| tähed | hääldus | välde | näide | märkus |
| ' | | | | märgib kadunud häälikuid |
| ´ | | | | lòe nagu oleks Eesti riigiKèeles |
| aà | a | | karjamaa = karjama | liitsõna järgsilbis [1] |
| àa | oa | nõrk aste | saagu = soagu | [2] |
| àa | ua | tugev aste | maa = mua | [3] |
| àa | vua / voa | | aampalk = vuampalk | sõna algul [4] |
| aàst | ast | nõrk aste | laastud = lastud | [5] |
| àd̀e | te | | viinadega = viintega | mitmuses l, n, r, s-i järel [6] [7] |
| aè | ai | | vaene = vaine (*vaivainen) | eriti ni ees [8] |
| aéb | aeb | | kaebama = kaebama | [9] |
| aèl | aal | | naelad = naalad, kaera = kaara (jahu) | Väike-Maarja [10] |
| aér | aer | | aer = aer | [11] |
| aév | aev | | vaev = vaev | [12] |
| aha | ah | | tahavad = tahvad | [13] [14] |
| ahú | aho | | lahuta = lahota | [15] |
| aìa | aa | nõrk aste | aia = aa / aea | esisilbi lühikese a järel [16] |
| aj̀a | aa | | ajal = aal, ajan = aan, sajab = (Järva poolses Väike-Maarjas) saab | esisilbi lühikese a järel [17] [18] |
| aò | au | | kaob = kaub, taoline = tauline (*taboillinen) | [19] |
| àt | et | | liigutatud = liigutetud, nimetati = nimeteti | umbisik [20] |
| aù | aa / ao | nõrk aste | saun:sauna = saun:saana, kaustad = kaostad (ree külgmine pealispuu) | Püsib tavaliselt muutumata Viru-Jaagupis ja sõnas, kus järgnevas silbis on i või u , siiski "kaunisti" = Väike-Maarja:kanisti, Viru-Jaagupi: kaaniste [21] |
| b̀ | p | | baromeeter = paruMieter, barõšnik = parisnik, käib ka = käip ka | k, p, t, s - ees või sõna algul [22] [23] |
| b̀ | v | | abis = avis, rab̀a = rava (omastav), nabad = navad, häbistada = ävistata, rabandus = ravandus | nõrk aste (endises kinnises silbis): [24] |
| bèl̀ | bla | nõrk aste | kõbel = kõbla | nimetav vms [25] |
| bèr̀ | bra | nõrk aste | sõber = sõbra | nimetav vms [26] |
| b̀s | ps | | kärbsed = kärpsed (*kärpäiset) | kogu Põhja-Eesti keskmurdes [27] |
| d̀ | t | | detsember = tetsember, dienšjik = tentsik, saad beeži = saat piesi | k, p, t, s - ees või sõna algul [28] [29] |
| d̀ | | | haudub = aub | nõrk aste (endises kinnises silbis): [30] |
| dèl̀ | dla | nõrk aste | ? | nimetav vms |
| dèr̀ | dra | nõrk aste | nõder = nõdra, oder = odra (*ostra) | nimetav vms [31] |
| dèr̀ | dru | nõrk aste | puder = pudru | nimetav vms [32] |
| d̀k | tk | | kandke = kantke (*kantakadõn) | kogu Põhja-Eesti keskmurdes [33] |
| d̀nùd | nd | | leid̀nùd = leind | [34] |
| dp | tp | | mõned pesevad = mõnet pesevad | [35] [36] |
| d̀s | ts | | kuldsed = kultsed (*kultaisõt), üldse = ültse | kogu Põhja-Eesti keskmurdes [37] |
| d̀si | si | | hoidsin = oisin | minevik Viru maamurrakuis (pika täishääliku järel) [38] |
| èa | iaa | tugev aste | hèál = iaal (hääl) / ial (heal) | [39] |
| èe | ie | | tee = tie | [40] |
| èè | ida | | peetud = pidatud | Viru-Jaagupis Idamurde mõjuga nõrk aste (endises kinnises silbis) [41] |
