kuuluPudel

ema oli nelj̀aKümǹe àastane kuì lesek̀s̀ jäi. mina olin siis vèel viieTeistKümǹe àastane.
kaks àastat̀ minust vanem̀ õde sai lèerist lahti kaks päeva enneKuì isa suri.
pàastu maarjaP̀äèv̀ isa maeti ja ristiP̀äèv̀ sai üks laps vèel àastasek̀s̀. ja seitsmekes̀i ema siis kasvatas kõiki.
aga siis varsti, mina ja vanem̀ õde saime mehele, mina seitsm̀eTeistKümǹe àastaselt.
mul oli juba kaks àastat̀ peig̀Mèès ju valmis. aga siis võttis ka kohe är̀à mu. ema ütles küllEt:
"misSa lähèd nüǜdNiì nòorelt, tema rikas, küll näed et pärast h̀augutab." mina aga ütlesin, et "misTa piilub mìǹust kuìT̀aÈi taha."
ega pärast olǹùd kedagi. mul oli h̀èa mèes. aga peig̀Mehi oli mulK̀uì vares̀eid.
eks sellePärast laulatus ju ruttu tulǹùd̀Ki, pärast mõni nopib èest är̀a. kusSaSììs̀ seda võid lasta, kusSèè h̀äbiOts siis:
näe Mari ei tahtǹùd̀ Pèebu Pèetr̀ìt. Mari sai parema.
ühel kevadel käisid kaheksad kosilased. siis oli sedasi, et kes sai pereMeh̀è kirja, sèe kròonu tèenistusesse ei läinùd.
mul oli ikkà kahju minna kàa; olin niìSug̀ùǹe va ennutù^[1] mèelega.
enne viidi kuuluPudel, magusat̀ viina täis, pruudile. kuìT̀a siìs tahtis^[2], jättis oma kätte, kuì-èi tahtǹùd̀ saatis tagasi.
no eks üks mèes Padust viie vèrsta tagant oli kàa ö̀elǹùd minu tädile, et "vii sa Marile kuuluPudel."
aga mina ütlesin, et "ära tòo sina kedagi, las tuleb aga ise, seda kuulsamad Urba tüdrukud, et näe neil jälle kosilased käìnùd."
eks tuligi ise kòhe jumala sulasega - kòolMeistriga, täie viinàd̀ega ja täie kraamiga: kõik rätikud ja asj̀ad olid kaasas.
ja peig̀Meh̀è pòolt kòolMeister ütles, et vaàt sèe on tubli mèes, kes täie asj̀adega su pèale on välj̀a tulǹùd."
aga ma saatsin ta tagasi. ema ütles: "eksTa ole loll." aga misMul viga näkkida, kui teine peig̀Mèes seina taga.
kuìMe olime siis h̀ulk aega kahekes̀i pimedas kambris, sèe oli siis niìSug̀ùne komme nagu, et muìdu peig̀Mèès ei julge ligi trügida ehk.
kuìMul sèe mèes suri, siis olin pòolTeist àastat̀ lesk ja läksin kuueKümǹe ühe àastaselt mehele.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vaata, kui h̀ä̀ä̀ldàti tähti ja tähèÜhendeid:
"àa", "iì", "ee", "oo", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"ea", "ui", "öe" ,
"ära", "ähe", "ehe", "uid", "h", "lj", "sj", "mn", "gm", "dk", "tsme", "s̀e"

3. "peig̀Mèès" asemele lòe "peidmis".

4. "kusSèè " asemele lòe pèenendamata "s"-iga "kussi ".

5. "kusSaSììs̀ " asemele lòe "kus-sas".

6. vaata, kui h̀ä̀ä̀ldàti liitSõnades tähti:
"P̀", "T̀",
"K̀"

7. "kuìT̀aÈi taha" asemele lòe "kuda-i taha".

8. "kuì-èi tahtǹùd̀ " asemele lòe "ku-i taht ".

9. vaata, kui h̀ä̀ä̀ldàti:
keskVõrde tunnust "m ",
osastava kä̀ä̀nde lõppu "t ",
osastava kä̀ä̀nde lõppu "rit ",
sàava kä̀ä̀nde lõppu "ks ",
mitmuse tunnust "ade",
mä̀ä̀rSõna liidet "kesi ",
omadusSõna liidet "tu",
"nud " tegevusNime lõppu ("nud", "lnud", "tnud" )

10. "käìnùd" asemele lòe "käend".

