6] mõisa moonaMeh̀èd on olemas tèad.
no talvel eiÒle ju mõisa moonaMeh̀èl nii raske tö̀ö, mõisast tòodi, üks anti h̀òole alla, kes üld̀se sèe kòmandö̀r ^[7] neil oli, üleVaataja.
pani sèal kaks või kolm mèest, appi, selle üleVaatajale, kes vedasid kraami talli. praaka tuli vabrikust renni mö̀öda, risuVaari ^[8].
risuVaarist aj̀asivad sinna künadesse, sèalt jõivad ja. sulpi ^[9] tehti. sùured ^{9}, no ma tohin ö̀èlda, üks ^{7} kolm mèetrit̀ iga pidi ^{8},
ümmarguǹe, puu tõrred olid talli sèes. sinna tehti siìs jälle aganatest sulp. ja jällegi sèe. praak pèale. tuline praak, kèev praak, nagu vabrikust tuli kohe siìs.
sèe küpsetas ära selle, kèetis ära, siis oli üks number h̀èa toit. seda nad sõivad kohe või lõhki. jaa.
ja siìs seè oli. sedasi nòòmasid ^[10] nèed mõisnikud neid h̀ärgi ja kevadel̀, iga talvel ^{8} ènamasti ^[11].
ja kevadel̀ saatsid Pèeterburi siis jälle. siis said raha pal̀j̀u.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti tähti ja tähèÜhendeid:
"aa", "ee", "ii", "oo", "uu", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"ae", "au", "ao", "oa", "ea", "õo", "eo", "oe", "öe", "äe", "ei", "ui", "õi", "öi",
"à", "h", "ehe", "ähe", "aja", "ju",
"lj", "rj", "sj",
"dk", "dp", "ds",
"t̀š̀"

3. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti liitSõna sèes algusT̀ähti:
"P̀, T̀, K̀"

4. vàata:
"ne " liidet,
alalÜtleva kä̀ä̀nde lõppu "l " ajaMä̀ä̀rustes,
sàava kä̀ä̀nde lõppu "ks ",
ainsuse osastava kä̀ä̀nde lõppu "t ",
mitmuse osastava kä̀ä̀nde lõppu "seid ",
"nud " tegevusNime lõppu ("nud", "lnud", "rnud", "rdnud", "dnud", "tnud", "snud", "sèǹùd̀", "sknud", "ksnud")


5. "niiSugusèid̀" asemele lòe "niisugusi".
vàata vèel:
"niìSug̀ùǹe",
"nììSùgùse, niìSug̀ùse"
"niìSug̀ùǹe, niìSug̀ùse",

6. (sèe aeg, üks sügise, igal̀ sügisel̀ ...) on õìètì kõik nimetavas kä̀ä̀ndes ajaMä̀ä̀rused. "sügise, kevade" jt on omastavaga samastunud nimetavas kä̀ä̀ndes.

7. (üks kolm mèetrit̀, midagi mèeter, kaksKolm paari) on umbKaudsed arvud.

8. "iga" (pereMehel, pidi, talvel) jää̀b kä̀ä̀namata nagu Sòome kèeleski: "joka talvella". mõnes väljendis võib ehk "iga" olla "ikka" asemel.

9. (sar̀ved, aìnult , sùured) lòe rõhutatud üliPika e 3. vältes esiSilbiga.

10. "jõude" lòe pòolPika e 2. vältes esiSilbiga.

11. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti:
"nèed, neèd",
"mà",
"niiSamùti (= 'ei olnudki muud kui ...')",
"eiÒle, eiÒlǹùd",
"jàòk̀s̀",
"kart̀ulid"


nüǜd lòed̀ki niì kuì 82. àastaǹe Viru-Jaagupi kihelKonna Vòore külas sündinùd Villem Kuusik 1959. àastal UusAru külas Mari Mustale rä̀ä̀kis.
vanemad olid tal niiSàmùti Küti valla inimesi ja mõisa mòonakad nagu ta isegi.
Villem rä̀ä̀kis keskPõlvele omast kèeleMurret.

leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 263. leheKülj̀elt.

sàad seda kuulata Èesti Kèele InstiT̀uudi f̀onòT̀èegis.

seletus

1 "Tall̀inǹa, Tallinǹa" asemele lòe pèene "l"-iga "Talina, Tallina".
2 ↑ "t̀š̀irkase" asemele lòe pòolPika e 2. vältes esiSilbiga "sirkase" = 'tšerkassi tõugu'.
3 ↑ "just̀Kuì" asemele lòe pòolPika e 2. vältes esiSilbiga "jusku".
4 ↑ Mari Must küsis: "millega h̀ärgi nuumati?" - "no põllu h̀eina". "h̀eina" lòe üliPika e 3. vältes esiSilbiga (kui oleks pòolPika e 2. esiSilbiga, siis võiks arvata, et jutustaja pèab kàasaÜtleva kä̀ä̀nde "ga" lõppu tagaSõnak̀s̀ "kàa", mille võib vastates jätta kordamata nagu Sòome kèeles: "kanssa, kans".)
5 ↑ Mari Must küsis: "kes neid h̀ärgi talitasid?" - "selle jàòks võeti ... moonaMeh̀èd" sàava kä̀ä̀nde lõpp oleks õìètì "st".
6 ↑ "nàgu" asemele lòe "nägu".
7 ↑ "kòmandö̀r" asemele lòe "kamander" = 'kamandaja'.
8 ↑ "risuVaar" = 'reservuaar'.
9 ↑ "sulpi" lòe üliPika e 3. vältes esiSilbiga ja pèene "l"-iga.
10 ↑ "nòòmasid" asemele lòe "oo" mòodi "uu"-ga "nuumasid".
11 ↑ "ènamasti" asemele lòe "änamasti".


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

paha rohi

naine küsis, kas rohtusid̀ on. on küll. üleÜheksà ^[1], kolmèJalga, ^[2] mustad̀Kö̀ömned. rohi pandi paberi sisse, ja ikkà kunst̀i ^[3] pärast.
mustad̀Kö̀ömned nèed olid niìSug̀ùsed ^[4] vä̀ìks̀ed̀Pèenikesed̀ ^{3} prahid, nagu rohuSèemned.
anti lòomale ^{4} sisse nõiduse pärast. teisi ma ei näinùd. eiT̀èa mis nad on.
juudiSitt ^[5], nüüd̀Seè on tõrv või puuVaik. sèeOn niìSug̀ùǹe ^[4] paha rohi, h̀aiseb. antak̀se kõigi ^[6] lòomadel̀e, h̀obustel̀e ja sigadel̀e ja kõigile.
h̀obusel nühitak̀se igemed äraK̀õik suu sèest. muiduT̀a ei võta kurivaim. kuiSa äkitselt sàad anda, siis vèel, agaK̀uì luf̀ti ^[7] sàab, ei siis võta.
sèe anti selleP̀ärastEt kardeti rabaǹduse ^[8] h̀aigust.
kolm h̀obuse sita junni pìgista vèe sisse ja siis võta seda vett juua, sèe on villi vastù. nüǜd ö̀eldak̀se kopsuP̀õlendik, enneMuina oli vill.
ehk oli jälle rõugeH̀aigus. rõugeH̀aiguse vastù oli piìritus ^{3}. enne piìritusega ära mä̀ä̀rida, koheNagu pese oma ihu ära.
siis lòodiJaan ^{4}. sèe oli elit̀inga rohi. kui pèalt katki on, siis võib kapsaSupi vahuga määrida, mis lambaLihaga oli kèedetud ^{3},
siis sèe oli selle vastane jälle. ja kui inimesel kangeK̀öha, siis nõg̀es̀e vars̀i põletada, sèe suits aitab̀Köha vastù.
kui vä̀ìke laps on, eiT̀ohi kùm̀meliVeè ^[9] tèega pest̀a , et ihuP̀uhastust ^[10] kinni paneb. mõned̀Pesevad nisu kliidega, nèed jälleP̀anevad kinni.
nèed̀Pèavad ära olema. ihuPuhastused on pèened vistrikud. tulevad̀Kolmaǹd̀al või neljaǹd̀al päèval.
põleta kaseP̀uù ära, siis neèd̀Sö̀ed vette, ja siis, pese. enneT̀ulevad sö̀ed välj̀a kurnata. h̀èa on kui h̀õbeRaha kàa vetteP̀anna.
jälleK̀ui lapsel krambid̀Pèale tulivad, siis kõigeP̀èalt ^{5} tèe kùm̀meliVeè vanni. suh̀kruVett sai kàa anda, kui vannist välj̀a võeti.
nüüd lähèvad ^[11] arstile.
naìsteNõg̀es̀ed ^[12] nèed on lilla õitega. neid̀Kasv̀ab lodu ^[13] maas, jätu ^[14] ä̀äres. nèedOn ohatìse vastù h̀èad. neid̀Tuleb ummukses kèeta.
pane kolm tòopi vett, ja kèeda ^{3} nii, et üks tòop jääb.
vaenuK̀öis ^[15]. nèed on pisikesed tillùkesed ^[16] ussid. tahàvad olla paj̀uP̀õesaste ^[17] külj̀es. kui inimeǹè lahutab, neèd lähèvad̀Kokku jälle. ega nad jää.
kes vaenuK̀öie lahutab, sèe vajutagu kaheP̀òolseid ^[18], sèe on kaheP̀òolsete vastù.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti tähti ja tähèÜhendeid:
"àa", "ee", "iì", "oo", "uu", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"ae", "au", "ao", "oa", "ea", "õo", "eo", "oe", "öe", "äe", "ei", "ui", "õi", "öi",
"lj", "rj", "sj",
"dk", "dp", "ds",
"g", "h", "ft", "sv", "rs", "sta", "ju", "ähe", "aha",
"se"

3. nendes sõnades (Pèenikesed̀, kèedetud, kèeda, piìritus) lòe "iì" ehk "èe" asemele küll "ie", aga "i" olgu "e" èes õige lühike.

4. nendes sõnades (lòomale, lòodiJaan) lòe "òo" asemele küll "uo", aga "u" olgu "o" èes õige lühike.

5. selles sõnas (kõigeP̀èalt) lòe "èa" asemele küll "ia", aga "i" olgu "a" èes õige lühike.

6. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti liitSõna sèes algusT̀ähti:
"P̀, T̀, K̀"

7. vàata:
"tis " liidet,
"mene " liidet,
"nda" järgArvude kä̀ä̀namist,
mitmuse osastava kä̀ä̀nde lõppu "sid ",
alaleÜtleva kä̀ä̀nde lõppu "le ",
tingiva kõneViisi tunnust "kse ",
"nud " tegevusNime lõppu ("nud", "lnud", "rnud", "rdnud", "dnud", "tnud", "snud", "sèǹùd̀", "sknud", "ksnud")

8. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti:
"ikkà, vastù",
"elit̀ing, suh̀kru, vä̀ìke",
"vä̀ìks̀e"

9. "nèed, neèd" asemele lòe "nied, ned".

