metsH̀ald̀jas

minu ema ikkà rä̀ä̀kis, et tema oli metsH̀ald̀jat̀ näinùd.
vanasti käisiv́ád kõik küla lòomad ühes karjas ja siis oli üks vana karjane,
tema käis kõikŚé suve karjas, muùd̀Kuì jaaniP̀äèv̀ oli prii või kui tahtis, siis läks jaaniP̀äèv̀ kàa karja,
aga siis anti talle iga lòoma pèalt sabaRaha.
iga päèv̀ oli kaks korralist ^[1].
üksKord olǹùd minu ema jälle korralisek̀s̀ ,
jäänùd karjas̀est maha ja h̀akkanùd h̀üǜdma ikkà: " ae ae " ja " ae ae."
viimak̀s̀ kostǹùd̀, kuìdas̀ kèegi h̀üǜd̀nùd èemalt: " üöÜö."
tema arvanùd, et sèe on karjane ja h̀õisanùd aga ühte puhku vastù.
sèe h̀ä̀ä̀l tulǹùd ligemal̀e ja korraga äkitselt tulǹùd mets̀àst miski asi vuhin taga välj̀a ja temale kallale.
kõd̀istanùd teist nììEt teìne olǹùd sinine ja siis riielǹùd kàa vèel, et:
" misSa eksitasid mìǹust tèe pèalt är̀à."
sèe olǹùd̀ki metsH̀ald̀jas.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti pikkasid̀ ja kaksikTäisH̀ä̀ä̀likuid:
"ee", "oo", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"ea"

3. "àa" asemele lòe "ua".

4. "eìn" asemele lòe "en".

5. "är̀à" asemele lòe "ää".

6. "päèv̀ " asemele lòe "pää ".

7. "jaaniP̀äèv̀ " asemele lòe "jaanibä ".

8. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "h" tähte.

9. vàata, mida h̀ä̀ä̀ldàti "t " asemel ainsuse osastava kä̀ä̀nde lõpus.

10. "lj̀" asemele lòe pèenendatud "ll".

11. "H̀ald̀jat̀ " asemele lòe pèenendatud "l"-iga "algjad ".

12. vàata, mida h̀ä̀ä̀ldàti "ks " asemel sàava kä̀ä̀nde lõpus.

13. "l̀e " asemele lòe sõna lõppu kolmanda silbi järel "lle ".

14. "mets̀às" asemele lòe "mets".

15. "s̀e" asemele lòe "tse ".

16. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "nud " tegevusNime lõppu :
"nud", "lnud", "dnud", "tnud"

17. "olǹùd̀ki " asemele lòe "oltki ".

18. "muùd̀Kuì " asemele lòe asemele pòolPika (2. vältes) esiSilbiga "mutKu ".

19. "kuìdas̀ " asemele lòe pèenendamata "d"-ga "kuda ".

20. "nììEt " asemele lòe "net ".

21. "mìǹust " asemele lòe "must ".

22. "ikkà " asemele lòe "ikke ".

23. "vastù " asemele lòe "vasta ".

24. "kõd̀ista" asemele lòe "kõtista".



nüǜd lòed̀ki niì kuì 1873. àastal Vä̀ìke-Màarja kihelKonna Naraka ehk MänniSalu külas sündinùd PandiVere küla naine Mai Tompel 1951. àastal Vello Saagele rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 279. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ korralised = lòomaPidajate perelised, kes kordaMö̀ö̀da abis käiǹùd


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.