11. vaata, kui h̀ä̀ä̀ldàti:
"...P̀äèv̀ ", "mìǹu",
"är̀à"

12. "ikkà" asemele lòe "ikki".

13. "niìSug̀ùǹe, niìSug̀ùne " asemele lòe "nisuke, niesukene ".

14. "vèrst" asemele lòe "virst".

15. "vaàt" asemele lòe "vat".

16. "kòhe" asemele lòe "kahe".



nüǜd lòed̀ki niì kuì 72 àastane Simuna kihelKonna Avanduse küla naine Mari Siimann 1929. àastal Voldemar Metsamärdile rä̀ä̀kis.

leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 293. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ ennutu: ennutuma 'kerglane, kartlik'
2 ↑ peig̀Mèèst


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

mõnda tempu pulma ajal

enne vanemal aj̀al, olid h̀òòpis teised as̀j̀ad ja lòòd, kui nüüd on.
eks neid aegu ole olǹùd enne mitùt mòòdi, ei tèa mitmed vèel tulevad.
enne pulmas möirati nädal aega, h̀õisati ja karjuti. endised pulmad tüütasid inimesed är̀à, üks supp ja rasvase sö̀ö̀mine ja õlle jòòmine.
kes enne tèadis magusast supist või marja supist kedagi. enne aeti pal̀j̀u rahvast kokku.
eks nendega tehtud ennegi mõnda tempu pulma ajal. pruut sö̀ö̀nùd poisi sel̀j̀a taga.
siis oli kahe kahaga lusikas teine kaha oli teisiP̀idi. isaMehel oli h̀ärja sòòrast piits sellega lõi plaks ja plaks.
peiu poisil oli mõõ̀k. pruudile tòòdi kasukas alla kui saanist maha tuli, siis ämm võttis h̀èàstì vastù.
ei ole enam̀ varjutamist ^[1] ega kedagi.
and̀ìde jàgamise õhtùl pandi alles kõrvu istuma. and̀ìde vakad pruudi vend tõi pèa pèal sisse, siis tuli laulda, muidu ei antud kätte.
nal̀j̀a pärast kingiti sèe lehm, mis ise lakka sö̀ö̀ma lähèb ^[2],
ehk jälle, kui said ühte peresse ^[3], siis kaevu koòk kahasse ja tòobriP̀uu pòòlek̀s̀.
seitse küünart siidi niiti, millega sibula kòòred kinni sèòti. esimese linnu ebemed, ratta rummust lapse pudi kibu või vib̀uP̀uu.
sèaP̀èa viidi tervelt lauale, lelleNaine ütles:
"võta kõrv lõ̀ika ära ja viska Andres̀e ette. " Andres vihastas, tahtis kohe ära mìnna. ma ei tèa mitte, mis tema tähendas, ma nägin, et sedasi tehti.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti tähti ja tähèÜhendeid:
"aa", "ee", "oo", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"ea", "eo", "õi",
"h", "ähe", "ja", "aja", "lj", "sj", "s̀e"

3. "koòk" asemele lòe "kouk".

4. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti liitSõna sèes algusT̀ähti:
"P̀"

5. "vib̀uP̀uu" asemele lòe "viu-buu".

6. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti:
"õhtù, vastù, mìnna"

7. vàata:
keskVõrde tunnust "m ",
sàava kä̀ä̀nde lõppu "ks ",
mä̀ä̀rSõna lõppu "sti ",
"nud " tegevusNime lõppu ("nud", "lnud" )

8. "mitùt" asemele lòe "mitmet".

9. "and̀ìde" asemele lòe "ande".


nüǜd lòed̀ki niì kuì ViruJàagupi kihelKonna Rasivere küla naine Mai Haavel 1930. àastal M. Otsale rä̀ä̀kis.

leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 270. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ varjutamine = mõrsja varjamine pulmaSõidu aj̀al
2 ↑ kana
3 ↑ mitme perega ühes talus elama


