pulmalised ei nalj̀ata

kuì mina kàa vèel nòor inimene olin, eks ma teinùd seda nalj̀a. käisime kusMe käisime aga nali oli kohe lahti.
mul olid kohe nalj̀a sõnad nagu suus valmis, kuì vaja, kohe tuli.
ei meie jätǹùd̀ kohe kedagi naermata ega näkkimata ^[1] , oliT̀a kèsTaŚ oli.
üheKorra olime jälle pulmas, sèe oli minu lelle pulm. ja mina istun laua ä̀äres, sö̀ö̀n sö̀ö̀n, ei kedagi, nagu matus̀ed kohe.
õpetaja oli vèel kàa sèal, istus laua otsas tòoli pèal ja padja oli all, et muìdu nagu pingi pèal kõva istuda.
ja õpetajal ja ühel teisel saksal, kas vist Rahkla opmaǹil olid viina jàòk̀s̀ klaasid, teised rüǜbaku aga pudelist.
mina jah òotan ja vàatan, et pagan sèe om̀eti on, et pulmalised ei nalj̀ata.
no eks üks naine oli kàa sèal pulmas, h̀üǜti vèel Riia Marik̀s̀ teìne.
eks sel olǹùd jälle kàa kõrvaRõngad, pèenikesed kuì niit, kõrvas. kuìMa siis ütlesin oma naabriNaisele, et:
"vàata Rèet nèed vorstid onK̀uì Riia Mari kõrva rõngad."
oh sa h̀eldeke, kuìdas̀ tema siis küll naeris, ja mul eneselgi oli h̀ing mineku pèal, et ei kohe pidada saanùd.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga "àa" asemele lòe "ua".

3. "òo" asemele lòe "uo".

4. "ö̀ö̀" asemele lòe "üe".

5. "üǜ" asemele lòe "üi".

6. "èe" asemele lòe "ie".

7. "eì" asemele lòe "e".

8. "èa" asemele lòe "ia".

9. " ä̀ä" asemele sõna alguses lòe " jää".

10. sõna algusest jäta "h̀" h̀ä̀ä̀ldamata.

11. "lj̀" asemele lòe pèenendatud "ll".

12. "s̀e" asemele lòe "kse".

13. "nùd " asemele lòe "nd ".

14. "lǹùd " asemele lòe "ld ".

15. "tǹùd̀ " asemele lòe "tt ".

16. "k̀s̀ " asemele lòe sõna lõppu "st ".

17. "kès" asemele lòe "kis".

18. "kuì " asemele lòe "ku ".

19. "kuìdas̀ " asemele lòe pèenikese "d"-ga "kuda ".

20. "muìdu " asemele lòe pèenikese "d"-ga "mudu ".

21. "jàòk̀s̀ " asemele lòe "jäust".

22. "oliT̀a " asemele lòe "olida ".

23. "onK̀uì " asemele lòe "onGu ".

24. "om̀eti " asemele lòe "ommeti ".

25. "opmaǹi" asemele lòe "opmanni".



nüǜd lòed̀ki niì kuì 83. àastane Simuna kihelKonna LaekVere küla naine Amalie Erdemann 1929. àastal Voldemar Metsamärdile rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 289. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ näkkima:näkin 'pilkama, h̀augutama, nokkima'


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.