pulmalised ei nalj̀ata

kuì mina kàa vèel nòor inimene olin, eks ma teinùd seda nalj̀a. käisime kusMe käisime aga nali oli kohe lahti.
mul olid kohe nalj̀a sõnad nagu suus valmis, kuì vaja, kohe tuli.
ei meie jätǹùd̀ kohe kedagi naermata ega näkkimata ^[1] , oliT̀a kèsTaŚ oli.
üheKorra olime jälle pulmas, sèe oli minu lelle pulm. ja mina istun laua ä̀äres, sö̀ö̀n sö̀ö̀n, ei kedagi, nagu matus̀ed kohe.
õpetaja oli vèel kàa sèal, istus laua otsas tòoli pèal ja padja oli all, et muìdu nagu pingi pèal kõva istuda.
ja õpetajal ja ühel teisel saksal, kas vist Rahkla opmaǹil olid viina jàòk̀s̀ klaasid, teised rüǜbaku aga pudelist.
mina jah òotan ja vàatan, et pagan sèe om̀eti on, et pulmalised ei nalj̀ata.
no eks üks naine oli kàa sèal pulmas, h̀üǜti vèel Riia Marik̀s̀ teìne.
eks sel olǹùd jälle kàa kõrvaRõngad, pèenikesed kuì niit, kõrvas. kuìMa siis ütlesin oma naabriNaisele, et:
"vàata Rèet nèed vorstid onK̀uì Riia Mari kõrva rõngad."
oh sa h̀eldeke, kuìdas̀ tema siis küll naeris, ja mul eneselgi oli h̀ing mineku pèal, et ei kohe pidada saanùd.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga "àa" asemele lòe "ua".

3. "òo" asemele lòe "uo".

4. "ö̀ö̀" asemele lòe "üe".

5. "üǜ" asemele lòe "üi".

6. "èe" asemele lòe "ie".

7. "eì" asemele lòe "e".

8. "èa" asemele lòe "ia".

9. " ä̀ä" asemele sõna alguses lòe " jää".

10. sõna algusest jäta "h̀" h̀ä̀ä̀ldamata.

11. "lj̀" asemele lòe pèenendatud "ll".

12. "s̀e" asemele lòe "kse".

13. "nùd " asemele lòe "nd ".

14. "lǹùd " asemele lòe "ld ".

15. "tǹùd̀ " asemele lòe "tt ".

16. "k̀s̀ " asemele lòe sõna lõppu "st ".

17. "kès" asemele lòe "kis".

18. "kuì " asemele lòe "ku ".

19. "kuìdas̀ " asemele lòe pèenikese "d"-ga "kuda ".

20. "muìdu " asemele lòe pèenikese "d"-ga "mudu ".

21. "jàòk̀s̀ " asemele lòe "jäust".

22. "oliT̀a " asemele lòe "olida ".

23. "onK̀uì " asemele lòe "onGu ".

24. "om̀eti " asemele lòe "ommeti ".

25. "opmaǹi" asemele lòe "opmanni".



nüǜd lòed̀ki niì kuì 83. àastane Simuna kihelKonna LaekVere küla naine Amalie Erdemann 1929. àastal Voldemar Metsamärdile rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 289. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ näkkima:näkin 'pilkama, h̀augutama, nokkima'