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

katku jälg

ennem̀ olǹùd siin Katku Küla^[1]. pèale sõja tulǹùd katk ja võtǹùd̀ kõik är̀à mis sõjast järele jäi.
tulǹùd kohe vankriga päris. sìià oli üks ainuke valge h̀obune jäänùd järele. minu mehe isa rä̀ä̀kis seda ikkà alati.
seda pòle siìs vana katk puudutanùd.
üks tüma vèe sòon olǹùd; vett pòle olǹùd, agaŚ ikkà päris tüma kohe, ühe pere aìa taga, h̀üǜti vèel JeerikJöni sòonek̀s̀.
sinna siis olema katku vanker lagunenud. ja katk tõòttanùd seda ära, et minu lapse laps ei pèa sìià enam tulema.
sest on ju mituSada àastat̀, aga enam̀ ei ole tà tulǹùd, oli tõòttanùd ja pidas, näe, kàa.
mitu korda olǹùd pärast vèel sõda, aga ei tulǹùd enam̀. mis ikkà tõòttas ja ütles, pidas kàa.
sama natuke màad Simuna pòole oli kaùǹike suur kivi. sèal olǹùd j̀ùst kohe vèel kaua jälj̀ed pèal.
vanad inimesed rä̀ä̀kisid et nèed olǹùd katku jälj̀ed.
sèe oli siis märgik̀s̀ ja tähendusek̀s̀, etTa oli käinùd.
praegu on kivi lõhutud, muìdu oleks paergast alles olǹùd, et oleksite võinùd kohe nähà ja katsuda.
varba jälgì ei olǹùd, aga muùd̀Kuì kandadega käinùd. minul oli selle kivi kohta suur võim; kedaMa tahtsin sedaMa lasin sinna kivi otsa
keda ma ikkà ei lask̀ǹùd̀, ega sèè sinna sàanùd kàa. kivi oli ju minu isa põllu kohal.
suurem̀ maJu teìstest pòlǹùd, aga ma olin käre. kuìMe h̀akkasime siit külast minema, lapse vankritega nõnd̀aMis mürinal, ikkà suure kivi pòole.
vahest tegime vèel tõllad kohe; vä̀ìks̀ed lapsed olid siis saksad vankris, suuremad vedasid èest.
kuì sinna saime, siìs̀ rònisime kivi otsa ja mõõ̀tsime katku jälge.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti tähti ja tähèÜhendeid:
"àa", "ee", "oo", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"au", "ea", "eì", "õo" ,
"h", "lj", "väi"

3. "kaùǹike" asemele lòe pèene "n"-iga "kaǹike".

4. "nähà" asemele lòe "nähä".

5. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti:
"är̀à", "ikkà", "sìià", "siìs", "pòle (pòlǹùd)",
"siìs̀ ", "vä̀ìks̀e",
"aìa", "nõnd̀a", "tà ",
"muìdu", "kuì ",
"muùd̀Kuì "

6. "sèè " asemele lòe "si ".

7. vàata, mida h̀ä̀ä̀ldàti:
"t " asemel ainsuse osastava kä̀ä̀nde lõpus,
"i " asemel mitmuse osastava kä̀ä̀nde lõpus,
"ks " asemel sàava kä̀ä̀nde lõpus.

8. vàata:
keskVõrde tunnust "m̀ ",
"nud " tegevusNime lõppu ("nud", "lnud", "sknud", "tnud" )

9. "j̀ùst " asemele lòe "üst".

10. "ròni" asemele lòe "röni".


nüǜd lòed̀ki niì kuì 72 àastane Simuna kihelKonna Avanduse küla naine Mari Siimann 1929. àastal Voldemar Metsamärdile rä̀ä̀kis.

leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 292. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ Simuna (esialgu Katcækylæ) kihelkond moodustati 1220. aastail Lemmu muinaskihelkonna lõunaosast, nõndanimetatud Pudivirust.
Avanduse küla asub Simunast kirdes Viru-Jaagupi maantee ääres. Varasem Katkuküla ("Taani hindamisraamatus" Katcaekylae, sealsamas külana nimetatud Auendoys oli juba 1494 Avanduse mõis (Hof Avendes), mille alla jäi 1765-74 algne Avanduse küla).