10. "pìgista" lòe pòolPika e 2. vältes esiSilbiga.

11. "kliidega" lòe üliPika e 3. vältes esiSilbiga.

12. "vars̀i" lòe üliPika e 3. vältes esiSilbiga ja pèene "rss"-iga.


nüǜd lòed̀ki niì kuì 1865. àastal Simuna kihelKonna PàasVere VanaKülas sündinùd kupuLaskja Mari SuurMann 1940. àastal Erich Raietile rä̀ä̀kis.
Mari oli käinùd 2 àastat̀ vallaKòoli ja luges trükiKirja. isa oli tal PudiVere inimesi.
Mari rä̀ä̀kis puhast PàasVere kèelt.

leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 288. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ "üleÜheksà" asemele lòe "üleüheksama" 'üheksavägine'.
2 ↑ "kolmèJalga" asemele lòe üliPika e 3. vältes esiSilbiga "kolmijalga" 'tundmatu rohi'.
3 ↑ "kunst̀i" asemele lòe pòolPika e 2. vältes esiSilbiga "kunsi" 'nõiduse'.
4 "niìSug̀ùǹe , niìSug̀ùse" asemele lòe "nisuke, nisukese".
vàata vèel:
"niìSug̀ùǹe",
"nììSùgùse, niìSug̀ùse"
5 ↑ "juudiSitt" = 'juudaP̀uù Asa phoetida vaik (apteègist)'
6 ↑ "kõigi lòomadel̀e" = 'kõikSugustele lòomadele'
7 ↑ 'kuì lõhna tunneb' "luf̀ti" asemele lòe "luhti" (Saksa: Luft 'õhk').
8 ↑ "rabaǹduse" asemele lòe "rabaduse".
9 ↑ "kùm̀meliVeè" asemele lòe "kamelive".
10 ↑ "ihuP̀uhastus" = 'pèened vistrikud vastSündinu ihul'.
11 ↑ "lähèvad" asemele lòe "lähvad".
12 ↑ "naìsteNõg̀es̀ed" asemele lòe "nastenõeksed". "nõeksed" lòe üliPika e 3. vältes esiSilbiga.
13 ↑ "lodu:lodu:lodu" 'pehme, madal, mudane, vesine maa'.
14 ↑ "jätt:jätu" 'oja'.
15 ↑ "vaenuK̀öis" = 'vaenusääse vaglarida'.
16 ↑ "tillùkesed" asemele lòe "tillikesed".
17 ↑ "paj̀uP̀õesaste" asemele lòe "paeubõesaste".
18 ↑ "kaheP̀òolse" asemele lòe "kahebuolse".


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere kèeleÕpetust selgitame siin.

PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

RiiaMàa nõid

ma ise nägin oma silmaga Muuga Raja külas üks nõidus. tema tütar läks mehele puuSepale. nòòr mèes ja õnnelik mèes oli.
mèes ütleb: "mina kraǹtsi^[1] ja leierit̀^[2] ei taha. mul seda raha eiÒle." tüdrukul omal kàa eiÒlǹùd. - - -
Tiinal oli raha küll tema ei andǹùd̀. tema ütles: "mul lähèb isegi raha tarvis misPärast ma sulle annan." Mari süda tuli täis.
ta h̀akkas h̀obuse sel̀j̀as painajak̀s̀^[3] käima. üks ilus h̀obune oli, plakiline^[4] h̀obune. p̀lettis^[5] h̀obuse sab̀a ja laka är̀à.
h̀obune oli igal̀ ö̀ö̀s̀el̀ märg. Tiina otsis abi aga ei sàanùd kedagi teha.
kui sügise tuli ja lume tèe, siis tuli RiiaMàa^[6] mèes tõrvaga sinna tõrva kauplema. ta nimi oli Tõrva Jüri. sèe palus Tiinalt ö̀ö̀Maja.
Tiina ütles, et: "tèe mu h̀obune tervek̀s̀, kohe võtan." sèe ütles kohe: "kas sul kanepit̀ on?" Tiina tõi kanepit̀.
mèes tegi kolm nö̀ö̀ri ja punus nèed kokku ja tegi tõrvaga. siis ütles: "kas sa ise aitad kàa?" Tiina ütles: "ei ma küll või seda näha ega teha."
tütar Liisa oli seal juures, sèe ütles: "mina aitan kohe." jäeti õhtùle. tòòdi pòest setverik^[7] ja kaks küünalt.
üks pandi põlema ja pandi setveriku alla. Liisa istus seal ja òòtas, kui h̀obune h̀akkas h̀ädastì h̀irnuma.
siis võttis setveriku tule pealt ja Jüri h̀akkas h̀ò'òst^[8] peksma tõrvase piitsaga. siis ütles Jüri:
"nüǜd on abi, enam ei pä̀ä̀se ükski paha vaim ta kallale." Jürile anti viina ja süǜa.
tuli valge välj̀a. Jüri läks tuppa magama. siis tuli Mari sinna sõimama: "teie olete mu käeLuu täna ö̀ö̀s̀el̀ katki lö̀ö̀nùd."
Jüri kuulis seda ja tuli välj̀a piitsaga ja h̀akkas Marit̀ peksma ja ütles: "kas kèegi siit majast on täna ö̀ö̀s̀el̀ seal külas käinùd.
me pole ükski siit perest seal käinùd. omad põrgulised lõid su käe otsast är̀à." kõik külaRahvas jòòksis kokku.
Jüri peksis Marit̀ piitsaga ja ütles: "kas jätad nõidumise maha." Mari palus armu. siis läks Mari koju.
Kustas pani h̀obuse ette ja läks Mariga tohtri juurd̀e kätt paigale panema^[9]. täitsa tervek̀s̀ Mari enam ei sàanùd.
põdes, põdes ja àasta pärast oli Mari surǹùd. rahvas ütles, et küll sèe Jüri oli ise kàa nõid, ega ta muidu tèad̀nùd nõnd̀a teha.
kui Mari surǹùd oli, siis leiti ta taskust must nõelUss. sèe oli kuriVaim.
Kustas korjas kõik ta riided kokku ja ussi kàa ja viis metsa ja pani põlema. küll sèe raksus ja praksus. Mari ise maeti Simuna surnuAeda maha.
õpetaja ei tahtǹùd̀ matta aga siis läks tema õde ja palus, et "meie oleme VeneVere inimesed ja tema on minu lihane õde" ja siis õpetaja mattis.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti tähti ja tähèÜhendeid:
"àa", "ee", "iì", "oo", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"ae", "ao", "oa", "ea", "eo", "oe", "öe", "äe", "õi", "ui", "au", "ei", "õo", "öi"
"ära", "ähe", "h", "b̀", "nd", "pl",
"lj", "rj", "sj"

3. "(enam ei) sàanùd, àasta, pä̀ä̀se" asemele lòe "suand, uasta, pease".

4. vàata:
ainsuse osastava kä̀ä̀nde lõppu "t ",
sàava kä̀ä̀nde lõppu "ks ",
mä̀ä̀rSõna lõppu "sti ",
alalÜtleva kä̀ä̀nde lõppu "l " ajaMä̀ä̀rustes,
"nud " tegevusNime lõppu ("nud", "lnud", "rnud", "rdnud", "dnud", "tnud", "snud", "sèǹùd̀", "sknud", "ksnud")

5. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti:
"eiÒle (eiÒlǹùd)",
"ö̀ö̀s̀e, õhtù, juurd̀e"

6. "tarvis" lòe pòolPika e 2. vältes esiSilbiga.



nüǜd lòed̀ki niì kuì 73 àastane eluP̀õlvine Viru-Jàagupi kihelKonna Roela küla naine Mari Nirgi 1929. àastal A. Kõrvale rä̀ä̀kis.

leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 267. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ "kraǹtsi" lòe pèene "n"iga
2 ↑ "leierit̀" asemele lòe pòolPika e 2. vältes esiSilbiga "leierid"
3 ↑ luuP̀ainajak̀s̀
4 ↑ laiguline
5 ↑ "p̀lettis" asemele lòe "lettis" 'palmitses'.
6 ↑ "RiiaMàa" asemele lòe "RiiaMoa" '"LiiviMàa kuperMang"'.
7 ↑ 'pòoleVakane painutàtud kerega puust vilja mõõ̀t' (1 setverik = 8 karnitsat = 26,24 liitrit). "setveriku" lòe üliPika e 3. vältes esiSilbiga.
8 ↑ "h̀ò'òst" asemele lòe "uast" 'hobust'.
9 ↑ "paigale panema" '(luid-liigeseid) paika panema'.


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

riideVärvimine

käbid̀Kèedeti paj̀as ära ja, kurnati vesi välj̀a läbi h̀arva riide. siis valati vesi tagasi paj̀asse, lisati silmaSinet^[1] juurd̀e ja, aeti kèema.
siis pandi lõngad̀Sisse kèedeti tund aega, pruuǹ oligi valmis.
kaseLeheK̀ollaneT̀uli niiViisi. kase lehed̀Korjati kui nad, vä̀ìks̀ed olid, nagu h̀iireK̀õrvad vèel. siisOlid h̀ästiT̀õrvased.
jälle kèedeti ära, kurnati läbi riide lehed välj̀a. pandi jälle nõnd̀a samùti kèema jaP̀andi maarjat̀ ^[2] juurd̀e.
siis võis värvida kas linast või villast.
siis lepaK̀òoreVärvimine. lepaK̀òored̀Kòoritak̀se nììSùgùsest nòorest lepast. pannak̀se paj̀asse, kèedetak̀s̀è ära.
kurnatak̀se läbi riide ja pannak̀se jälle silmaSinet juurd̀e, kuiP̀aned lahja vedeliku, siis saad̀ b̀èež̀i. kui rohkem̀ on kòòri, siis tuleb̀Pruuǹ.
kanàrbikuVärvimine. pannak̀se jälle paj̀asse, kèedetak̀s̀è ära, nèed̀Tulevad jälle niiSàma läbi kurnata, ja prahid välj̀a.
siis pannak̀se natuke kübaraMusta^[3] ja silmaSinet. vill ehk lõng saab h̀allikas roheline, ehk rohekas h̀all.
sibulaK̀òored̀Kèedetak̀s̀è ära, sellele maP̀anin natuke maarjat̀ h̀ulka ja tuli pruuǹ. me ämm ütles sòò kaertega^[4] värvinùd.
pannùd̀Kübara musta ja tulǹùd must. kèedetud ja kurnatud nagu teisigi.
kivide pèal on valge õhuke karpe^[5] kord. nèed jälle kèedetak̀s̀è paj̀as ära, kurnatak̀se läbi riide. selleleP̀annak̀se silmaSinet̀ juurd̀e.
tuleb̀Kaa pruunis tòonis. vaK̀aseK̀orppadega saab niiSàmùti pruuǹ. niiSàmùti tòòrest kasest kòoritak̀s̀è toht är̀à,
sèe jälle niiSàma kèeta ja ära kurnata. sèe käib̀Ka silmaSiniK̀ivi^[1] juurd̀e. kõik on värvimisek̀s̀ äraT̀arvitàtud.
poti sinine. nììSùgùǹe kiviP̀ott oli. sinnaK̀orjati kust. kusi korjati enne teisè riista, sèalt kurnati potti.
siis pandi siniK̀aunis^[6] likku, üks lòòd naela villa kohta. siis pandi villad̀Sisse ja liigutàti iga päèv̀ kaks korda, õhtùl̀ ja h̀ommikul̀.
nõnd̀a üks nädal. siis sèòti pott kasukaNahaga pèalt kinni, ja tõsteti ahju laele. ahjule sòòja. ahjul seisis pott eraK̀orvis^[7].
muidu on pott terav, lähèb ümber. siis loputàti villad ära ja pandi kuivama.
siniK̀aunis oli nagu kiviT̀ükk. sèe riie ei andǹùd̀ värvi välj̀a. ei võtǹùd̀ teda päèv̀ ^[8] ega pesu.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti tähti ja tähèÜhendeid:
"aa", "iì", "ee", "oo", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"ea", "eo",
"ära", "ähe", "h", "ja", "lj", "b", "d", "ž"