| eh̀è | e | | peremehe = pereme | liitsõna lõpus [42] [43] |
| eì | eė | nõrk aste | seisab = [sēźàB] | Võib peeneneda järgnev kaashäälik.Püsib muutumata Viru-Jaagupis ja sõnas, kus järgnevas silbis on i : (s)ei(sab), (s)ei(sin) [44] |
| èò | iu | | peo = piu | [45] |
| f̀ | hv | | Aafrika = aahvrika, telefon = tele(h)von, tile(h)von, telegraaf = tele-krahv | 90 |
| f̀ | v | | fabrika = vabrik | sõna algul |
| f̀t | ht | | "luftitama = (Viru-Jaagupi) luhitama (Saksa: Luft 'õhk') kihvtine = (Simuna) kihine, kihvtitab = (Viru-Jaagupi) [ta] kihitab (Saksa: Gift 'mürk') sahvt, sahvtine = (Viru-Jaagupi) saht, sahtine (Saksa: Saft 'mahl')" | [46] |
| g̀ | k | | garniets = karnits | sõna algul [47] |
| g̀ | | | nõges:nõgese = nões:nõekse | nõrk aste (endises kinnises silbis): [48] |
| g̀àd̀e | tte | | jalgade = jaltte, selgade = seltte, õlgade = õltte, härgade = ärtte | Viru-Jaagupi, Simuna [49] |
| gèl̀ | gla | nõrk aste | vigel = vigla | nimetav vms [50] |
| g̀èl | il | | peegel:peegli = peil:peili (KeskAlamSaksa: spegel) | Viru maamurrakuis [51] |
| g̀èr̀ | ur | tugev aste | mäger = mäur / möur (Väike-Maarja: mägra) | Viru-Jaagupi, Simuna PaasVere [52] [53] |
| g̀k | kk | | poegki = puekki (*poikagik) | kogu Põhja-Eesti keskmurdes [54] |
| g̀l | il | | peegel:peegli = peil:peili (KeskAlamSaksa: spegel) | Viru maamurrakuis [55] |
| g̀m | dm | | peigmees = peidmi(e)s | Viru maamurrakuis [56] |
| g̀r | ur | nõrk aste | mägra = möura | Viru-Jaagupi, Simuna PaasVere [57] [58] |
| g̀s | ks | | aegsasti = aeksast, jalgsi = jalksi (*jalkaisin) | kogu Põhja-Eesti keskmurdes [59] |
| h̀ | | | rehi:rehe = rei:reie, vahest = vaest, rohitanud = ro'itand 'rohtunud', kähuras = käuras [juuksed], naisterahvas = nasteras, teisterahvas = testeras | lühikeste täishäälikute vahel, eriti liitsõna tagumises osas [60] |
| h̀ | | | härjad = ärjad | sõna algul [61] |
| hj̀e | he | | tühjendama = tühendama | [62] |
| hk̀e | he | nõrk aste | rehkendas = rehendas | [63] [64] |
| hv̀t | ht | | "luftitama = (Viru-Jaagupi) luhitama (Saksa: Luft 'õhk') kihvtine = (Simuna) kihine, kihvtitab = (Viru-Jaagupi) [ta] kihitab (Saksa: Gift 'mürk') sahvt, sahvtine = (Viru-Jaagupi) saht, sahtine (Saksa: Saft 'mahl')" | [65] |
| ì | a | | jälgi = jälga | e-tüveliste mitmuse osastava lõpus [66] |
| iì | i | | siìs = sis, niisugune = nisuke | esisilbis lauserõhutus asendis [67] [68] |
| iìe | ie | nõrk aste | niiega = niega | Väike-Maarja, Avispea [69] |
| ìn | en | | mìnema = menema | [70] |
| ìnùd | hnd | | läìnùd = läh(ä)nd, näinud = nähänd | Viru-Jaagupi [71] [72] |
| ìr | er | | kìrves = kerves | [73] |
| is̀ìd̀ | i | | kivisid = kivi | Viru-Jaagupi [74] |
| ìst | st | nõrk aste | aiste = aste | Peeneneb järgnev kaashäälik. [75] |
| ìts | ts | nõrk aste | maitse = matse | Peeneneb järgnev kaashäälik. [76] |