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

kuud ja päèvad

kui pikad liud lasti, sis kasvasìd̀ linad pikad, sel päèval kus tuul sèalt on kus Madis̀eP̀äèv̀àl̀ on, siis külva linu. kas olid kiuP̀ilved taevas või olid rünkad.
kui kiuP̀ilve oli, siis oli h̀èa külvata. Jaaǹ külvas ilma püksata. ise viskas sèemet ja ütles, et tussile katet ja tussile katet.
Värava Jaanik̀s̀ h̀üüti. kui taevas kiud́line on ^[1].
uba ja h̀ernes̀t ei tohtinùd siis külvata kui kaks päèva ^[2] taevas oli, siis ei pidanùd tümak̀s̀ mìnema. h̀ernes̀ ^[3] külvati täiel kuul, siis ei pidanùd ussitama.
kase urvad olid kaera urvad ja lepa urvad leìva urvad, kuuse käbid kart̀ulid. lepal on küll kahed urvad. nèedSama jämedad on odra urvad.
kart̀ulid pandi vanal kuul.
vanaK̀uu pesu pidi valgem̀ olema ja vähem̀ kìrpu sigima.
laùrits ^[4] lahutab lehti, pärtel kä̀ä̀rib päid. kapsas kä̀ä̀rib, pèasse kèerama, siis on kä̀ä̀rib.
jaaǹ võtab püti ja jaàg̀up ^[5] võtab teìse. laùrits lakub püti põhjad ja pärtel laob pütid lakka. siis on piim läbi.
jaanuariK̀uu on süda talv. siis lüüakse ^[6] talve selg pòolek̀s̀, siis tõnis̀e päèv̀àl̀ olgù vèel lòoma toitu pòol alles, siis saab kevadeni läbi.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga "òo" asemele lòe "uo".

3. "èe" asemele lòe "ie".

4. "ä̀ä̀" asemele lòe "ia".

5. "èa" asemele lòe "ia".

6. "äè" asemele lòe "ää".

7. "eì" asemele lòe vähè "i" mòodi "ė"-ga "eė".

8. sõna algusest jäta "h̀" h̀ä̀ä̀ldamata.

9. "ìr" asemele lòe "er".

10. "s̀e" asemele lòe "kse".

11. "k̀s̀ " asemele lòe sõna lõppu "st ".

12. "m̀ " asemele lòe sõna lõppu "mb ".

13. "nùd " asemele lòe "nd".

14. "olgù" asemele lòe "u" mòodi "o"-ga "olgo".

15. "h̀ernes̀" asemele lòe "erne".

16. "mìne" asemele lòe "mene".

17. "kart̀ul" asemele lòe "kardul".

18. "madis̀eP̀äèv̀àl̀ " asemele lòe "madiksebää ".

19. "tõnis̀e päèv̀àl̀ " asemele lòe "tõnikse pää ".

20. "kiuP̀ilved " asemele lòe "kiubilved ".

21. "vanaK̀uu" asemele lòe "vanaguu".

22. "jaanuariK̀uu" asemele lòe "jaanuariguu".

23. "kasvasìd̀ " asemele lòe "kasvast ".

24. "Jaaǹ " asemele lòe pèene "n"-iga.


nüǜd lòed̀ki niì kuì Nurmetus sündinùd 80 àastane Vä̀ìkeMàarja kihelKonna Assamalla küla naine Marie Klinder 1956. àastal Helmi Viiresele rä̀ä̀kis.

leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 279. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ siis külva lina
2 ↑ päèv ja kuu korraga
3 ↑ lòe üliPika (3. vältes) esiSilbiga "erne".
4 ↑ "laarits" on laùritsaP̀äèv
5 ↑ "jaup" on jàagupiP̀äèv
6 ↑ ära lòe "lüiakse" vaid "lüüakse"


