kes̀ minu lunastab sõj̀asta

läbi lä'èn lehis̀e metsa
pòen pàasis̀e tänava
pèád ei pista põuejeni
kätt ei kèä́ri käis̀esse
et ei kuule h̀iie kuked
e'ga kuule h̀iie kòérad
hiie h̀ilbakad isandad
naruKaélad neitsikes̀ed
kuuli aga h̀iie nòoremb pòéga
tõsti sõj̀a sõrmedesta
vaènú väè aga varvastesta
sõda tõusi sõudemaie
vene h̀akkas vèeremaie
pohlakas põletamaie
TàaniMarki tappemaie
Ròotsi kòéra roitemaie
siis mind sõlmiti sõdaje
värvati vene vägeje

mina aga sõda sõnúma
sõj̀aPèáĺikkú palúma
òòta mu h̀üva vennakeǹe
séisa armas Harju saksa
kuula KuraMaà kuning̀as
kuni ma kodúje jòoksen
sèál mina otsin ostijaida
enese lunastajaida
pärgaPèáni pèástijaida
kes̀ minu sõj̀asta lunastab
vaskiAiasta vahestab
kuule kulla isakeǹe
sul̀ on kodú kolmé täkkú
üks h̀üva h̀õbeda täkkú
teìne vana vaski täkkú
kolmas kallis kulda täkkú
ehk annad ühe minusta
lunastad minu sõj̀asta
isa jú kuuli kohe kosti
enne mina annan poj̀akes̀e
enne kui kalli täkúkes̀e

mida ma isale sòovin
isale h̀èá h̀obúne
isa sõitagú sõdaje
hobú uppúgú ojasse
ise vatsúli vaòle
hobú alla h̀allitagú
sadul selga sammaldagú
ise pèále päèvitagú

Vene jú h̀akkas vèeremaie
Karjala karisemaie
Ròotsi laéva laskemaie
pohlakas põletamaie
mina aga h̀üǜsin madrustel̀e
laseme laévad liikumaie
nii kui kätkíd kiikumaie
sõua sõua laévúkeǹe
kèeru pèále vèeru pèále
Sòome suure kalda'al̀e
kus̀ minu ema elúnek̀se
minu emal kolmé lehma
üks h̀üva h̀õbeda lehma
teìne vana vaski lehma
kolmas kallis kulda lehma
ehk annab ühe minusta
lunastab minu laéva sèesta
laéva sèesta ja vaéva sèesta
selle suure sõj̀a käèsta
ema jú kuuli kohe kosti
ei või pèásta laéva sèesta
enne mina annan poj̀akes̀e
kui oma kalli lehmakes̀e

mida ma emale sòovin
emaleni lüpsíLehma
ema lehma lüpsemaie
nisa verda teìne vetta
kolmas piimada puhasta
neljas võida ruugè'eda

Vene siis h̀akkas vèeremaie
Karjala karisemaie
Ròotsi laéva laskemaie
pohlakas põletamaie
mina laéva palvè'el̀e
kuule kulla laévúkeǹe
òòta üva vennakeǹe
las̀ mina otsin ostijaida
pärgaPèáni pèástijaida
sõu'a sõu'a laévúkeǹe
sõu'a sinná kèeru pèále
Sòome suure kalda'al̀e
kus̀ minu veli elúnek̀se
ehk pèä́stab minu pahasta
lunastab minu sõj̀asta
kuule kulla vennakeǹe
sul̀ on kodú kolmé h̀ärga
üks h̀üva h̀õbeda h̀ärga
teìne vana vaski h̀ärga
kolmas kallis kulda h̀ärga
ehk annad ühe minusta
pèä́stad minu laéva sèesta
laéva sèesta ja vaéva sèesta
selle suure sõj̀a käèsta
veli kuuli kohe kosti
ei või pèásta laéva sèesta
laéva sèesta ja vaéva sèesta

mida ma vennale sòovin
vennale vedúvad h̀ärjad
veli mìngú kündemaie
härjad võibugú vaòle
ise pèeni pèendaral̀e
ike jää̀gú itsitama
adraKured kurtemaie
jutad juttu rèákimaie
lipitimed leinamaie
sahad lahti lõikamaie

Vene mul̀ h̀akkas vèeremaie
Karjala karisemaie
Ròotsi laéva laskemaie
pohlakas põletamaie
sõua sõua laévúkeǹe
et su rind on valges vahús
minu õel on kolmé sõrmust
üks h̀üva h̀õbeda sõrmus
teìne vana vaski sõrmus
kolmas kallis kulda sõrmus
ehk annab ühe minusta
pèä́stab minu pahasta
selle suure sõj̀a käèsta
õde jú kuuli kohe kosti
ei või pèásta laéva sèesta
laéva sèesta ja vaéva sèesta
selle suure sõj̀a käèsta

mida ma õele sòovin
sõsaral̀e sõrmus suuri
kui lähèb õde kihlamaie
sõrmus kukkugú kuruje
tilgúti tèeRajale
ärgú sàagú léítamaie
e'ga kätte antamaie

mina aga h̀üǜsin madrustel̀e
kuulge kulla matrus̀ed
tõst'ge purjed püstí nüǜd
mastid màale paistemaie
minu neiúl kolmé pärga
üks h̀üva h̀õbeda pärga
teìne vana vaski pärga
kolmas kallis kulda pärga
ehk paneb ühe minusta
pèä́stab peig̀Mehe pahasta
laéva sèesta ja vaéva sèesta
selle suure sõj̀a käèsta
neidú kuuli kohe kosti
enne mina annan pärjakes̀e
kui oma kalli peiukes̀e

Vene siis h̀akkas vèeremaie
Karjala karisemaie
Ròotsi laéva laskemaie
mina aga mèes jäin laulemaie



PandiVere hèáldamine