| ìv | ev | | kuivanud = (poolpika e 2. vältes esisilbiga) kuevand | [77] [78] |
| jà | jä | | jaga = jäga | sõna algul [79] [80] |
| j̀a | da | | sõjad = sõdad | Viru-Jaagupis Idamurde mõjuga nõrk aste (endises kinnises silbis) [81] |
| j̀a | ea | | maj̀a = ma,ea; koj̀a = ko,ea, ajal = aeal (*aigalla) | esisilbi lühikese täisjääliku järel [82] |
| j̀àh | eh | | jahmatama = ehmatama | (Soome: jähmettyä) [83] |
| j̀u | u | | sadu:saju = sadu:sau | Väike-Maarja [84] |
| j̀ù | eo | | paj̀ù = pa,eo; ju = jo; sajune = (Simuna) sa,eone | esisilbi lühikese täisjääliku järel [85] |
| jää̀ | jäe | | jää = jäe | Väike-Maarja jägi: jäe: jäge: jägede: jägesi(d) [jää: jää: jääd: jääde: jääsid] (Saartel: jägi, Hargla: egä, Lutsi: jegä:jeä, Ungari: jég) [86] |
| K̀ | G | | kihelkond = kihelGond, hea küll = iaGüll | liitsõna tagumise osise algul [87] |
| kes̀i | kesti | | kahekesi = kahekesti | [88] [89] |
| k̀èsi | geisi | | kahekesi = kaheGeisi | Simuna ( kahden kesken) [90] |
| k̀r | ur | tugev aste | mäkra = möura | [91] [92] |
| k̀s̀ | st | | leseks = [jäi] lesest | saav kääne [93] |
| k̀se | sse | | kooritakse = kooritasse | [94] |
| k̀s̀è | | | kooritakse = koorita | [95] |
| k̀sǹùd̀ | st | | jooksnud = juost | [96] |
| k̀v | v | | kvartal = vartal | sõna algul [97] |
| l̀ | ll | | talitama = tallitama, talutama = tallutama, telegramm = tillegramm | üksiksõnad kogu Põhja-Eesti keskmurdes [98] |
| l̀ | | | millal = milla, tuleval kevadel = tuleva kevade, igal öösel = iga üesse, homme hommikul = omme ommiku, mineval jaanipäeval = meneva jaanibä | ajamäärustes [99] [100] |
| ld̀j | lgj | | haldjas = algjas | Viru maamurrakuis, Väike-Maarjas: aldjas [101] |
| l̀e | lle | | eemale = eemalle | kaasrõhu (tugeva astme või kolmanda silbi) järel [102] |
| l̀e | lle | | parajale = parajalle | kaasrõhu (tugeva astme või kolmanda silbi) järel [103] |
| lg̀p | lkp / lpp | | selgpuu = selkpuu / selpuu 'koormapuu' | [104] |
| lh̀ | l | | kolhoos = koloos | [105] |
| lj̀ | ll | tugev aste | kalja = kalla / kalja, Julius = Jullus, muljub = mullub, sülg:sülje = sülg:sül(l)e | peene l-iga, aga kirderanniku- ja idamurde mõjul võib häälduda ka "lj" (Viru-Jaagupi: viljasid = viljasi) [106] |
| l̀j̀ | il | nõrk aste | kalja = kaila, nälja = näila, neljas = nellas, telje = [puu] teile [vankrid], naljatama = nailatama | "i" võib ka lihtsalt pikendada eelnevat täishäälikut. ainult sel juhul peenendab ta "l"-i. seljas = seelas [107] |
| lǹùd | ld | | tulǹùd = tuld | [108] |
| lt̀s | ls | nõrk aste | malts:maltsa = malts:malsa, kaltsud = kalsud, lantsakas = lansakas 'magamisraam; ree laiendusraam' | [109] |
| m̀ | mb | | kallim = kallimb | keskvõrde tugev aste (endises lahtises silbis) [110] |
| m̀ | mm | | ometi = ommeti, amet = ammet (KeskAlamSaksa: am[m]et), samet = sammet (KeskAlamSaksa: sammet), komet = kommet, jäme = (Väike-Maarja) jämme | üksikud sõnad (Simunas ka: omiku, ümargune, Soome: ymmyrkäinen) [111] |