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

rohùd ja ohùd

enne vanal aj̀al ikkà olid niìSug̀ùsed rohùd ja ohùd. vahest jääb sö̀e pèale pliit́á all nììSùgùseid tuliH̀elbeid.
nììSùgùne valge kord sèal. võetak̀se vèel neid tuliH̀elbeid kui rakud olid. korjatak̀se sèalt süte pèalt et paneb tuliH̀elbeid pèale.
enne ohùtàti igat̀ asj̀a. kui kana munes nahk muna, ei olǹùd kòort pèal, siis otsiti kolme vitsaga lähker ja selle pèale pandi siis tangu terad. ja nahkMuna kòor ja h̀õõ̀ruti ära. siis kana sõi ära.
sòolaT̀üükkaid kui on, jälle ohùta. võta pesemata lamba villast lõnga ja tõmb̀a niiMitu sõlme sisse kui sòolaTüükaid on.
siis vaj̀ùtada jälle sòolaTüükaid selle lõnga sõlmedega. siis anna selle inimese kätte, et sina ise ei tèa. - - -
kuì kuu valge on ja aken h̀igine, määri akna h̀igiga ja näita kuule, et kuu, näè mis mul. kolm kordà pèad näitama siis.
mà kah̀ seda tegin, ära nad kadusiv́ád, kummast ohùst nàd siis kadusiv́ád. üks ütles et temal on olǹùd, et teda on õpetàtud,
et võta niiMitu sòola tera ja vaj̀ùta nende pèale. kuì leìva ahi kö̀eb ^[1].
siis pane kõrvad kinni, et sà ei kuule seda raginat̀. nüüd vanal põlvel pòle enam̀ olǹùd.
naise põlves kah̀ ikkà oli, sai sedasi ohùt̀àtud. enne olǹùd nììSùgùsed tav̀ad.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga "òo" asemele lòe "uo".

3. "èe" asemele lòe "ie".

4. "õõ̀" asemele lòe "õe".

5. "ö̀e" asemele lòe "üe".

6. "äè" asemele lòe "ää".

7. "eì" asemele lòe "ee".

8. "èa" asemele lòe "ia".

9. "aj̀a" asemele lòe "aa".

10. "aj̀ù" asemele lòe "aeo" ("o" vähe "u" mòodi).

11. "ohù" asemele lòe "oho" (teìne "o" vähe "u" mòodi).

12. sõna algusest jäta "h̀" h̀ä̀ä̀ldamata.

13. "m̀ " asemele lòe sõna lõppu "mb ".

14. "t̀ " asemele lòe sõna lõppu "d ".

15. "àti " asemele lòe sõna lõppu "eti ".

16. "àtud " asemele lòe sõna lõppu "etud ".

17. "ohùt̀àtud" asemele lòe "ohotud" (teìne "o" vähe "u" mòodi).

18. "k̀se " asemele lòe sõna lõppu "sse ".

19. "lǹùd " asemele lòe "ld ".

20. "nììSùgùne" asemele lòe üliPika e 3. vältes esiSilbiga "neskene".

21. "nììSùgùse" asemele lòe "neskese".

22. "niìSug̀ùse" asemele lòe "niesukese".

23. "nììSùgùseid" asemele lòe "neskseid".

24. "kuì " asemele lòe "ku ".

25. "ikkà" asemele lòe "ikke".

26. "pòl" asemele lòe "põl".

27. "asj̀a" asemele lòe pèene "s"-iga "assa".

28. "tõmb̀a" asemele lòe "tõmma".

29. "sòolaTüüka" asemele lòe "suoladüüka".

30. "mà " asemele lòe "maa ".

31. "sà " asemele lòe "saa ".

32. "nàd " asemele lòe "naad ".

33. "kah̀ " asemele lòe "kaa ".

34. "tav̀a" asemele lòe "taba".

35. "kolm kordà" asemele lòe "kolm kord".



nüǜd lòed̀ki niì kuì 80. àastane Vä̀ìkeMàarja kihelKonna Avispèa küla naine Marie Merendi 1956. àastal Helmi Viiresele rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 287. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ siis viska ahju nèe sòola terad