3. "èe" asemele lòe lühikese "i"-ga "ie".

4. "òo" asemele lòe lühikese "u"-ga "uo".

5. "paj̀a" asemele lòe "paea".

6. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti liitSõna sèes algusT̀ähti:
"P̀", "T̀",
"K̀"

7. vàata:
keskVõrde tunnust "m ",
ainsuse osastava kä̀ä̀nde lõppu "t ",
sàava kä̀ä̀nde lõppu "ks ",
tingiva kõneViisi tunnust "kse ",
umbisikulises teguMòes "a+tud, a+ti",
"nud " tegevusNime lõppu ("nud", "lnud", "dnud", "tnud" )

8. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti:
"juurd̀e",
"päèv̀",
"vä̀ìks̀e",
"nõnd̀a", "nììSùgù", "õhtùl̀"

9. "h̀ommikul̀" asemele lòe "ommiku".

10. "nììSùgùǹe" asemele lòe "neske".

11. "vä̀ìks̀e" asemele lòe "veke".

12. "samùti" asemele lòe "samati".

13. "niiSàma, niiSàmùti" lòe saksiku rõhuga liitSõna teìsel osisel

14. "teisè" asemele lòe (üliPika e 3. vältes esiSilbiga) "teisi".

15. "pruuǹ" lòe pèene "n"iga

16. "kanàrbik" asemele lòe "kanerbik".



nüǜd lòed̀ki niì kuì 65. àastane Simuna kihelKonnas oma vanaVanemate külas VeneVeres sündinùd ja oma elu sèal elanùd naine Kai Altvälja 1940. àastal Erich Raietile rä̀ä̀kis.
jutus on õige pisut uuem̀àid̀ mõjusid̀.

leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 290. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ vaseVitriòl
2 ↑ màarjaJää̀d (jäge)
3 ↑ rauaVitriòl
4 ↑ sòoKail
5 ↑ karbe:karpe 'madal sammal (puudel, kivil)'
6 ↑ indigò
7 ↑ erilises, eraldi korvis
8 ↑ ei päèvitannùd h̀eledak̀s̀


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

mõisat̀ orjamas

nèed elud olivad ikkà vanasti rasked küll. tuli mõisat̀ orjata. õhtùl̀ tuli kubjas ratsaH̀obusega küla vahele ja h̀üǜdis:
"h̀omme mõisa rehele!" kus siis õhtùl̀ h̀akkas külas lähkri lö̀ömine. sèe oli nii, et korjati vä̀ìkesèid̀ kruusàLiiva kivisid̀,
pandi lähkrisse ja nii mòodi pesti lähkrid^[0]. päèva tõusu aeg pidi mõisa juuresOlema, kus tükid kätte anti. oli odraLõ̀iku aeg^[1].
odraP̀õld h̀akkas vastù minu pèenart pèale. viiekes̀i tegime kaks tulbast^[2] valmis.
kui h̀ärra tuli ratsa h̀obuse sel̀j̀as väl̀j̀ale, siis sèe kant̀sik aga kopsis vastù sä̀ä̀rt, kui kärkis:"kolmanda pulga pèalt tuleb panema h̀akata."
mina ütlesin vastù, et: "rä̀ä̀kige siis kui nad pahak̀s̀ lähèvad, odra kärbisEi lähè altPòolt rikki." ega taÈi sallinùd, kui vastù ö̀eldi.
kärkis siis mulle pèale, et: "rukkiT̀ulbas oli sul kàa vä̀iksem ja kòer on sul kàa, maksad kümme rubla kòera maksu."
mul oli elu täis - võtke aga pèale. oma käè läbi sai pärast surma.
mul oli vä̀ìke koht. h̀ärra ise rehk̀endas rendi. kolmKümmend rubla raha ja abiT̀egu. kuiSa jätsid abiT̀èò tegemata, siis maksid neliK̀ümmend.
kaheksaT̀eist̀Kümǹeǹd̀al aastal olin viimast korda mõisat̀ orjamas.
h̀einaAeg oli kõige kuradim. siis pidid kahel pòol olema. mõisa h̀ein tuli är̀à teha ja omale tahtsid kàa sàada.
siis pidid nii jàòtama, et üks ühte, teine teisè kohta. metsaH̀ärra lasi mõisa mets̀àst kahasse teha.
h̀ein tuli valmis teha ja h̀ärrale koj̀u lakka viia, siis pòole said omale. juhtus vihmane aeg olema, siis passi pèale, kuìdas̀-sa nad kokku sàad.
üks nuhtlus oli alati, kui h̀einad olivad lahti laiali ja vihm tuli pèale.
mä̀letan, et üks pühaP̀ä̀èv̀ane päèv oli, Maarjas^[3] oli piibliP̀üha. naine tahtis kangesti Maarjasse minna.
ilusIlm oli ja mina ütlesin, et: "misMe ikkà piibeldame, lähème parem h̀einaMaàle." sain nèed h̀einad ilusti kokku.
naiseVend läks oma perega piibeldama. järgmine h̀ommiku läks metsa, lahutas h̀einad lahti, aga vihm tuli pèale, tegi kõik kuivad kèeretised^[4] märjak̀s̀.
metsaH̀ärra tuli minu juurd̀e metsa, viskas külj̀eli maha sel̀j̀aga naiseVenna pòole ja ütles kõvasti:
"Kukkur käib aga Maarjas piibeldamas. nüǜd vèab mulle seda kuns̀t̀Sitta."
Salu h̀einaMaàlt tuli mõisa teha. niida maha, kuivata är̀à ja vii oma h̀obusega küǜni kàa.
siis oli üks niiSugune orjusEt h̀irmus, aga sai kàa ära elatud.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti tähti ja tähèÜhendeid:
"àa", "iì", "ee", "oo", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"ea", "eo", "oe", "öe", "äe", "õi",
"h", "hke", "ähe", "väi", "jàò", "lj", "mn", "nts"

3. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti liitSõna sèes algusT̀ähti:
"P̀", "T̀",
"K̀"

4. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti:
"är̀à", "ikkà", "lähème",
"õhtùl̀",
"vastù", "juurd̀e",
"kodus̀", "koj̀ù ", "...Èi", "mä̀leta",
"mets̀às", "kuìdas̀"

5. vàata:
ainsuse osastava kä̀ä̀nde lõppu "t ",
mitmuse osastava kä̀ä̀nde lõppu "sid ",
mitmuse osastava kä̀ä̀nde lõppu "seid ",
sàava kä̀ä̀nde lõppu "ks ",
mä̀ä̀rSõna liidet "kesi ",
"nud " tegevusNime lõppu ("nud" )

6. "kruusàLiiva" asemele lòe "kruusiliiva".

7. "kaheksaT̀eist̀Kümǹeǹd̀al" asemele lòe "kaheksadeiskümmemal".

8. "pühaP̀ä̀èv̀ane" asemele lòe "pühabane".

9. "kuns̀t̀Sitta" asemele lòe "kunt-sitta".

10. "koj̀u" asemele lòe "kodu".

11. "teisè" asemele lòe (üliPika e 3. vältes esiSilbiga) "teisi".

12. "mõisat̀, mõisa (juures), vä̀ìkesèid̀, vastù (minu pèenart, sä̀ä̀rt), (siis) maksid, (kaheksaT̀eist̀)Kümǹeǹd̀al" lòe pòolPika e 2. vältes esiSilbiga.