| m̀àid̀ | mbi | | lõbusamaid = lõbusambi | keskvõrde tugev aste (endises lahtises silbis) [112] |
| m̀at̀ | mba | | tumedamat = tumedamba | keskvõrde tugev aste (endises lahtises silbis) [113] |
| mene | me | | inimene= inime | [114] [115] |
| mm̀ | m | | immitsema = (Viru-Jaagupi) imitsema, (Väike-Maarja: iimitsema) (~ imbuma), rammu(s) = ramu(s), sammu(ma) = (Viru maamurrakuis ja kirdepoolseis sugulaskeeltes) samu(ma) | üksikud sõnad lääne ja lõunanaabrite mõjul [116] |
| mǹ | mm | | kümne = kümme (poolpika e 2. vältes esisilbiga) | [117] [118] |
| nd̀ | nni | | nõnda = nõnna (*noin taboin) | [119] |
| ndà | nde(ma) | | kuuenda = kuuend)e, seitsmendal = seitsmendemal, kolmandasse = kolmandemasse, neljandal = neilandamal, kolmandat = (Ahrens) kolmat | kogu Põhja-Eesti keskmurdes [120] [121] |
| ǹd̀a | ma | | üheksanda = üheksama, neljandal = neilandamal | [122] [123] |
| nd̀m | nm | | tundmus = tunmus, andma = anma | kogu Põhja-Eesti keskmurdes [124] |
| ǹd̀p | mp / nkp | | (kangastelgede) rindpuu = rimppu, (Väike-Maarjas) rinkpuu | [125] |
| nd̀s̀i | nni | | andsid = annivad, (nad) tundsid = tunnid | minevik Viru maamurrakuis [126] |
| ǹe | ane | | raudne = raudane | kaashääliku järel [127] |
| ǹe | ine | | eidekeǹe=eidekeine | täishääliku järel [128] |
| ǹe | ine | | metsaäärne = metsaäärine | kaashääliku järel [129] |
| ng̀ | ŋŋ | | tungalpea = tuŋŋalpia | nõrk aste (endises kinnises silbis): Viru-Jaagupi kesk- ja idaosas, Väike-Maarja põhjaosas, Simuna (Avandusel) [130] [131] |
| ǹi | nni | | länik = lännik, tänitama = tännitama, punik = punnik ( punnitama ~ punetama ?) | üksikud sõnad Viru maamurrakuis [132] |
| ǹi | nni | | kuni = kunni (*kunnik), seni = senni (*sennik) | rajava käände lõpp lühikese pearõhulise silbi järel [133] |
| ǹK̀ | ŋg | | ongi = oŋGi, on küll = oŋGüll | liitsõna piiril kohati Simunas [134] |
| ǹl | ndl | | koonla = kuondla, küünla = küindla | kogu Põhja-Eesti keskmurdes [135] |
| ǹr | ndr | | peenra = piendra | kogu Põhja-Eesti keskmurdes [136] |
| ns̀t̀ | nts | tugev aste | kunst = kunts | [137] [138] |
| nt̀s | ns | nõrk aste | kantsik = kansik | [139] [140] |
| nùd | nd | | võinùd = võind | [141] |
| ò | du | | koob = kudub, maod = madud | Viru-Jaagupis Idamurde mõjuga nõrk aste (endises kinnises silbis) [142] |
| ò | u | | auto = autu | järgsilbis [143] |
| ò | uv | | òad = uv́ad | nõrk aste (endises kinnises silbis) [144] |
| òa | ua | | noa = nua | [145] |
| òe | ue | | koer = kuer, poen = puen (*pugen), soe = sue (*sooja) | [146] |
| ohù | oho | | rohù = roho | [147] |
| oìa | oea / oja | nõrk aste | hoiab = oeab | Viru-Jaagupis: oi (oijab) [148] |
| òja | uja | nõrk aste | poeg:poja = pueg:puja | [149] |
| oò | ou | | kook = [kaevu] kouk | sõna algul [150] [151] |