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

nõiduse tav̀a

ema oli nelj̀aKümǹe àastane kuì lesek̀s̀ jäi. mina olin siis vèel viieTeistKümǹe àastane.
kaks àastat̀ minust vanem̀ õde sai lèerist lahti kaks päeva enneKuì isa suri.
pàastu maarjaP̀äèv̀ isa maeti ja ristiP̀äèv̀ sai üks laps vèel àastasek̀s̀. ja seitsmekes̀i ema siis kasvatas kõiki.
aga siis varsti, mina ja vanem̀ õde saime mehele, mina seitsm̀eTeistKümǹe àastaselt.
mul oli juba kaks àastat̀ peig̀Mèès ju valmis. aga siis võttis ka kohe är̀à mu. ema ütles küllEt:
"misSa lähèd nüǜdNiì nòorelt, tema rikas, küll näed et pärast h̀augutab." mina aga ütlesin, et "misTa piilub mìǹust kuìT̀aÈi taha."
ega pärast olǹùd kedagi. mul oli h̀èa mèes. aga peig̀Mehi oli mulK̀uì vares̀eid.
eks sellePärast laulatus ju ruttu tulǹùd̀Ki, pärast mõni nopib èest är̀a. kusSaSììs̀ seda võid lasta, kusSèè h̀äbiOts siis:
näe Mari ei tahtǹùd̀ Pèebu Pèetr̀ìt. Mari sai parema.
ühel kevadel käisid kaheksad kosilased. siis oli sedasi, et kes sai pereMeh̀è kirja, sèe kròonu tèenistusesse ei läinùd.
mul oli ikkà kahju minna kàa; olin niìSug̀ùǹe va ennutù^[1] mèelega.
enne viidi kuuluPudel, magusat̀ viina täis, pruudile. kuìT̀a siìs tahtis^[2], jättis oma kätte, kuì-èi tahtǹùd̀ saatis tagasi.
no eks üks mèes Padust viie vèrsta tagant oli kàa ö̀elǹùd minu tädile, et "vii sa Marile kuuluPudel."
aga mina ütlesin, et "ära tòo sina kedagi, las tuleb aga ise, seda kuulsamad Urba tüdrukud, et näe neil jälle kosilased käìnùd."
eks tuligi ise kòhe jumala sulasega - kòolMeistriga, täie viinàd̀ega ja täie kraamiga: kõik rätikud ja asj̀ad olid kaasas.
ja peig̀Meh̀è pòolt kòolMeister ütles, et vaàt sèe on tubli mèes, kes täie asj̀adega su pèale on välj̀a tulǹùd."
aga ma saatsin ta tagasi. ema ütles: "eksTa ole loll." aga misMul viga näkkida, kui teine peig̀Mèes seina taga.
kuìMe olime siis h̀ulk aega kahekes̀i pimedas kambris, sèe oli siis niìSug̀ùne komme nagu, et muìdu peig̀Mèès ei julge ligi trügida ehk.
kuìMul sèe mèes suri, siis olin pòolTeist àastat̀ lesk ja läksin kuueKümǹe ühe àastaselt mehele.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti tähti ja tähèÜhendeid:
"àa", "iì", "ee", "oo", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"ea", "ui", "öe" ,
"ära", "ähe", "ehe", "uid", "h", "lj", "sj", "mn", "gm", "dk", "tsme", "s̀e"

3. "peig̀Mèès" asemele lòe "peidmis".

4. "kusSèè " asemele lòe pèenendamata "s"-iga "kussi ".

5. "kusSaSììs̀ " asemele lòe "kus-sas".

6. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti liitSõna sèes algusT̀ähti:
"P̀", "T̀",
"K̀"

7. "kuìT̀aÈi taha" asemele lòe "kuda-i taha".

8. "kuì-èi tahtǹùd̀ " asemele lòe "ku-i taht ".

9. vàata:
keskVõrde tunnust "m ",
osastava kä̀ä̀nde lõppu "t ",
osastava kä̀ä̀nde lõppu "rit ",
sàava kä̀ä̀nde lõppu "ks ",
mitmuse tunnust "ade",
mä̀ä̀rSõna liidet "kesi ",
omadusSõna liidet "tu",
"nud " tegevusNime lõppu ("nud", "lnud", "tnud" )

10. "käìnùd" asemele lòe "käend".

11. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti:
"...P̀äèv̀ ", "mìǹu",
"är̀à"

12. "ikkà" asemele lòe "ikki".

13. "niìSug̀ùǹe, niìSug̀ùne " asemele lòe "nisuke, niesukene ".

14. "vèrst" asemele lòe "virst".

15. "vaàt" asemele lòe "vat".