13. "(h̀omme) mõisa, (ütlesin) vastù, vastù (ö̀eldi), kümme (rubla), h̀irmus" lòe üliPika e 3. vältes esiSilbiga.



nüǜd lòed̀ki niì kuì 1891. àastal Vä̀ìke-Màarja kihelKonna Eipri külas sündinùd ja oma elu sèal elanùd taluMèes Karl Palts 1951. àastal Vello Saagele rä̀ä̀kis.
jutus tunnukse olema Èesti kirjaK̀èele mõjusid̀.

leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 282. leheKülj̀elt.

seletus

0 ↑ pigem ainsuse osastav kuì mitmuse nimetav kä̀äne
1 ↑ (üliPika e 3. vältes esiSilbiga) ...Lõ̀iku aeg = ...Lõ̀ikuse aèg
2 ↑ tulbas:tulpa = 1 postiVahe ehk 4 TalLinǹa vakaMaàd
3 ↑ Vä̀ìkeMàarjas
4 ↑ h̀eìnaVallid


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

kuuluPudel

ema oli nelj̀aKümǹe àastane kuì lesek̀s̀ jäi. mina olin siis vèel viieTeistKümǹe àastane.
kaks àastat̀ minust vanem̀ õde sai lèerist lahti kaks päeva enneKuì isa suri.
pàastu maarjaP̀äèv̀ isa maeti ja ristiP̀äèv̀ sai üks laps vèel àastasek̀s̀. ja seitsmekes̀i ema siis kasvatas kõiki.
aga siis varsti, mina ja vanem̀ õde saime mehele, mina seitsm̀eTeistKümǹe àastaselt.
mul oli juba kaks àastat̀ peig̀Mèès ju valmis. aga siis võttis ka kohe är̀à mu. ema ütles küllEt:
"misSa lähèd nüǜdNiì nòorelt, tema rikas, küll näed et pärast h̀augutab." mina aga ütlesin, et "misTa piilub mìǹust kuìT̀aÈi taha."
ega pärast olǹùd kedagi. mul oli h̀èa mèes. aga peig̀Mehi oli mulK̀uì vares̀eid.
eks sellePärast laulatus ju ruttu tulǹùd̀Ki, pärast mõni nopib èest är̀a. kusSaSììs̀ seda võid lasta, kusSèè h̀äbiOts siis:
näe Mari ei tahtǹùd̀ Pèebu Pèetr̀ìt. Mari sai parema.
ühel kevadel käisid kaheksad kosilased. siis oli sedasi, et kes sai pereMeh̀è kirja, sèe kròonu tèenistusesse ei läinùd.
mul oli ikkà kahju minna kàa; olin niìSug̀ùǹe va ennutù^[1] mèelega.
enne viidi kuuluPudel, magusat̀ viina täis, pruudile. kuìT̀a siìs tahtis^[2], jättis oma kätte, kuì-èi tahtǹùd̀ saatis tagasi.
no eks üks mèes Padust viie vèrsta tagant oli kàa ö̀elǹùd minu tädile, et "vii sa Marile kuuluPudel."
aga mina ütlesin, et "ära tòo sina kedagi, las tuleb aga ise, seda kuulsamad Urba tüdrukud, et näe neil jälle kosilased käìnùd."
eks tuligi ise kòhe jumala sulasega - kòolMeistriga, täie viinàd̀ega ja täie kraamiga: kõik rätikud ja asj̀ad olid kaasas.
ja peig̀Meh̀è pòolt kòolMeister ütles, et vaàt sèe on tubli mèes, kes täie asj̀adega su pèale on välj̀a tulǹùd."
aga ma saatsin ta tagasi. ema ütles: "eksTa ole loll." aga misMul viga näkkida, kui teine peig̀Mèes seina taga.
kuìMe olime siis h̀ulk aega kahekes̀i pimedas kambris, sèe oli siis niìSug̀ùne komme nagu, et muìdu peig̀Mèès ei julge ligi trügida ehk.
kuìMul sèe mèes suri, siis olin pòolTeist àastat̀ lesk ja läksin kuueKümǹe ühe àastaselt mehele.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vaata, kui h̀ä̀ä̀ldàti tähti ja tähèÜhendeid:
"àa", "iì", "ee", "oo", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"ea", "ui", "öe" ,
"ära", "ähe", "ehe", "uid", "h", "lj", "sj", "mn", "gm", "dk", "tsme", "s̀e"

3. "peig̀Mèès" asemele lòe "peidmis".

4. "kusSèè " asemele lòe pèenendamata "s"-iga "kussi ".

5. "kusSaSììs̀ " asemele lòe "kus-sas".

6. vaata, kui h̀ä̀ä̀ldàti liitSõnades tähti:
"P̀", "T̀",
"K̀"

7. "kuìT̀aÈi taha" asemele lòe "kuda-i taha".

8. "kuì-èi tahtǹùd̀ " asemele lòe "ku-i taht ".

9. vaata, kui h̀ä̀ä̀ldàti:
keskVõrde tunnust "m ",
osastava kä̀ä̀nde lõppu "t ",
osastava kä̀ä̀nde lõppu "rit ",
sàava kä̀ä̀nde lõppu "ks ",
mitmuse tunnust "ade",
mä̀ä̀rSõna liidet "kesi ",
omadusSõna liidet "tu",
"nud " tegevusNime lõppu ("nud", "lnud", "tnud" )

10. "käìnùd" asemele lòe "käend".

11. vaata, kui h̀ä̀ä̀ldàti:
"...P̀äèv̀ ", "mìǹu",
"är̀à"

12. "ikkà" asemele lòe "ikki".

13. "niìSug̀ùǹe, niìSug̀ùne " asemele lòe "nisuke, niesukene ".

14. "vèrst" asemele lòe "virst".

15. "vaàt" asemele lòe "vat".

16. "kòhe" asemele lòe "kahe".



nüǜd lòed̀ki niì kuì 72 àastane Simuna kihelKonna Avanduse küla naine Mari Siimann 1929. àastal Voldemar Metsamärdile rä̀ä̀kis.

leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 293. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ ennutu: ennutuma 'kerglane, kartlik'
2 ↑ peig̀Mèèst


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

mõnda tempu pulma ajal

enne vanemal aj̀al, olid h̀òòpis teised as̀j̀ad ja lòòd, kui nüüd on.
eks neid aegu ole olǹùd enne mitùt mòòdi, ei tèa mitmed vèel tulevad.
enne pulmas möirati nädal aega, h̀õisati ja karjuti. endised pulmad tüütasid inimesed är̀à, üks supp ja rasvase sö̀ö̀mine ja õlle jòòmine.
kes enne tèadis magusast supist või marja supist kedagi. enne aeti pal̀j̀u rahvast kokku.
eks nendega tehtud ennegi mõnda tempu pulma ajal. pruut sö̀ö̀nùd poisi sel̀j̀a taga.
siis oli kahe kahaga lusikas teine kaha oli teisiP̀idi. isaMehel oli h̀ärja sòòrast piits sellega lõi plaks ja plaks.
peiu poisil oli mõõ̀k. pruudile tòòdi kasukas alla kui saanist maha tuli, siis ämm võttis h̀èàstì vastù.
ei ole enam̀ varjutamist ^[1] ega kedagi.
and̀ìde jàgamise õhtùl pandi alles kõrvu istuma. and̀ìde vakad pruudi vend tõi pèa pèal sisse, siis tuli laulda, muidu ei antud kätte.
nal̀j̀a pärast kingiti sèe lehm, mis ise lakka sö̀ö̀ma lähèb ^[2],
ehk jälle, kui said ühte peresse ^[3], siis kaevu koòk kahasse ja tòobriP̀uu pòòlek̀s̀.
seitse küünart siidi niiti, millega sibula kòòred kinni sèòti. esimese linnu ebemed, ratta rummust lapse pudi kibu või vib̀uP̀uu.
sèaP̀èa viidi tervelt lauale, lelleNaine ütles:
"võta kõrv lõ̀ika ära ja viska Andres̀e ette. " Andres vihastas, tahtis kohe ära mìnna. ma ei tèa mitte, mis tema tähendas, ma nägin, et sedasi tehti.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti tähti ja tähèÜhendeid:
"aa", "ee", "oo", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"ea", "eo", "õi",
"h", "ähe", "ja", "aja", "lj", "sj", "s̀e"

3. "koòk" asemele lòe "kouk".

4. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti liitSõna sèes algusT̀ähti:
"P̀"

5. "vib̀uP̀uu" asemele lòe "viu-buu".

6. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti:
"õhtù, vastù, mìnna"

7. vàata:
keskVõrde tunnust "m ",
sàava kä̀ä̀nde lõppu "ks ",
mä̀ä̀rSõna lõppu "sti ",
"nud " tegevusNime lõppu ("nud", "lnud" )

8. "mitùt" asemele lòe "mitmet".

9. "and̀ìde" asemele lòe "ande".


nüǜd lòed̀ki niì kuì ViruJàagupi kihelKonna Rasivere küla naine Mai Haavel 1930. àastal M. Otsale rä̀ä̀kis.

leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 270. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ varjutamine = mõrsja varjamine pulmaSõidu aj̀al
2 ↑ kana
3 ↑ mitme perega ühes talus elama


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

katku jälg

ennem̀ olǹùd siin Katku Küla^[1]. pèale sõja tulǹùd katk ja võtǹùd̀ kõik är̀à mis sõjast järele jäi.
tulǹùd kohe vankriga päris. sìià oli üks ainuke valge h̀obune jäänùd järele. minu mehe isa rä̀ä̀kis seda ikkà alati.
seda pòle siìs vana katk puudutanùd.
üks tüma vèe sòon olǹùd; vett pòle olǹùd, agaŚ ikkà päris tüma kohe, ühe pere aìa taga, h̀üǜti vèel JeerikJöni sòonek̀s̀.
sinna siis olema katku vanker lagunenud. ja katk tõòttanùd seda ära, et minu lapse laps ei pèa sìià enam tulema.
sest on ju mituSada àastat̀, aga enam̀ ei ole tà tulǹùd, oli tõòttanùd ja pidas, näe, kàa.
mitu korda olǹùd pärast vèel sõda, aga ei tulǹùd enam̀. mis ikkà tõòttas ja ütles, pidas kàa.
sama natuke màad Simuna pòole oli kaùǹike suur kivi. sèal olǹùd j̀ùst kohe vèel kaua jälj̀ed pèal.
vanad inimesed rä̀ä̀kisid et nèed olǹùd katku jälj̀ed.
sèe oli siis märgik̀s̀ ja tähendusek̀s̀, etTa oli käinùd.
praegu on kivi lõhutud, muìdu oleks paergast alles olǹùd, et oleksite võinùd kohe nähà ja katsuda.
varba jälgì ei olǹùd, aga muùd̀Kuì kandadega käinùd. minul oli selle kivi kohta suur võim; kedaMa tahtsin sedaMa lasin sinna kivi otsa
keda ma ikkà ei lask̀ǹùd̀, ega sèè sinna sàanùd kàa. kivi oli ju minu isa põllu kohal.
suurem̀ maJu teìstest pòlǹùd, aga ma olin käre. kuìMe h̀akkasime siit külast minema, lapse vankritega nõnd̀aMis mürinal, ikkà suure kivi pòole.
vahest tegime vèel tõllad kohe; vä̀ìks̀ed lapsed olid siis saksad vankris, suuremad vedasid èest.
kuì sinna saime, siìs̀ rònisime kivi otsa ja mõõ̀tsime katku jälge.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti tähti ja tähèÜhendeid:
"àa", "ee", "oo", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"au", "ea", "eì", "õo" ,
"h", "lj", "väi"

3. "kaùǹike" asemele lòe pèene "n"-iga "kaǹike".

4. "nähà" asemele lòe "nähä".

5. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti:
"är̀à", "ikkà", "sìià", "siìs", "pòle (pòlǹùd)",
"siìs̀ ", "vä̀ìks̀e",
"aìa", "nõnd̀a", "tà ",
"muìdu", "kuì ",
"muùd̀Kuì "

6. "sèè " asemele lòe "si ".