| òo | uo | nõrk aste | tooge = tuoge | [152] |
| òò | ua | tugev aste | too = tua | [153] |
| òò | vua / vuo | | hoolad = vualad 'kõrgete krobeliste servadega pakatanud haavad puukoores' | sõna algul [154] [155] |
| oòd̀u | oju | | loodus = lojus | Viru-Jaagupi (Keilas jm: lõos) [156] |
| òòj̀e | ue | | soojem = suem | [157] |
| oòks | oks | nõrk aste | jookse = jokse | [158] |
| oòst | ost | nõrk aste | roostetama = rostetama | [159] |
| opù | opo | | kopùtad = kopotad | [160] |
| P̀ | B | | jalgupidi = jalguBidi | Ülipikas vältes kahesilbilisele sõnale liitunud osise algul. [161] |
| P̀ | pP | | kolmapäev = kolmapPäev, niinepuu = niinepPu / niineP | Vist lühikesele täishäälikule liitunud (rõhu kaotanud) poolpika ja ülipika (2. & 3. vältes) osise algul. [162] |
| p̀j | bj | nõrk aste | kapja = kabja | osastav vms [163] |
| p̀l | bl | nõrk aste | liple = lible ? | osastav vms [164] |
| p̀l | l | | plettis = lettis 'palmitses' | sõna algul [165] [166] |
| pr̀ | p | | programm = poGramm | sõna algul [167] |
| p̀r | br | nõrk aste | napra = nabra | osastav vms [168] |
| r̀ | r | | (Simuna) kari, kuri, orikas | võib jääda peenenemata lühikese täishääliku järel [169] |
| rdǹùd̀ | rd | | murdǹùd̀ = murd | [170] |
| rd̀si | rsi | | murdsid = mursivad | Järva mõju Väike-Maarjas [171] |
| rd̀s̀i | rri | | murdsid = murrivad | minevik Viru maamurrakuis [172] |
| r̀ìt | ert | | Peetrit = Pietert | osastava käände lõpus kaashääliku järel [173] [174] |
| rj̀ | rr | nõrk aste | korjati = korrati, sari:sarja:sarja = sari:sarra:sarja, härjapea = ärrabe [ein] | peene "r"-iga (Simuna Paasvere) [175] |
| r̀j̀ | ir | nõrk aste | karjane = kairane | Väike-Maarja Uniküla [176] |
| rǹùd | rd | | surnud = surd | [177] |
| rs̀ | rss | | põrsas:põrsa = põrsas:põrssa, õrs:õrsi = õrss:õrssa, vars:varre = varss:varre, varss:varsa:varssa = varss:varsa:varssa | Põhja-Eesti keskmurde põhjaosas [178] |
| rst̀i | rssi | | varsti = varssi (*varsihin), turtsuma:turtsub = turssuma:turssub | Põhja-Eesti keskmurde põhjaosas [179] |
| rt̀s | rs | nõrk aste | virts:virtsa = virts:virsa, kortsud = korsud, kortseldama = korseldama 'lohakalt kokku õmblema', mõrtsukas = (Väike-Maarja) mõrsukas | aga: kortsik 'seelik', kortsutama [180] |
| s̀ | ss | | halgas = algass, kubjass, kärbiss, orass, jäness, varess, vennass, käiss, veiss, lojuss (*loodus), (h)abrass, juomass:juoma 'pikk kitsas madal lohk maastikus' | sõna lõpus [181] |
| S̀ | sS̀ | | Lepasaare = Lepassaare, sõrasilm = sõerasSilm 'pime klaasise läikega silm (nt hobusel)' | [182] |
| sè | si | | teise = teisi (sisseütlev) | [183] [184] |
| s̀e | ise | | aganased = aganaised | nimetava lõpus -ne [185] |
| s̀e | kse | | jalas̀ed = jalaksed, veised = veiksed (*vedükset), linnased = linnaksed (Simuna: linnassed) | nimetava lõpus -s [186] |