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

KitseP̀õrgu

nòJah. vaat suures külas nüǜd tuleb sèalt tèe, karja tänav. h̀üǜti enne Jürsi talu kari käis sèalt, karja tänav sealt alla
ja siis ühel JaaniP̀äèva h̀ommikul, üks naine jäänùd oma lehmaga kauaks kari on jù ära läinùd, ja läinùd siis seda lehma nüǜd,
karja järel aj̀ama. jahJa läinùd mö̀ö̀da tèed ja saanùd sinna. KitseP̀õrgusse ja, vaadanùd et mis siin on nüǜd,
sèe pòle jù enam vana tèe. seal olǹùd kõik pòeUksed lahti. seal olǹùd siìs niiP̀alj̀u kraami pòodides ja müǜjaid ja,
muud̀Kuì kutsunuvad siis seda, lehmaAj̀aj̀at̀ seda, h̀üǜti vèel SoldatAnt̀su Liisu, kutsunuv́ád Liisut̀ sisse et,
"tule nüǜd pòodi, tule. nüǜd võta kõik ilma rahata mis sa aga ise tahad". Liisu läinùd pòodi et kutsutakse, noh mà pèan pòodi minema.
läinùd pòodi ja vaadanùd et pòod olǹùd kõikSugust ilusat kraami täis. et misMa siìs siit siìs võtan nüǜd. et raha mul eiOle.
aga on ö̀eldud "ei raha ei tahagi, kedagi ei taha. et võta aga misSa tahad".
tema vaadanùd siis ja võtǹùd̀, kollase säärtega vanad vene saapad ega teie nii vana ole et tè neid saapaid mä̀letate. aga mina,
mäletan neid saapaid. ja vä̀ìkesed villa kraasimise kraasid, kellega kodus̀ kraasi villu. muud maÈi tèa kedagi seda räägiti. - - -
^[1] Kitse Põrguks. Kitse Põrgu jah enne kui, lehmi pòle olǹùd, kui vanal aj̀al rahvas elanud,
siìs neil olǹùd kitsed ja kitsed seisnud alati sèal, ö̀öd ja päèvad kui, metsast on sö̀ömast tulǹùd.
ja nüǜd on ta Kitse Põrgu. jah, päris Kitse Põrgu. mina olen seda kuulǹùd ja mina ei tea ka kedagi paremat̀.
^[2] ah KitseP̀õrgu. jah, räägivad praegù. näè siin üks naine tegi h̀eina, mà küsisin et
et "kuìdas̀ sa selle h̀einaK̀òorma, siis oma koj̀ù said" tema elab siin metsas, mäèlt tuleb ja lähèb sìià alla metsa.
tàÜtleb "noh eksMa tulǹùd jù, KitseP̀õrgust".

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti pikkasid̀ ja kaksikTäisH̀ä̀ä̀likuid:
"ee", "oo", "õõ", "öö", "üü",
"oe", "äe", "öe"

3. "mö̀ö̀da" asemele lòe "mäda".

4. "ähè" asemele lòe "ähä".

5. "näè " asemele lòe "nä".

6. "èa" asemele lòe vähè "i" mòodi "ė"-ga "ėa", aga "pèan" asemele lòe "pian".

7. "jù" asemele lòe "u" mòodi "o"-ga "jo", aga "oj̀ù" asemele lòe "o" mòodi "u"-ga "oeu".

8. "aj̀a" asemele lòe "aa", aga "lehmaAj̀aj̀at̀ " asemele lòe "lehma-aeaead ".

9. "lj̀" asemele lòe pèenendatud "ll".

10. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "h" tähte.

11. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "nud " tegevusNime lõppu :
"nud", "lnud", "tnud"

12. vàata, mida h̀ä̀ä̀ldàti "t " asemel ainsuse osastava kä̀ä̀nde lõpus.

13. "JaaniP̀äèva, KitseP̀õrgu, niiP̀alj̀u" asemele lòe "jaanibääva, Kitsebõrgu, niiballu".

14. "h̀einaK̀òorma, SoldatAnt̀su" asemele lòe "einaguorma, SoldatAnsu".

15. "nòJah, eiÒle, maÈi, tàÜtleb" asemele lòe "noojah, eijole, mai, taa-ütleb".

16. "mà, tè" asemele lòe "maa, tee".

17. "kodus̀, kuìdas̀, praegù" asemele lòe "kodu, kuda, praega".

18. "vä̀ìke" asemele lòe "veke".

19. "pòl" asemele lòe "põl".

20. "siìs " asemele lòe "sis ".

21. "sìià" asemele lòe üliPika (3. vältes) esiSilbiga "seie".

22. "muud̀Kuì " asemele lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga "muutku ".

