ö̀ö̀si h̀untisid̀ püǜdmas

vanastì oli h̀untisid̀ pal̀j̀u. ö̀ö̀si käidi sõidus h̀untisid̀ püǜdmas. üks kòer ja nelj̀a mehega.
siis pandi üks köis ja köie otsa h̀eìnaTükk. h̀unt läks h̀eìnaTükki võtma, arvas, et kòer on ja lasi ühe jala maha.
h̀unt läks kolme jalaga mìnema. kolm päèva puhkas h̀unt kuuse all. veriselt ei tohi teìste h̀ulka mènna, teìsed murravad är̀à.
esmas̀P̀ä̀èv̀a h̀ommiku läksime jälle jahile. mõisaH̀ärra oli kàa. sèe lasi teìse jala alt är̀à, aga h̀unt jòòksis vèel kahe jalaga.
siis mõisaH̀ärra nägi, et h̀unti kätte ei sàanùd ja läksid õhtùle. meie läksime h̀undile järele. h̀undil oli veri välj̀a jòòk̀sǹùd̀
ja siis kukkus maha. lähème metsa alt läbi, minul oli püss käes̀ teìstel eiOlǹùd. näème h̀unt pikali màas, aga h̀ing oli vèel sèes.
meie läksime juurd̀e, h̀unt irises vèel vastù. mina lasin talle kõmakú pähè, siis läks h̀ing välj̀a, siis võts̀ime rihma ja sidusime jalad kinni
siis ei pä̀ä̀sèǹùd̀ kuskile. siis võts̀ime ja tõime külasse. külast panime h̀obuse ette ja viisime mõisa.
mõisaH̀ärra võttis naha maha ja andis meile viis rubla jòòtRaha, et h̀undi kätte saime.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti pikkasid̀ ja kaksikTäisH̀ä̀ä̀likuid:
"ee", "oo", "õõ", "öö", "üü",
"ea", "ei", "oe", "äe"

3. "àa" asemele lòe "ua".

4. "ä̀ä̀" asemele lòe "ea".

5. "är̀à " asemele lòe "ää ".

6. "ähè" asemele lòe "ähä".

7. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "h" tähte.

8. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "lj" ühendit̀.

9. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "sti " lõppu.

10. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "sid̀ " osastava lõppu.

11. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "s̀i" mineviku tunnust.

12. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "nud " tegevusNime lõppu :
"nud", "lnud", "ksnud"

13. "sèǹùd̀ " asemele lòe "st ".

14. "õhtù, vastù" asemele lòe "õhta, vasta".

15. "mìn" asemele lòe "men".

16. "lähème" asemele lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga "lähme".

17. "juurd̀e" asemele lòe "juure".

18. "käes̀ " asemele lòe "käe ".

19. "eiOl" asemele lòe "eijol".

20. "esmas̀P̀ä̀èv̀a" asemele lòe "esmaba".



nüǜd lòed̀ki niì kuì 73. àastane ViruJàagupi kihelKonna Sàara küla mèes Juhan Jürna 1929. àastal A. Kõrvale rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 269. leheKülj̀elt.



PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.