7. vàata, mida h̀ä̀ä̀ldàti:
"t " asemel ainsuse osastava kä̀ä̀nde lõpus,
"i " asemel mitmuse osastava kä̀ä̀nde lõpus,
"ks " asemel sàava kä̀ä̀nde lõpus.

8. vàata:
keskVõrde tunnust "m̀ ",
"nud " tegevusNime lõppu ("nud", "lnud", "sknud", "tnud" )

9. "j̀ùst " asemele lòe "üst".

10. "ròni" asemele lòe "röni".


nüǜd lòed̀ki niì kuì 72 àastane Simuna kihelKonna Avanduse küla naine Mari Siimann 1929. àastal Voldemar Metsamärdile rä̀ä̀kis.

leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 292. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ Simuna (esialgu Katcækylæ) kihelkond moodustati 1220. aastail Lemmu muinaskihelkonna lõunaosast, nõndanimetatud Pudivirust.
Avanduse küla asub Simunast kirdes Viru-Jaagupi maantee ääres. Varasem Katkuküla ("Taani hindamisraamatus" Katcaekylae, sealsamas külana nimetatud Auendoys oli juba 1494 Avanduse mõis (Hof Avendes), mille alla jäi 1765-74 algne Avanduse küla).


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

kuud ja päèvad

kui pikad liud lasti, sis kasvasìd̀ linad pikad, sel päèval kus tuul sèalt on kus Madis̀eP̀äèv̀àl̀ on, siis külva linu. kas olid kiuP̀ilved taevas või olid rünkad.
kui kiuP̀ilve oli, siis oli h̀èa külvata. Jaaǹ külvas ilma püksata. ise viskas sèemet ja ütles, et tussile katet ja tussile katet.
Värava Jaanik̀s̀ h̀üüti. kui taevas kiud́line on ^[1].
uba ja h̀ernes̀t ei tohtinùd siis külvata kui kaks päèva ^[2] taevas oli, siis ei pidanùd tümak̀s̀ mìnema. h̀ernes̀ ^[3] külvati täiel kuul, siis ei pidanùd ussitama.
kase urvad olid kaera urvad ja lepa urvad leìva urvad, kuuse käbid kart̀ulid. lepal on küll kahed urvad. nèedSama jämedad on odra urvad.
kart̀ulid pandi vanal kuul.
vanaK̀uu pesu pidi valgem̀ olema ja vähem̀ kìrpu sigima.
laùrits ^[4] lahutab lehti, pärtel kä̀ä̀rib päid. kapsas kä̀ä̀rib, pèasse kèerama, siis on kä̀ä̀rib.
jaaǹ võtab püti ja jaàg̀up ^[5] võtab teìse. laùrits lakub püti põhjad ja pärtel laob pütid lakka. siis on piim läbi.
jaanuariK̀uu on süda talv. siis lüüakse ^[6] talve selg pòolek̀s̀, siis tõnis̀e päèv̀àl̀ olgù vèel lòoma toitu pòol alles, siis saab kevadeni läbi.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga "òo" asemele lòe "uo".

3. "èe" asemele lòe "ie".

4. "ä̀ä̀" asemele lòe "ia".

5. "èa" asemele lòe "ia".

6. "äè" asemele lòe "ää".

7. "eì" asemele lòe vähè "i" mòodi "ė"-ga "eė".

8. sõna algusest jäta "h̀" h̀ä̀ä̀ldamata.

9. "ìr" asemele lòe "er".

10. "s̀e" asemele lòe "kse".

11. "k̀s̀ " asemele lòe sõna lõppu "st ".

12. "m̀ " asemele lòe sõna lõppu "mb ".

13. "nùd " asemele lòe "nd".

14. "olgù" asemele lòe "u" mòodi "o"-ga "olgo".

15. "h̀ernes̀" asemele lòe "erne".

16. "mìne" asemele lòe "mene".

17. "kart̀ul" asemele lòe "kardul".

18. "madis̀eP̀äèv̀àl̀ " asemele lòe "madiksebää ".

19. "tõnis̀e päèv̀àl̀ " asemele lòe "tõnikse pää ".

20. "kiuP̀ilved " asemele lòe "kiubilved ".

21. "vanaK̀uu" asemele lòe "vanaguu".

22. "jaanuariK̀uu" asemele lòe "jaanuariguu".

23. "kasvasìd̀ " asemele lòe "kasvast ".

24. "Jaaǹ " asemele lòe pèene "n"-iga.


nüǜd lòed̀ki niì kuì Nurmetus sündinùd 80 àastane Vä̀ìkeMàarja kihelKonna Assamalla küla naine Marie Klinder 1956. àastal Helmi Viiresele rä̀ä̀kis.

leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 279. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ siis külva lina
2 ↑ päèv ja kuu korraga
3 ↑ lòe üliPika (3. vältes) esiSilbiga "erne".
4 ↑ "laarits" on laùritsaP̀äèv
5 ↑ "jaup" on jàagupiP̀äèv
6 ↑ ära lòe "lüiakse" vaid "lüüakse"


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

KitseP̀õrgu

nòJah. vaat suures külas nüǜd tuleb sèalt tèe, karja tänav. h̀üǜti enne Jürsi talu kari käis sèalt, karja tänav sealt alla
ja siis ühel JaaniP̀äèva h̀ommikul, üks naine jäänùd oma lehmaga kauaks kari on jù ära läinùd, ja läinùd siis seda lehma nüǜd,
karja järel aj̀ama. jahJa läinùd mö̀ö̀da tèed ja saanùd sinna. KitseP̀õrgusse ja, vaadanùd et mis siin on nüǜd,
sèe pòle jù enam vana tèe. seal olǹùd kõik pòeUksed lahti. seal olǹùd siìs niiP̀alj̀u kraami pòodides ja müǜjaid ja,
muud̀Kuì kutsunuvad siis seda, lehmaAj̀aj̀at̀ seda, h̀üǜti vèel SoldatAnt̀su Liisu, kutsunuv́ád Liisut̀ sisse et,
"tule nüǜd pòodi, tule. nüǜd võta kõik ilma rahata mis sa aga ise tahad". Liisu läinùd pòodi et kutsutakse, noh mà pèan pòodi minema.
läinùd pòodi ja vaadanùd et pòod olǹùd kõikSugust ilusat kraami täis. et misMa siìs siit siìs võtan nüǜd. et raha mul eiOle.
aga on ö̀eldud "ei raha ei tahagi, kedagi ei taha. et võta aga misSa tahad".
tema vaadanùd siis ja võtǹùd̀, kollase säärtega vanad vene saapad ega teie nii vana ole et tè neid saapaid mä̀letate. aga mina,
mäletan neid saapaid. ja vä̀ìkesed villa kraasimise kraasid, kellega kodus̀ kraasi villu. muud maÈi tèa kedagi seda räägiti. - - -
^[1] Kitse Põrguks. Kitse Põrgu jah enne kui, lehmi pòle olǹùd, kui vanal aj̀al rahvas elanud,
siìs neil olǹùd kitsed ja kitsed seisnud alati sèal, ö̀öd ja päèvad kui, metsast on sö̀ömast tulǹùd.
ja nüǜd on ta Kitse Põrgu. jah, päris Kitse Põrgu. mina olen seda kuulǹùd ja mina ei tea ka kedagi paremat̀.
^[2] ah KitseP̀õrgu. jah, räägivad praegù. näè siin üks naine tegi h̀eina, mà küsisin et
et "kuìdas̀ sa selle h̀einaK̀òorma, siis oma koj̀ù said" tema elab siin metsas, mäèlt tuleb ja lähèb sìià alla metsa.
tàÜtleb "noh eksMa tulǹùd jù, KitseP̀õrgust".

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti pikkasid̀ ja kaksikTäisH̀ä̀ä̀likuid:
"ee", "oo", "õõ", "öö", "üü",
"oe", "äe", "öe"

3. "mö̀ö̀da" asemele lòe "mäda".

4. "ähè" asemele lòe "ähä".

5. "näè " asemele lòe "nä".

6. "èa" asemele lòe vähè "i" mòodi "ė"-ga "ėa", aga "pèan" asemele lòe "pian".

7. "jù" asemele lòe "u" mòodi "o"-ga "jo", aga "oj̀ù" asemele lòe "o" mòodi "u"-ga "oeu".

8. "aj̀a" asemele lòe "aa", aga "lehmaAj̀aj̀at̀ " asemele lòe "lehma-aeaead ".

9. "lj̀" asemele lòe pèenendatud "ll".

10. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "h" tähte.

11. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "nud " tegevusNime lõppu :
"nud", "lnud", "tnud"

12. vàata, mida h̀ä̀ä̀ldàti "t " asemel ainsuse osastava kä̀ä̀nde lõpus.

13. "JaaniP̀äèva, KitseP̀õrgu, niiP̀alj̀u" asemele lòe "jaanibääva, Kitsebõrgu, niiballu".

14. "h̀einaK̀òorma, SoldatAnt̀su" asemele lòe "einaguorma, SoldatAnsu".

15. "nòJah, eiÒle, maÈi, tàÜtleb" asemele lòe "noojah, eijole, mai, taa-ütleb".

16. "mà, tè" asemele lòe "maa, tee".

17. "kodus̀, kuìdas̀, praegù" asemele lòe "kodu, kuda, praega".

18. "vä̀ìke" asemele lòe "veke".

19. "pòl" asemele lòe "põl".

20. "siìs " asemele lòe "sis ".

21. "sìià" asemele lòe üliPika (3. vältes) esiSilbiga "seie".

22. "muud̀Kuì " asemele lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga "muutku ".