23. "mä̀leta" asemele lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga "määleta".


nüǜd lòed̀ki niì kuì 80. àastane eluP̀õlvine Simuna kihelKonna Tammiku küla naine Anna Steinberg 1959. àastal Mari Mustale rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 296. leheKülj̀elt.
sàad seda kuulata Èesti Kèele InstiT̀uudi f̀onòT̀èegis.

seletus

1 ↑ seda kohta h̀üǜti :
2 ↑ Mari Must küsib "kas praegu ka seda kohta selliselt kutsutakse"


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

H̀auaMägi

H̀aua Mägi jälle h̀üǜtakse sèe on pargis. ega mina tea misPärast tal on, aga H̀auaMäèks h̀üǜtakse ja. mina ei tea mitte misPärast. jah.
sèe mägi on praegù sèal alles ja. ja nüǜd̀ki ö̀eldakse ikkà räägitakse et H̀auaMäèl on nähtud ikkà. kahte punast kòera ja.
kes on ö̀ös̀eks seàl küǜnis olǹùd. minu vanaMeh̀è isa on jäänùd teinùd h̀eina sealt järveÄ̀ä̀rest.
on teinùd h̀eina ja ö̀elǹùd et "màÒlen kohe õhtùl̀ nii väsinùd". ö̀elǹùd siis oma lastele et "minge tè koj̀ù" et "mà jään ö̀ös̀eks sìià"
lapsed ö̀ölnud "kusSa magadSiìs". "no eksMa niiK̀aua niida kui näèn ja eksMa lähè H̀auaMäè küǜni ja maga seal"^[1]
nòJah, "mine siis pèalegi" lapsed läinud koj̀ù ja, isa läinùd H̀auaMäè küǜni ja. üksKord ö̀ös̀e vaadanùd, et mis kell on et suur mühin ja kohin tuleb,
vaadanùd kell olǹùd täpselt kaksTeist. jah siis tulǹùd üle Pristali silla, ja, ja tulǹùd siis sealt, küǜniÈest läbi ja isa läinùd siìs vàatama,
et mis asjaMees see nüǜd oli. siis olǹùd niiK̀ui suur h̀eina saad ja viimaks olǹùd, musta punase ja valgeK̀irju kòer. - - -
H̀auaMägi. nòJah, egaT̀a mõisast kauge pòle. jah, siin üks, kaevas seda H̀aua Mäge seal. seda serva alust ega päris mäèP̀ealt, aeti ära ei lastud kaevatagi.
aga tema sai ikkà nii rikkaks läks ostis kohe autò. sõidu autò. jah. ek̀sTa leid̀nùd sàanùd raha. ta sai jù raha.
nendel jù, kes ülemused olid, neile pandi jù kõik juurd̀e. mis am̀etis ta oli kõik pandi rahad juurd̀e.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti pikkasid̀ ja kaksikTäisH̀ä̀ä̀likuid:
"ee", "oo", "õõ", "öö", "üü",
"oe", "äe", "öe"

3. "àa" asemele lòe "oa".

4. "èa" asemele lòe vähè "i" mòodi "ė"-ga "ėa".

5. "pèalegi" asemele lòe "pialegi".

6. "ä̀ä̀" asemele lòe "iea".

7. "ähè" asemele lòe "ähä".

8. "jù" asemele lòe "u" mòodi "o"-ga "jo".

9. "oj̀ù" asemele lòe "o" mòodi "u"-ga "oeu".

10. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti järgsilbi "ò" tähte.

11. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "h" tähte.

12. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "nud " tegevusNime lõppu :
"nud", "dnud", "lnud"

13. "pòl" asemele lòe "põl".

14. "siìs" asemele lòe "sis".

15. "õhtùl̀, praegù" asemele lòe "õhta, praega".

16. "sìià, ikkà " asemele lòe üliPika (3. vältes) esiSilbiga "seie, ikke".

17. "juurd̀e, ö̀ös̀e" asemele lòe "juure, üösse".

18. "tè, mà, màÒlen" asemele lòe "tee, maa, maalen".

19. "niiK̀aua, niiK̀ui, valgeK̀irju" asemele lòe "niigaua, niigui, valgegirju".

20. "egaT̀a, mäèP̀ealt" asemele lòe "egada, määbealt".

21. "ek̀sTa, nüǜd̀ki" asemele lòe "esta, nüitki".

22. "vanaMeh̀è" asemele lòe "vaname".

23. "nòJah" asemele lòe "noojah".

24. "am̀eti" asemele lòe "ammeti".

25. "seàl " lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga.


nüǜd lòed̀ki niì kuì 80. àastane eluP̀õlvine Simuna kihelKonna Tammiku küla naine Anna Steinberg 1959. àastal Mari Mustale rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 294. leheKülj̀elt.
sàad seda kuulata Èesti Kèele InstiT̀uudi f̀onòT̀èegis.

seletus

1 ↑ eksMa ... niida kui näèn ja eksMa lähè ... ja maga - "eks ta tèe" on eitava kõne väljend (*e[i]k[ö]s ma maga ~ ma ei maga). ei tohiks ö̀elda "eks ta tèeb, eks nad tèevad".