| s̀e | tse | | näljas̀e=näilatse (ka: varatselt, viimatse, karjatse, kärnatse, sarnatsed 'niisugused; põdurad; määrdunud [anumad]') | kolmesilbilise nimetava lõpus -(a)ne [187] |
| sèid̀ | si | | väikseid = vekesi | [188] [189] |
| sèǹùd̀ | st | | pääsenud = peast | [190] [191] |
| sì | ss | | osi:osja:osja = (Väike-Maarja) [konna] oss:ossi:ossi (*hosja) | peene "s"-iga [192] |
| s̀i | i | | (nad) laulsid = (Väike-Maarja) laulid (Simuna) laalivad, päästsin = piastin, kuulsime = kuulime, | kahesilbiliste astmevahelduslike sisekaoliste -a, -ä, -e tüvede minevik Viru maamurrakuis [193] |
| s̀i | isi | | neitsikes̀i = neitsikeisi | [194] |
| sid̀ | si | | kivisid = kivisi | osastav [195] |
| sj̀ | ss | | asi:asjad:asja = asi:assad:assa, kosjad = ko(s)sad | peene "s"-iga [196] ] </ref> |
| s̀j̀ | is | nõrk aste | asjad = aisad, kosja = koisa [viin], osjad = oisad | [197] [198] |
| sk̀ǹùd̀ | st | | lasknud = last | [199] |
| sǹùd̀ | st | | pesnud = pest | [200] |
| s̀or | tor | | sorkima = torkima | sõna algul [201] |
| s̀t | ist | | õhtakes̀t = õhtakeist | [202] |
| st̀a | ssa | | ustakse = ussasse, kusta = kussa | umbisik ja da-tegevusnimi Viru ja Vaiga murrakuis [203] |
| stì | st | | vanasti = vanast | [204] [205] |
| sv | s | nõrk aste | kasvab = kasab | [206] [207] |
| š̀ | s | | šokolaad = sokulad | |
| ž̀ | s | | žigulii = siguli | [208] [209] |
| t̀a | sta | | naeratama = naerastama, valetama = valestama | endine -hta- [210] |
| tis | tus | | ohatis = ohatus | [211] [212] |
| t̀j | dj | nõrk aste | lotja = lodja | osastav vms [213] |
| t̀ki | kki | | kätki = käkki, katki = (Väike-Maarja) ka(i)kki | kohati Viru maamurrakuis [214] |
| tl̀èsi | tsi | | mõtlesin = mõtsin, ütlesid = ütsid | [215] |
| tǹùd̀ | t | | tahtnud = taht | [216] |
| tǹùd̀ | tt | | jätnud = jätt | lühikese täishääliku järel [217] |
| tr̀ | t | | trehter = tehter (KeskAlamSaksa: trechter) | sõna algul [218] |
| t̀r | dr | nõrk aste | atra = adra, otra = odra (*ostra), ketrama:ketran:ketrus = kedrama:kedran:kedrus | osastav vms [219] |
| ts̀às | ts | | metsas = mets | [220] [221] |
| ts̀i | di | nõrk aste | saatsin = saadin | minevik Viru maamurrakuis (pika täishääliku järel) [222] |
| ts̀i | ti | | võtsime = võtime | minevik Viru maamurrakuis [223] |
| tsm̀e | tse | | seitsme = seitse | [224] [225] |
| ts̀ùr | tor | | tsurkima = torkima | sõna algul [226] |
| tù | tuma | | sootuks = (Viru-Jaagupi) suutumast, rahutud = rahutumad [inimesed], mannetud = mannetumad, võimetu = võimetuma (omastav), rüvetumad 'määrdunud' | kogu Põhja-Eesti keskmurdes [227] |
| t̀v | dv | | lõtva = lõdva | osastav vms [228] |
| t̀v̀ | dva | | latv = ladva | nimetav vms [229] [230] |
| ùd̀ | uv | nõrk aste | taudid = tauvid / tavid | [231] |
| ùg̀ | uv | nõrk aste | haug:haugi = aug:auvi / avi | [232] |
| uì | u | | kui = ku, justkui = jusku, muudkui = mutku, nii kui = nigu | esisilbis lauserõhutus asendis ja sõna(ühendi) lõpus [233] [234] |