23. "mä̀leta" asemele lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga "määleta".


nüǜd lòed̀ki niì kuì 80. àastane eluP̀õlvine Simuna kihelKonna Tammiku küla naine Anna Steinberg 1959. àastal Mari Mustale rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 296. leheKülj̀elt.
sàad seda kuulata Èesti Kèele InstiT̀uudi f̀onòT̀èegis.

seletus

1 ↑ seda kohta h̀üǜti :
2 ↑ Mari Must küsib "kas praegu ka seda kohta selliselt kutsutakse"


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

H̀auaMägi

H̀aua Mägi jälle h̀üǜtakse sèe on pargis. ega mina tea misPärast tal on, aga H̀auaMäèks h̀üǜtakse ja. mina ei tea mitte misPärast. jah.
sèe mägi on praegù sèal alles ja. ja nüǜd̀ki ö̀eldakse ikkà räägitakse et H̀auaMäèl on nähtud ikkà. kahte punast kòera ja.
kes on ö̀ös̀eks seàl küǜnis olǹùd. minu vanaMeh̀è isa on jäänùd teinùd h̀eina sealt järveÄ̀ä̀rest.
on teinùd h̀eina ja ö̀elǹùd et "màÒlen kohe õhtùl̀ nii väsinùd". ö̀elǹùd siis oma lastele et "minge tè koj̀ù" et "mà jään ö̀ös̀eks sìià"
lapsed ö̀ölnud "kusSa magadSiìs". "no eksMa niiK̀aua niida kui näèn ja eksMa lähè H̀auaMäè küǜni ja maga seal"^[1]
nòJah, "mine siis pèalegi" lapsed läinud koj̀ù ja, isa läinùd H̀auaMäè küǜni ja. üksKord ö̀ös̀e vaadanùd, et mis kell on et suur mühin ja kohin tuleb,
vaadanùd kell olǹùd täpselt kaksTeist. jah siis tulǹùd üle Pristali silla, ja, ja tulǹùd siis sealt, küǜniÈest läbi ja isa läinùd siìs vàatama,
et mis asjaMees see nüǜd oli. siis olǹùd niiK̀ui suur h̀eina saad ja viimaks olǹùd, musta punase ja valgeK̀irju kòer. - - -
H̀auaMägi. nòJah, egaT̀a mõisast kauge pòle. jah, siin üks, kaevas seda H̀aua Mäge seal. seda serva alust ega päris mäèP̀ealt, aeti ära ei lastud kaevatagi.
aga tema sai ikkà nii rikkaks läks ostis kohe autò. sõidu autò. jah. ek̀sTa leid̀nùd sàanùd raha. ta sai jù raha.
nendel jù, kes ülemused olid, neile pandi jù kõik juurd̀e. mis am̀etis ta oli kõik pandi rahad juurd̀e.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti pikkasid̀ ja kaksikTäisH̀ä̀ä̀likuid:
"ee", "oo", "õõ", "öö", "üü",
"oe", "äe", "öe"

3. "àa" asemele lòe "oa".

4. "èa" asemele lòe vähè "i" mòodi "ė"-ga "ėa".

5. "pèalegi" asemele lòe "pialegi".

6. "ä̀ä̀" asemele lòe "iea".

7. "ähè" asemele lòe "ähä".

8. "jù" asemele lòe "u" mòodi "o"-ga "jo".

9. "oj̀ù" asemele lòe "o" mòodi "u"-ga "oeu".

10. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti järgsilbi "ò" tähte.

11. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "h" tähte.

12. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "nud " tegevusNime lõppu :
"nud", "dnud", "lnud"

13. "pòl" asemele lòe "põl".

14. "siìs" asemele lòe "sis".

15. "õhtùl̀, praegù" asemele lòe "õhta, praega".

16. "sìià, ikkà " asemele lòe üliPika (3. vältes) esiSilbiga "seie, ikke".

17. "juurd̀e, ö̀ös̀e" asemele lòe "juure, üösse".

18. "tè, mà, màÒlen" asemele lòe "tee, maa, maalen".

19. "niiK̀aua, niiK̀ui, valgeK̀irju" asemele lòe "niigaua, niigui, valgegirju".

20. "egaT̀a, mäèP̀ealt" asemele lòe "egada, määbealt".

21. "ek̀sTa, nüǜd̀ki" asemele lòe "esta, nüitki".

22. "vanaMeh̀è" asemele lòe "vaname".

23. "nòJah" asemele lòe "noojah".

24. "am̀eti" asemele lòe "ammeti".

25. "seàl " lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga.


nüǜd lòed̀ki niì kuì 80. àastane eluP̀õlvine Simuna kihelKonna Tammiku küla naine Anna Steinberg 1959. àastal Mari Mustale rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 294. leheKülj̀elt.
sàad seda kuulata Èesti Kèele InstiT̀uudi f̀onòT̀èegis.

seletus

1 ↑ eksMa ... niida kui näèn ja eksMa lähè ... ja maga - "eks ta tèe" on eitava kõne väljend (*e[i]k[ö]s ma maga ~ ma ei maga). ei tohiks ö̀elda "eks ta tèeb, eks nad tèevad".


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

RahaAugu Mägi

siin me talli taga kohe lähème vàatame kohe. kui tahate. eiOle muud kedagi kui sügav auk ja risu täis. - - -
et rahaAuk on seal olǹùd kui kaksKümmend aastat̀ on siin meil sõda olǹùd. ja mõtle kuì kaua aega kaksKümmend aastat̀, ja see on Rootsi vanas kirjades kõik üleval.
sìià tulivad nèed, tuliv́ád nüǜd sügisel̀ ühed, rahaAugu vàatajad jälle ja kirjutajad ja ütlesid siis sedasi et.
et tulevKevadel̀ kui lumi är̀à lähèb et siis tuleme ja, kaevame nèed mäèd mis meie ümber on, kõik siit ära.
otsivad siis mis leiavad. jah, näèd, kasTe tulite siitPoolt. nòJah eks te näète seal on üks kaevandus, sä́ä́l ^[1] võeti minevAastal̀ vanu välj̀a. vanu surnuid ja. kèedu riistu ja. kõik niiSug̀ùsèid̀ asju, - - -
^[2] nò raha olǹùd noh nagu selleAegne raha ikkà. raha olǹùd. eks mà rääkisin jù et, kui sõda on olǹùd et see oli sõjaMeeste tagavara. jah. - - -
eks neèd sõjaÜlemad on ega nèed, siìs selle rahaga ei saa jù liinil käia ega nende järel. see on neil ikkà tagavaraks. jah.
kui on otsas siis, lähèvad ja võtavad sealt. jah, ei mina tèa kedagi muud rääkida. mina olen seda oma lapseP̀õlves kuulǹùd. minu isa isad on seda rääkinùd.
mina ei tea kedagi muud.
RahaAugu Mägi jah, sèe ta on ja sèe ta on. jah muud nime tal pòle sìiàMaàni antud. aga kes teab mis tulevaP̀õlve rahvas teevad.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga "vàa" asemele lòe "voaa".

3. "èe" asemele lòe "ie".

4. "üǜ" asemele lòe "üi".

5. "lähème" asemele lòe "lähme".

6. "ähè" asemele lòe "ähä".

7. "äè" asemele lòe "ää".

8. "är̀à " asemele lòe "ää ".

9. "èa" asemele lòe vähè "i" mòodi "ė"-ga "ėa".

10. "lj̀" asemele lòe pèenendatud "ll".

11. "t̀ " asemele lòe sõna lõppu "d ".

12. "lǹùd " asemele lòe "ld ".

13. "nùd " asemele lòe "nd ".

14. "sügisel̀, tulevKevadel̀, minevAastal̀ " asemele lòe "sügise, tulevkevade, minevaasta ".

15. "lapseP̀õlve, tulevaP̀õlve" asemele lòe "lapsebõlve, tulevabõlve".

16. "eiOle" asemele lòe "eijole".

17. "pòl" asemele lòe "põl".

18. "kuì " asemele lòe "ku ".

19. "jù " asemele lòe vähè "u" mòodi "o"-ga "jo ".

20. "nò" asemele lòe "noo".

21. "mà " asemele lòe "maa ".

22. "neèd" asemele lòe "ned".

23. "ikkà " asemele lòe "ikke ".

24. "niiSug̀ùsèid̀ " asemele lòe "niisukesi ".

25. "sìià " asemele lòe üliPika (3. vältes) esiSilbiga "seie".

26. "sìiàMaàni " asemele lòe üliPika (3. vältes) esiSilbiga "seiemani".

27. "siìs " asemele lòe "sis ".



nüǜd lòed̀ki niì kuì 80. àastane eluP̀õlvine Simuna kihelKonna Tammiku küla naine Anna Steinberg 1959. àastal Mari Mustale rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 294. leheKülj̀elt.
sàad seda kuulata Èesti Kèele InstiT̀uudi f̀onòT̀èegis.

seletus

1 ↑ lòe "sääl"
2 ↑ Mari Must küsis:"Mispärast ta Rahaaugu mägi on?"


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

pulmalised ei nalj̀ata

kuì mina kàa vèel nòor inimene olin, eks ma teinùd seda nalj̀a. käisime kusMe käisime aga nali oli kohe lahti.
mul olid kohe nalj̀a sõnad nagu suus valmis, kuì vaja, kohe tuli.
ei meie jätǹùd̀ kohe kedagi naermata ega näkkimata ^[1] , oliT̀a kèsTaŚ oli.
üheKorra olime jälle pulmas, sèe oli minu lelle pulm. ja mina istun laua ä̀äres, sö̀ö̀n sö̀ö̀n, ei kedagi, nagu matus̀ed kohe.
õpetaja oli vèel kàa sèal, istus laua otsas tòoli pèal ja padja oli all, et muìdu nagu pingi pèal kõva istuda.
ja õpetajal ja ühel teisel saksal, kas vist Rahkla opmaǹil olid viina jàòk̀s̀ klaasid, teised rüǜbaku aga pudelist.
mina jah òotan ja vàatan, et pagan sèe om̀eti on, et pulmalised ei nalj̀ata.
no eks üks naine oli kàa sèal pulmas, h̀üǜti vèel Riia Marik̀s̀ teìne.
eks sel olǹùd jälle kàa kõrvaRõngad, pèenikesed kuì niit, kõrvas. kuìMa siis ütlesin oma naabriNaisele, et:
"vàata Rèet nèed vorstid onK̀uì Riia Mari kõrva rõngad."
oh sa h̀eldeke, kuìdas̀ tema siis küll naeris, ja mul eneselgi oli h̀ing mineku pèal, et ei kohe pidada saanùd.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga "àa" asemele lòe "ua".

3. "òo" asemele lòe "uo".

4. "ö̀ö̀" asemele lòe "üe".

5. "üǜ" asemele lòe "üi".

6. "èe" asemele lòe "ie".

7. "eì" asemele lòe "e".

8. "èa" asemele lòe "ia".

9. " ä̀ä" asemele sõna alguses lòe " jää".

10. sõna algusest jäta "h̀" h̀ä̀ä̀ldamata.

11. "lj̀" asemele lòe pèenendatud "ll".

12. "s̀e" asemele lòe "kse".

13. "nùd " asemele lòe "nd ".

14. "lǹùd " asemele lòe "ld ".

15. "tǹùd̀ " asemele lòe "tt ".

16. "k̀s̀ " asemele lòe sõna lõppu "st ".

17. "kès" asemele lòe "kis".

18. "kuì " asemele lòe "ku ".

19. "kuìdas̀ " asemele lòe pèenikese "d"-ga "kuda ".

20. "muìdu " asemele lòe pèenikese "d"-ga "mudu ".

21. "jàòk̀s̀ " asemele lòe "jäust".

22. "oliT̀a " asemele lòe "olida ".

23. "onK̀uì " asemele lòe "onGu ".

24. "om̀eti " asemele lòe "ommeti ".