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

RahaAugu Mägi

siin me talli taga kohe lähème vàatame kohe. kui tahate. eiOle muud kedagi kui sügav auk ja risu täis. - - -
et rahaAuk on seal olǹùd kui kaksKümmend aastat̀ on siin meil sõda olǹùd. ja mõtle kuì kaua aega kaksKümmend aastat̀, ja see on Rootsi vanas kirjades kõik üleval.
sìià tulivad nèed, tuliv́ád nüǜd sügisel̀ ühed, rahaAugu vàatajad jälle ja kirjutajad ja ütlesid siis sedasi et.
et tulevKevadel̀ kui lumi är̀à lähèb et siis tuleme ja, kaevame nèed mäèd mis meie ümber on, kõik siit ära.
otsivad siis mis leiavad. jah, näèd, kasTe tulite siitPoolt. nòJah eks te näète seal on üks kaevandus, sä́ä́l ^[1] võeti minevAastal̀ vanu välj̀a. vanu surnuid ja. kèedu riistu ja. kõik niiSug̀ùsèid̀ asju, - - -
^[2] nò raha olǹùd noh nagu selleAegne raha ikkà. raha olǹùd. eks mà rääkisin jù et, kui sõda on olǹùd et see oli sõjaMeeste tagavara. jah. - - -
eks neèd sõjaÜlemad on ega nèed, siìs selle rahaga ei saa jù liinil käia ega nende järel. see on neil ikkà tagavaraks. jah.
kui on otsas siis, lähèvad ja võtavad sealt. jah, ei mina tèa kedagi muud rääkida. mina olen seda oma lapseP̀õlves kuulǹùd. minu isa isad on seda rääkinùd.
mina ei tea kedagi muud.
RahaAugu Mägi jah, sèe ta on ja sèe ta on. jah muud nime tal pòle sìiàMaàni antud. aga kes teab mis tulevaP̀õlve rahvas teevad.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga "vàa" asemele lòe "voaa".

3. "èe" asemele lòe "ie".

4. "üǜ" asemele lòe "üi".

5. "lähème" asemele lòe "lähme".

6. "ähè" asemele lòe "ähä".

7. "äè" asemele lòe "ää".

8. "är̀à " asemele lòe "ää ".

9. "èa" asemele lòe vähè "i" mòodi "ė"-ga "ėa".

10. "lj̀" asemele lòe pèenendatud "ll".

11. "t̀ " asemele lòe sõna lõppu "d ".

12. "lǹùd " asemele lòe "ld ".

13. "nùd " asemele lòe "nd ".

14. "sügisel̀, tulevKevadel̀, minevAastal̀ " asemele lòe "sügise, tulevkevade, minevaasta ".

15. "lapseP̀õlve, tulevaP̀õlve" asemele lòe "lapsebõlve, tulevabõlve".

16. "eiOle" asemele lòe "eijole".

17. "pòl" asemele lòe "põl".

18. "kuì " asemele lòe "ku ".

19. "jù " asemele lòe vähè "u" mòodi "o"-ga "jo ".

20. "nò" asemele lòe "noo".

21. "mà " asemele lòe "maa ".

22. "neèd" asemele lòe "ned".

23. "ikkà " asemele lòe "ikke ".

24. "niiSug̀ùsèid̀ " asemele lòe "niisukesi ".

25. "sìià " asemele lòe üliPika (3. vältes) esiSilbiga "seie".

26. "sìiàMaàni " asemele lòe üliPika (3. vältes) esiSilbiga "seiemani".

27. "siìs " asemele lòe "sis ".



nüǜd lòed̀ki niì kuì 80. àastane eluP̀õlvine Simuna kihelKonna Tammiku küla naine Anna Steinberg 1959. àastal Mari Mustale rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 294. leheKülj̀elt.
sàad seda kuulata Èesti Kèele InstiT̀uudi f̀onòT̀èegis.

seletus

1 ↑ lòe "sääl"
2 ↑ Mari Must küsis:"Mispärast ta Rahaaugu mägi on?"


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.