16. "kòhe" asemele lòe "kahe".



nüǜd lòed̀ki niì kuì 72 àastane Simuna kihelKonna Avanduse küla naine Mari Siimann 1929. àastal Voldemar Metsamärdile rä̀ä̀kis.

leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 293. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ ennutu: ennutuma 'kerglane, kartlik'
2 ↑ peig̀Mèèst


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

ö̀ö̀si h̀untisid̀ püǜdmas

vanastì oli h̀untisid̀ pal̀j̀u. ö̀ö̀si käidi sõidus h̀untisid̀ püǜdmas. üks kòer ja nelj̀a mehega.
siis pandi üks köis ja köie otsa h̀eìnaTükk. h̀unt läks h̀eìnaTükki võtma, arvas, et kòer on ja lasi ühe jala maha.
h̀unt läks kolme jalaga mìnema. kolm päèva puhkas h̀unt kuuse all. veriselt ei tohi teìste h̀ulka mènna, teìsed murravad är̀à.
esmas̀P̀ä̀èv̀a h̀ommiku läksime jälle jahile. mõisaH̀ärra oli kàa. sèe lasi teìse jala alt är̀à, aga h̀unt jòòksis vèel kahe jalaga.
siis mõisaH̀ärra nägi, et h̀unti kätte ei sàanùd ja läksid õhtùle. meie läksime h̀undile järele. h̀undil oli veri välj̀a jòòk̀sǹùd̀
ja siis kukkus maha. lähème metsa alt läbi, minul oli püss käes̀ teìstel eiOlǹùd. näème h̀unt pikali màas, aga h̀ing oli vèel sèes.
meie läksime juurd̀e, h̀unt irises vèel vastù. mina lasin talle kõmakú pähè, siis läks h̀ing välj̀a, siis võts̀ime rihma ja sidusime jalad kinni
siis ei pä̀ä̀sèǹùd̀ kuskile. siis võts̀ime ja tõime külasse. külast panime h̀obuse ette ja viisime mõisa.
mõisaH̀ärra võttis naha maha ja andis meile viis rubla jòòtRaha, et h̀undi kätte saime.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti pikkasid̀ ja kaksikTäisH̀ä̀ä̀likuid:
"ee", "oo", "õõ", "öö", "üü",
"ea", "ei", "oe", "äe"

3. "àa" asemele lòe "ua".

4. "ä̀ä̀" asemele lòe "ea".

5. "är̀à " asemele lòe "ää ".

6. "ähè" asemele lòe "ähä".

7. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "h" tähte.

8. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "lj" ühendit̀.

9. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "sti " lõppu.

10. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "sid̀ " osastava lõppu.

11. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "s̀i" mineviku tunnust.

12. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "nud " tegevusNime lõppu :
"nud", "lnud", "ksnud"

13. "sèǹùd̀ " asemele lòe "st ".

14. "õhtù, vastù" asemele lòe "õhta, vasta".

15. "mìn" asemele lòe "men".

16. "lähème" asemele lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga "lähme".

17. "juurd̀e" asemele lòe "juure".

18. "käes̀ " asemele lòe "käe ".

19. "eiOl" asemele lòe "eijol".

20. "esmas̀P̀ä̀èv̀a" asemele lòe "esmaba".



nüǜd lòed̀ki niì kuì 73. àastane ViruJàagupi kihelKonna Sàara küla mèes Juhan Jürna 1929. àastal A. Kõrvale rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 269. leheKülj̀elt.



PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

h̀undi jutud

minu lell oli kange h̀untisid̀ laskma. tema h̀ävitas pal̀j̀u h̀untisid̀. kevadel tema kuulanùd, kus emaH̀unt ulunùd ja läinùd selle ulumise peale.

---

üheKorra roninùd mä̀g̀ra ^[1] auku, sealt leid̀nùd jälle h̀undi pòegi. üksKord lask̀ǹùd̀ karu aga eiÒle karu maha sàanùd. karu sàanùd h̀aavatud.
tema läinùd kase otsa, karu läinùd teìse kase alla arvanùd, et ta on seal kase otsas ja h̀ammustanùd kase h̀òòlast ^[2]
ja murdǹùd̀ h̀amba är̀à. tema tõi karu pòòle h̀ammast koju. teìne päèv võtǹùd̀ kaks teist mèest ühes, lask̀ǹùd̀, aga pole külge sàanùd.