25. "opmaǹi" asemele lòe "opmanni".



nüǜd lòed̀ki niì kuì 83. àastane Simuna kihelKonna LaekVere küla naine Amalie Erdemann 1929. àastal Voldemar Metsamärdile rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 289. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ näkkima:näkin 'pilkama, h̀augutama, nokkima'


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

rohùd ja ohùd

enne vanal aj̀al ikkà olid niìSug̀ùsed rohùd ja ohùd. vahest jääb sö̀e pèale pliit́á all nììSùgùseid tuliH̀elbeid.
nììSùgùne valge kord sèal. võetak̀se vèel neid tuliH̀elbeid kui rakud olid. korjatak̀se sèalt süte pèalt et paneb tuliH̀elbeid pèale.
enne ohùtàti igat̀ asj̀a. kui kana munes nahk muna, ei olǹùd kòort pèal, siis otsiti kolme vitsaga lähker ja selle pèale pandi siis tangu terad. ja nahkMuna kòor ja h̀õõ̀ruti ära. siis kana sõi ära.
sòolaT̀üükkaid kui on, jälle ohùta. võta pesemata lamba villast lõnga ja tõmb̀a niiMitu sõlme sisse kui sòolaTüükaid on.
siis vaj̀ùtada jälle sòolaTüükaid selle lõnga sõlmedega. siis anna selle inimese kätte, et sina ise ei tèa. - - -
kuì kuu valge on ja aken h̀igine, määri akna h̀igiga ja näita kuule, et kuu, näè mis mul. kolm kordà pèad näitama siis.
mà kah̀ seda tegin, ära nad kadusiv́ád, kummast ohùst nàd siis kadusiv́ád. üks ütles et temal on olǹùd, et teda on õpetàtud,
et võta niiMitu sòola tera ja vaj̀ùta nende pèale. kuì leìva ahi kö̀eb ^[1].
siis pane kõrvad kinni, et sà ei kuule seda raginat̀. nüüd vanal põlvel pòle enam̀ olǹùd.
naise põlves kah̀ ikkà oli, sai sedasi ohùt̀àtud. enne olǹùd nììSùgùsed tav̀ad.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga "òo" asemele lòe "uo".

3. "èe" asemele lòe "ie".

4. "õõ̀" asemele lòe "õe".

5. "ö̀e" asemele lòe "üe".

6. "äè" asemele lòe "ää".

7. "eì" asemele lòe "ee".

8. "èa" asemele lòe "ia".

9. "aj̀a" asemele lòe "aa".

10. "aj̀ù" asemele lòe "aeo" ("o" vähe "u" mòodi).

11. "ohù" asemele lòe "oho" (teìne "o" vähe "u" mòodi).

12. sõna algusest jäta "h̀" h̀ä̀ä̀ldamata.

13. "m̀ " asemele lòe sõna lõppu "mb ".

14. "t̀ " asemele lòe sõna lõppu "d ".

15. "àti " asemele lòe sõna lõppu "eti ".

16. "àtud " asemele lòe sõna lõppu "etud ".

17. "ohùt̀àtud" asemele lòe "ohotud" (teìne "o" vähe "u" mòodi).

18. "k̀se " asemele lòe sõna lõppu "sse ".

19. "lǹùd " asemele lòe "ld ".

20. "nììSùgùne" asemele lòe üliPika e 3. vältes esiSilbiga "neskene".

21. "nììSùgùse" asemele lòe "neskese".

22. "niìSug̀ùse" asemele lòe "niesukese".

23. "nììSùgùseid" asemele lòe "neskseid".

24. "kuì " asemele lòe "ku ".

25. "ikkà" asemele lòe "ikke".

26. "pòl" asemele lòe "põl".

27. "asj̀a" asemele lòe pèene "s"-iga "assa".

28. "tõmb̀a" asemele lòe "tõmma".

29. "sòolaTüüka" asemele lòe "suoladüüka".

30. "mà " asemele lòe "maa ".

31. "sà " asemele lòe "saa ".

32. "nàd " asemele lòe "naad ".

33. "kah̀ " asemele lòe "kaa ".

34. "tav̀a" asemele lòe "taba".

35. "kolm kordà" asemele lòe "kolm kord".



nüǜd lòed̀ki niì kuì 80. àastane Vä̀ìkeMàarja kihelKonna Avispèa küla naine Marie Merendi 1956. àastal Helmi Viiresele rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 287. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ siis viska ahju nèe sòola terad


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

nõiduse tav̀a

ema oli nelj̀aKümǹe àastane kuì lesek̀s̀ jäi. mina olin siis vèel viieTeistKümǹe àastane.
kaks àastat̀ minust vanem̀ õde sai lèerist lahti kaks päeva enneKuì isa suri.
pàastu maarjaP̀äèv̀ isa maeti ja ristiP̀äèv̀ sai üks laps vèel àastasek̀s̀. ja seitsmekes̀i ema siis kasvatas kõiki.
aga siis varsti, mina ja vanem̀ õde saime mehele, mina seitsm̀eTeistKümǹe àastaselt.
mul oli juba kaks àastat̀ peig̀Mèès ju valmis. aga siis võttis ka kohe är̀à mu. ema ütles küllEt:
"misSa lähèd nüǜdNiì nòorelt, tema rikas, küll näed et pärast h̀augutab." mina aga ütlesin, et "misTa piilub mìǹust kuìT̀aÈi taha."
ega pärast olǹùd kedagi. mul oli h̀èa mèes. aga peig̀Mehi oli mulK̀uì vares̀eid.
eks sellePärast laulatus ju ruttu tulǹùd̀Ki, pärast mõni nopib èest är̀a. kusSaSììs̀ seda võid lasta, kusSèè h̀äbiOts siis:
näe Mari ei tahtǹùd̀ Pèebu Pèetr̀ìt. Mari sai parema.
ühel kevadel käisid kaheksad kosilased. siis oli sedasi, et kes sai pereMeh̀è kirja, sèe kròonu tèenistusesse ei läinùd.
mul oli ikkà kahju minna kàa; olin niìSug̀ùǹe va ennutù^[1] mèelega.
enne viidi kuuluPudel, magusat̀ viina täis, pruudile. kuìT̀a siìs tahtis^[2], jättis oma kätte, kuì-èi tahtǹùd̀ saatis tagasi.
no eks üks mèes Padust viie vèrsta tagant oli kàa ö̀elǹùd minu tädile, et "vii sa Marile kuuluPudel."
aga mina ütlesin, et "ära tòo sina kedagi, las tuleb aga ise, seda kuulsamad Urba tüdrukud, et näe neil jälle kosilased käìnùd."
eks tuligi ise kòhe jumala sulasega - kòolMeistriga, täie viinàd̀ega ja täie kraamiga: kõik rätikud ja asj̀ad olid kaasas.
ja peig̀Meh̀è pòolt kòolMeister ütles, et vaàt sèe on tubli mèes, kes täie asj̀adega su pèale on välj̀a tulǹùd."
aga ma saatsin ta tagasi. ema ütles: "eksTa ole loll." aga misMul viga näkkida, kui teine peig̀Mèes seina taga.
kuìMe olime siis h̀ulk aega kahekes̀i pimedas kambris, sèe oli siis niìSug̀ùne komme nagu, et muìdu peig̀Mèès ei julge ligi trügida ehk.
kuìMul sèe mèes suri, siis olin pòolTeist àastat̀ lesk ja läksin kuueKümǹe ühe àastaselt mehele.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti tähti ja tähèÜhendeid:
"àa", "iì", "ee", "oo", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"ea", "ui", "öe" ,
"ära", "ähe", "ehe", "uid", "h", "lj", "sj", "mn", "gm", "dk", "tsme", "s̀e"

3. "peig̀Mèès" asemele lòe "peidmis".

4. "kusSèè " asemele lòe pèenendamata "s"-iga "kussi ".

5. "kusSaSììs̀ " asemele lòe "kus-sas".

6. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti liitSõna sèes algusT̀ähti:
"P̀", "T̀",
"K̀"

7. "kuìT̀aÈi taha" asemele lòe "kuda-i taha".

8. "kuì-èi tahtǹùd̀ " asemele lòe "ku-i taht ".

9. vàata:
keskVõrde tunnust "m ",
osastava kä̀ä̀nde lõppu "t ",
osastava kä̀ä̀nde lõppu "rit ",
sàava kä̀ä̀nde lõppu "ks ",
mitmuse tunnust "ade",
mä̀ä̀rSõna liidet "kesi ",
omadusSõna liidet "tu",
"nud " tegevusNime lõppu ("nud", "lnud", "tnud" )

10. "käìnùd" asemele lòe "käend".

11. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti:
"...P̀äèv̀ ", "mìǹu",
"är̀à"

12. "ikkà" asemele lòe "ikki".

13. "niìSug̀ùǹe, niìSug̀ùne " asemele lòe "nisuke, niesukene ".

14. "vèrst" asemele lòe "virst".

15. "vaàt" asemele lòe "vat".

16. "kòhe" asemele lòe "kahe".



nüǜd lòed̀ki niì kuì 72 àastane Simuna kihelKonna Avanduse küla naine Mari Siimann 1929. àastal Voldemar Metsamärdile rä̀ä̀kis.

leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 293. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ ennutu: ennutuma 'kerglane, kartlik'
2 ↑ peig̀Mèèst


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

ö̀ö̀si h̀untisid̀ püǜdmas

vanastì oli h̀untisid̀ pal̀j̀u. ö̀ö̀si käidi sõidus h̀untisid̀ püǜdmas. üks kòer ja nelj̀a mehega.
siis pandi üks köis ja köie otsa h̀eìnaTükk. h̀unt läks h̀eìnaTükki võtma, arvas, et kòer on ja lasi ühe jala maha.
h̀unt läks kolme jalaga mìnema. kolm päèva puhkas h̀unt kuuse all. veriselt ei tohi teìste h̀ulka mènna, teìsed murravad är̀à.
esmas̀P̀ä̀èv̀a h̀ommiku läksime jälle jahile. mõisaH̀ärra oli kàa. sèe lasi teìse jala alt är̀à, aga h̀unt jòòksis vèel kahe jalaga.
siis mõisaH̀ärra nägi, et h̀unti kätte ei sàanùd ja läksid õhtùle. meie läksime h̀undile järele. h̀undil oli veri välj̀a jòòk̀sǹùd̀
ja siis kukkus maha. lähème metsa alt läbi, minul oli püss käes̀ teìstel eiOlǹùd. näème h̀unt pikali màas, aga h̀ing oli vèel sèes.
meie läksime juurd̀e, h̀unt irises vèel vastù. mina lasin talle kõmakú pähè, siis läks h̀ing välj̀a, siis võts̀ime rihma ja sidusime jalad kinni
siis ei pä̀ä̀sèǹùd̀ kuskile. siis võts̀ime ja tõime külasse. külast panime h̀obuse ette ja viisime mõisa.
mõisaH̀ärra võttis naha maha ja andis meile viis rubla jòòtRaha, et h̀undi kätte saime.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti pikkasid̀ ja kaksikTäisH̀ä̀ä̀likuid:
"ee", "oo", "õõ", "öö", "üü",
"ea", "ei", "oe", "äe"

3. "àa" asemele lòe "ua".