| uìd | ud | | kuidas = kuda (*kuin tapoin), muidu = mudu | d võib peeneneda [235] [236] |
| us̀ìd̀ | u | | lindusid = lindu | Viru-Jaagupi [237] |
| uùst | ust | nõrk aste | nuustik = nustik | [238] |
| viì | vie | | viid = vied | viima [239] |
| z̀ | s | | zaporoožets = saparuosets, sapakas | |
| T̀ | D | | abitegu = abiDegu | liitsõna tagumise osise algul; ometi esineb ka sellist hääldust: tikutoos = tikuTuos (Simuna) [240] |
| t̀ | d | | magedat = magedad | osastava käände lõpus täishääliku järel [241] |
| t̀s | s | | tsement = sement, tsiriulnik = sirulnik / sirusnik (habemeajaja, juuksur) | sõna algul [242] |
| t̀š̀ | s | | tšekk = sekk, tšietvierik = setverik | sõna algul [243] |
| vìis̀ | vei | | viis(in) = vei(n) | viima [244] |
| vä̀i | vei | | väike = ve(i)ke | [245] |
| õ̀i | ei | | lõikama = leikama | sõnuti [246] |
| õìèt | õt | nõrk aste | õieti = õte | Simunas: t peeneneb, mujal on hääldus õite. [247] |
| õìst | õst | nõrk aste | mõistma: mõistan = mõistma: mõstan | Peeneneb järgnev kaashäälik. [248] |
| õò | õeo | | lõokene = lõ,eokene (Kodavere: lõevoke) | [249] |
| õò | õu | | tõota = tõuta (*toivota) | Simuna Avanduse [250] [251] |
| õv̀ì | õu | | lõvi = lõu(kuer) | [252] |
| õõ | õõ | nõrk aste | põõsas = põõsas | [253] |
| õõ̀ | õe | tugev aste | põõsas = põesas | Simuna on just lõunapiiril. [254] |
| äè | ää | | päèv = pääv(a), käè(s̀)= kää() | [255] |
| äèv̀ | ä | | ristipäev = ristibä | [256] |
| äèv̀à | ä | | ristipäeva = ristibä | [257] |
| äèv̀àl̀ | ä | | ristipäeval = ristibä | [258] |
| äèvi | äivi | | päèvi = päivi(line) | [259] |
| ähè | äh | | läheme = lähme, lähete = lähte, lähevad = lähvad | [260] [261] |
| ähè | ähä | | vähe = vähä | [262] |
| äljù | älli | nõrk aste | näljutama = nällitama | g nõrk aste (endises kinnises silbis) Simunas [263] |
| är̀a | ää | | | [264] [265] |
| ä̀ä | iää | nõrk aste | päästa = piä́sta, ääre = jääre | [266] |
| ä̀ä̀ | iaa | tugev aste | hä̀ä̀l = iaal / heal = ial | [267] |
| ö̀e | üe | | öelnud = üelnud | [268] |
| ö̀i | ei | | pöial:pöidla = peial:peidla | Viru-Jaagupi: peigla [269] |
| ö̀ö | üö | nõrk aste | sööge = süöge | [270] |
| ö̀ö̀ | üe | tugev aste | söö = süe | [271] |
| ül̀i | ülli | nõrk aste | nülitud = nüllitud, sülitama = süllitama | g nõrk aste (endises kinnises silbis) Simunas [272] |
| ülj̀ | üll | nõrk aste | sülje = sülle | g nõrk aste (endises kinnises silbis) Väike-Maarjas ja Viru-Jaagupis [273] |
| üü | üü | nõrk aste | müüge = müüge | [274] |
| üü | üü | | püüdma:püiab = püüdma:püüab; süia = süüa | d nõrk aste (endises kinnises silbis) Väike-Maarjas [275] |
| üǜ | üi | tugev aste | müü = müi, süütama = süitama (*süttüttämä), püü= püi (*püvi) | [276] |
| üǜ | üvi | | tüügas = (Viru-Jaagupi, Iisaku Oonurme) [puu] tüvikas | Väike-Maarja tüvik: tüviku [277] |