---

mina olin vèel pòìsike ^[3]. lambad olid laùdas aga eks h̀unt tulǹùd.
kõrge rõht ^[4] oli laùda èes ja eks h̀unt tema murdis lamba maha. h̀unt oli kaapinùd reh̀e värava alust, siis elutàti ^[5] är̀à.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga "òe" asemele lòe "ue".

3. "òò" asemele lòe "ua".

4. "àa" asemele lòe "ua".

5. "aù" asemele lòe "aa".

6. "èe" asemele lòe "ie".

7. "eì" asemele lòe "ee".

8. "äè" asemele lòe "ää".

9. "l̀j̀" asemele lòe "il".

10. sõna algusest jäta "h̀" h̀ä̀ä̀ldamata.

11. "sid̀ " asemele lòe sõna lõppu "si ".

12. "nùd " asemele lòe "nd ".

13. "d̀nùd " asemele lòe "nd ".

14. "lǹùd " asemele lòe "ld ".

15. "rdǹùd̀ " asemele lòe "rd ".

16. "sk̀ǹùd̀ " asemele lòe "st ".

17. "tǹùd̀ " asemele lòe "tt ".

18. "tàti " asemele lòe sõna lõppu "teti ".

19. "eiÒle" asemele lòe "eiJole".

20. "är̀à " asemele lòe "ää ".

21. "mä̀g̀ra" asemele lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga "möüra".

22. "h̀òòlas" asemele lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga "vualas".

23. "pòìsike" asemele lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga "puasike".

24. "reh̀e" asemele lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga "reie".



nüǜd lòed̀ki niì kuì 73. àastane ViruJàagupi kihelKonna Sàara küla mèes Juhan Jürna 1929. àastal A. Kõrvale rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 270. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ mäger : mägra = möür : möüra
2 ↑ h̀òòlas : h̀òòla = vualas : vuala 'kõrgete krobeliste servadega pakatanud haav puukoores ~ Vadja keele sõnaraamatus: oolama = (osaliselt kinni kasvanud) tüvevigastus ~ Suomen sanojen alkuperä: Etymologinen sanakirja. 1, A–K teab, et: huolain, huolema, huolo, vuolema = puun kyljessä oleva haava ~ leedu žalà = vigastus, läti zalba = h̀àav, äpardus ~ h̀alb '
3 ↑ "puasike"se asemel ö̀eldak̀s̀è enamastì ikkà "poisike"
4 ↑ rõht : rõhu 'roigastest laotud sein rehetoa ukse või lauda ees'
5 ↑ elutàti = eluteti 'tapeti'


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

metsH̀ald̀jas

minu ema ikkà rä̀ä̀kis, et tema oli metsH̀ald̀jat̀ näinùd.
vanasti käisiv́ád kõik küla lòomad ühes karjas ja siis oli üks vana karjane,
tema käis kõikŚé suve karjas, muùd̀Kuì jaaniP̀äèv̀ oli prii või kui tahtis, siis läks jaaniP̀äèv̀ kàa karja,
aga siis anti talle iga lòoma pèalt sabaRaha.
iga päèv̀ oli kaks korralist ^[1].
üksKord olǹùd minu ema jälle korralisek̀s̀ ,
jäänùd karjas̀est maha ja h̀akkanùd h̀üǜdma ikkà: " ae ae " ja " ae ae."
viimak̀s̀ kostǹùd̀, kuìdas̀ kèegi h̀üǜd̀nùd èemalt: " üöÜö."
tema arvanùd, et sèe on karjane ja h̀õisanùd aga ühte puhku vastù.
sèe h̀ä̀ä̀l tulǹùd ligemal̀e ja korraga äkitselt tulǹùd mets̀àst miski asi vuhin taga välj̀a ja temale kallale.
kõd̀istanùd teist nììEt teìne olǹùd sinine ja siis riielǹùd kàa vèel, et:
" misSa eksitasid mìǹust tèe pèalt är̀à."
sèe olǹùd̀ki metsH̀ald̀jas.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti pikkasid̀ ja kaksikTäisH̀ä̀ä̀likuid:
"ee", "oo", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"ea"

3. "àa" asemele lòe "ua".