4. "ä̀ä̀" asemele lòe "ea".

5. "är̀à " asemele lòe "ää ".

6. "ähè" asemele lòe "ähä".

7. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "h" tähte.

8. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "lj" ühendit̀.

9. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "sti " lõppu.

10. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "sid̀ " osastava lõppu.

11. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "s̀i" mineviku tunnust.

12. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "nud " tegevusNime lõppu :
"nud", "lnud", "ksnud"

13. "sèǹùd̀ " asemele lòe "st ".

14. "õhtù, vastù" asemele lòe "õhta, vasta".

15. "mìn" asemele lòe "men".

16. "lähème" asemele lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga "lähme".

17. "juurd̀e" asemele lòe "juure".

18. "käes̀ " asemele lòe "käe ".

19. "eiOl" asemele lòe "eijol".

20. "esmas̀P̀ä̀èv̀a" asemele lòe "esmaba".



nüǜd lòed̀ki niì kuì 73. àastane ViruJàagupi kihelKonna Sàara küla mèes Juhan Jürna 1929. àastal A. Kõrvale rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 269. leheKülj̀elt.



PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

h̀undi jutud

minu lell oli kange h̀untisid̀ laskma. tema h̀ävitas pal̀j̀u h̀untisid̀. kevadel tema kuulanùd, kus emaH̀unt ulunùd ja läinùd selle ulumise peale.

---

üheKorra roninùd mä̀g̀ra ^[1] auku, sealt leid̀nùd jälle h̀undi pòegi. üksKord lask̀ǹùd̀ karu aga eiÒle karu maha sàanùd. karu sàanùd h̀aavatud.
tema läinùd kase otsa, karu läinùd teìse kase alla arvanùd, et ta on seal kase otsas ja h̀ammustanùd kase h̀òòlast ^[2]
ja murdǹùd̀ h̀amba är̀à. tema tõi karu pòòle h̀ammast koju. teìne päèv võtǹùd̀ kaks teist mèest ühes, lask̀ǹùd̀, aga pole külge sàanùd.

---

mina olin vèel pòìsike ^[3]. lambad olid laùdas aga eks h̀unt tulǹùd.
kõrge rõht ^[4] oli laùda èes ja eks h̀unt tema murdis lamba maha. h̀unt oli kaapinùd reh̀e värava alust, siis elutàti ^[5] är̀à.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga "òe" asemele lòe "ue".

3. "òò" asemele lòe "ua".

4. "àa" asemele lòe "ua".

5. "aù" asemele lòe "aa".

6. "èe" asemele lòe "ie".

7. "eì" asemele lòe "ee".

8. "äè" asemele lòe "ää".

9. "l̀j̀" asemele lòe "il".

10. sõna algusest jäta "h̀" h̀ä̀ä̀ldamata.

11. "sid̀ " asemele lòe sõna lõppu "si ".

12. "nùd " asemele lòe "nd ".

13. "d̀nùd " asemele lòe "nd ".

14. "lǹùd " asemele lòe "ld ".

15. "rdǹùd̀ " asemele lòe "rd ".

16. "sk̀ǹùd̀ " asemele lòe "st ".

17. "tǹùd̀ " asemele lòe "tt ".

18. "tàti " asemele lòe sõna lõppu "teti ".

19. "eiÒle" asemele lòe "eiJole".

20. "är̀à " asemele lòe "ää ".

21. "mä̀g̀ra" asemele lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga "möüra".

22. "h̀òòlas" asemele lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga "vualas".

23. "pòìsike" asemele lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga "puasike".

24. "reh̀e" asemele lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga "reie".



nüǜd lòed̀ki niì kuì 73. àastane ViruJàagupi kihelKonna Sàara küla mèes Juhan Jürna 1929. àastal A. Kõrvale rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 270. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ mäger : mägra = möür : möüra
2 ↑ h̀òòlas : h̀òòla = vualas : vuala 'kõrgete krobeliste servadega pakatanud haav puukoores ~ Vadja keele sõnaraamatus: oolama = (osaliselt kinni kasvanud) tüvevigastus ~ Suomen sanojen alkuperä: Etymologinen sanakirja. 1, A–K teab, et: huolain, huolema, huolo, vuolema = puun kyljessä oleva haava ~ leedu žalà = vigastus, läti zalba = h̀àav, äpardus ~ h̀alb '
3 ↑ "puasike"se asemel ö̀eldak̀s̀è enamastì ikkà "poisike"
4 ↑ rõht : rõhu 'roigastest laotud sein rehetoa ukse või lauda ees'
5 ↑ elutàti = eluteti 'tapeti'


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

metsH̀ald̀jas

minu ema ikkà rä̀ä̀kis, et tema oli metsH̀ald̀jat̀ näinùd.
vanasti käisiv́ád kõik küla lòomad ühes karjas ja siis oli üks vana karjane,
tema käis kõikŚé suve karjas, muùd̀Kuì jaaniP̀äèv̀ oli prii või kui tahtis, siis läks jaaniP̀äèv̀ kàa karja,
aga siis anti talle iga lòoma pèalt sabaRaha.
iga päèv̀ oli kaks korralist ^[1].
üksKord olǹùd minu ema jälle korralisek̀s̀ ,
jäänùd karjas̀est maha ja h̀akkanùd h̀üǜdma ikkà: " ae ae " ja " ae ae."
viimak̀s̀ kostǹùd̀, kuìdas̀ kèegi h̀üǜd̀nùd èemalt: " üöÜö."
tema arvanùd, et sèe on karjane ja h̀õisanùd aga ühte puhku vastù.
sèe h̀ä̀ä̀l tulǹùd ligemal̀e ja korraga äkitselt tulǹùd mets̀àst miski asi vuhin taga välj̀a ja temale kallale.
kõd̀istanùd teist nììEt teìne olǹùd sinine ja siis riielǹùd kàa vèel, et:
" misSa eksitasid mìǹust tèe pèalt är̀à."
sèe olǹùd̀ki metsH̀ald̀jas.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti pikkasid̀ ja kaksikTäisH̀ä̀ä̀likuid:
"ee", "oo", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"ea"

3. "àa" asemele lòe "ua".

4. "eìn" asemele lòe "en".

5. "är̀à" asemele lòe "ää".

6. "päèv̀ " asemele lòe "pää ".

7. "jaaniP̀äèv̀ " asemele lòe "jaanibä ".

8. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "h" tähte.

9. vàata, mida h̀ä̀ä̀ldàti "t " asemel ainsuse osastava kä̀ä̀nde lõpus.

10. "lj̀" asemele lòe pèenendatud "ll".

11. "H̀ald̀jat̀ " asemele lòe pèenendatud "l"-iga "algjad ".

12. vàata, mida h̀ä̀ä̀ldàti "ks " asemel sàava kä̀ä̀nde lõpus.

13. "l̀e " asemele lòe sõna lõppu kolmanda silbi järel "lle ".

14. "mets̀às" asemele lòe "mets".

15. "s̀e" asemele lòe "tse ".

16. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "nud " tegevusNime lõppu :
"nud", "lnud", "dnud", "tnud"

17. "olǹùd̀ki " asemele lòe "oltki ".

18. "muùd̀Kuì " asemele lòe asemele pòolPika (2. vältes) esiSilbiga "mutKu ".

19. "kuìdas̀ " asemele lòe pèenendamata "d"-ga "kuda ".

20. "nììEt " asemele lòe "net ".

21. "mìǹust " asemele lòe "must ".

22. "ikkà " asemele lòe "ikke ".

23. "vastù " asemele lòe "vasta ".

24. "kõd̀ista" asemele lòe "kõtista".



nüǜd lòed̀ki niì kuì 1873. àastal Vä̀ìke-Màarja kihelKonna Naraka ehk MänniSalu külas sündinùd PandiVere küla naine Mai Tompel 1951. àastal Vello Saagele rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 279. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ korralised = lòomaPidajate perelised, kes kordaMö̀ö̀da abis käiǹùd


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

kindralite varandus

Sàara külas karjaMàa otsas sòò sèes on üks kase metsaSalk ja kuuski h̀ulgas kàa.
sinna on vanal aj̀al kolm kiǹdralit̀ maha maetud Ròòtsi Sõja ^[1] ajal.
seal all màa sèes on kiǹdralite varandus. ja raha nende juures.
kõik tahavad teda kaevata ja raha kätte sàada.
üks tahtis kaevata, aga nägi, et kolm mams̀lit̀ ^[2] tantsinùd valgeis riietes.
mèes mìnestas är̀à.
nüǜd jälle läks mullu kevade üks raha võtma.
jälle läks üksiPäìni ö̀ö̀si aga sèe pòòdi sinna är̀à.
- - -. viina pudel oli kõrval.
maeti maha ja pandi viinaPudel kàa kaasa.
kèegi ei julgenùd seda viina juua.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga "àa" asemele lòe "ua".

3. "kàa" asemele lòe "koa".

4. "Sàara" asemele lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga "Soara".

5. "sàada " asemele lòe üliPika (3. vältes) esiSilbiga "soada".

6. "òò" asemele lòe "ua".

7. "èe" asemele lòe "ie".

8. "üǜ" asemele lòe "üi".

9. "ö̀ö̀" asemele lòe "üe".

10. sõna algusest jäta "h̀" hä̀ä̀ldamata.

11. "aj̀a" asemele lòe "aa".

12. "är̀à" asemele lòe "ää".

13. "t̀ " asemele lòe sõna lõppu "d ".

14. "nùd " asemele lòe "nd ".

15. "mams̀lit̀ " asemele lòe "mamsslid ".

16. "mìne" asemele lòe "mene".

17. "üksiPäìni" asemele lòe pèenendatud "n"-iga "üksiPäni".

18. "kiǹdralit̀ " asemele lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga "kindralid".

19. "kiǹdralite " lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga.





nüǜd lòed̀ki niì kuì 73 àastane Viru-Jàagupi kihelKonna Roela küla naine Mari Nirgi 1929. àastal A. Kõrvale rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 267. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ Ròòtsi Sõja = PõhjaSõja
2 ↑ mams̀lid = sakste tüdrùkud


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.