4. "eìn" asemele lòe "en".

5. "är̀à" asemele lòe "ää".

6. "päèv̀ " asemele lòe "pää ".

7. "jaaniP̀äèv̀ " asemele lòe "jaanibä ".

8. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "h" tähte.

9. vàata, mida h̀ä̀ä̀ldàti "t " asemel ainsuse osastava kä̀ä̀nde lõpus.

10. "lj̀" asemele lòe pèenendatud "ll".

11. "H̀ald̀jat̀ " asemele lòe pèenendatud "l"-iga "algjad ".

12. vàata, mida h̀ä̀ä̀ldàti "ks " asemel sàava kä̀ä̀nde lõpus.

13. "l̀e " asemele lòe sõna lõppu kolmanda silbi järel "lle ".

14. "mets̀às" asemele lòe "mets".

15. "s̀e" asemele lòe "tse ".

16. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "nud " tegevusNime lõppu :
"nud", "lnud", "dnud", "tnud"

17. "olǹùd̀ki " asemele lòe "oltki ".

18. "muùd̀Kuì " asemele lòe asemele pòolPika (2. vältes) esiSilbiga "mutKu ".

19. "kuìdas̀ " asemele lòe pèenendamata "d"-ga "kuda ".

20. "nììEt " asemele lòe "net ".

21. "mìǹust " asemele lòe "must ".

22. "ikkà " asemele lòe "ikke ".

23. "vastù " asemele lòe "vasta ".

24. "kõd̀ista" asemele lòe "kõtista".



nüǜd lòed̀ki niì kuì 1873. àastal Vä̀ìke-Màarja kihelKonna Naraka ehk MänniSalu külas sündinùd PandiVere küla naine Mai Tompel 1951. àastal Vello Saagele rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 279. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ korralised = lòomaPidajate perelised, kes kordaMö̀ö̀da abis käiǹùd


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

kindralite varandus

Sàara külas karjaMàa otsas sòò sèes on üks kase metsaSalk ja kuuski h̀ulgas kàa.
sinna on vanal aj̀al kolm kiǹdralit̀ maha maetud Ròòtsi Sõja ^[1] ajal.
seal all màa sèes on kiǹdralite varandus. ja raha nende juures.
kõik tahavad teda kaevata ja raha kätte sàada.
üks tahtis kaevata, aga nägi, et kolm mams̀lit̀ ^[2] tantsinùd valgeis riietes.
mèes mìnestas är̀à.
nüǜd jälle läks mullu kevade üks raha võtma.
jälle läks üksiPäìni ö̀ö̀si aga sèe pòòdi sinna är̀à.
- - -. viina pudel oli kõrval.
maeti maha ja pandi viinaPudel kàa kaasa.
kèegi ei julgenùd seda viina juua.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga "àa" asemele lòe "ua".

3. "kàa" asemele lòe "koa".

4. "Sàara" asemele lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga "Soara".

5. "sàada " asemele lòe üliPika (3. vältes) esiSilbiga "soada".

6. "òò" asemele lòe "ua".

7. "èe" asemele lòe "ie".

8. "üǜ" asemele lòe "üi".

9. "ö̀ö̀" asemele lòe "üe".

10. sõna algusest jäta "h̀" hä̀ä̀ldamata.

11. "aj̀a" asemele lòe "aa".

12. "är̀à" asemele lòe "ää".

13. "t̀ " asemele lòe sõna lõppu "d ".

14. "nùd " asemele lòe "nd ".

15. "mams̀lit̀ " asemele lòe "mamsslid ".

16. "mìne" asemele lòe "mene".

17. "üksiPäìni" asemele lòe pèenendatud "n"-iga "üksiPäni".

18. "kiǹdralit̀ " asemele lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga "kindralid".

19. "kiǹdralite " lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga.





nüǜd lòed̀ki niì kuì 73 àastane Viru-Jàagupi kihelKonna Roela küla naine Mari Nirgi 1929. àastal A. Kõrvale rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 267. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ Ròòtsi Sõja = PõhjaSõja
2 ↑ mams̀lid = sakste tüdrùkud


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.