Simuna kihelkonna mõistatuste keelest

 

Edela-Viru maamurrakute kčeleõpetus

Kas see on eesti keele murre?

Eesti mõistatused

Seda praega ei tie! Selle tieb hommiku. (Kes teeb?)

1) pikad täishäälikud

ies süedi, taga süedi, all süedi ja pial süedi, mina sõin ja mind süedi

(Hobune sõi rohtu, varblased pihlakamarju, naine sõi hobuse seljas pihlamarju ja laps imes.

Puu otsas sõi lind ja puu all hobune, vankris sõi naine ja imetas last

Üks naine istus puu all ja sõi, sama puu otsas krõbistas orav pähklid süüa, naine ise sõi ja imetas last ja mõtles: mina söön ja mind süüakse)

Loe: saa, hää, süü, suu, pii, see, söö, soo, sõõm

2) mitmuse osastav

Kervega raiub ööd ja päevad, laasta välja ei saa

(Seinakell)

Juku tansib jäe pial, jälga põle kuskilgi näha

(vokk)

Loe: käsi, süsi, kausse, kive, saane, panne, salme, pükse

Valge mära vainul, kõht konne täis

(Kerik)

Loe: mokki, oksi, musti, pohli, sukki, kohti, otsi, pulmi, loomi, nurki (odre, õune, kõve)

3) (lj, rj, sj) j-nihe

Pika piibuga, laia kaabuga, läheb maa alla kos'sa

(Vievõtmine kaevust)

Loe: asja, asju,

Hall härg, seilast sööb ja küllest situb

(Veskikivi)

Loe: asjad, tühjendama, välja, kalja, sülje, muljub, korjati, sarja, karjane (Jullus, ärrabe)

4) ainsuse osastav

Üks uks minna, viis kambrid käia

(Sõrmkinnas)

Loe: leiget, õhtut, haput, mitut, plikat (habra: habrad)

Muri istub puuris, vaatab aknast välja: kaks kannab kolmat, kolm pead ja kaheksa jalga

(Üks vang mõistetud vangi ja tema pidand siis vangist vabanema, kui võib anda niisuguse mõistatuse, mida teised üles ei oska arvata. Vang näind oma kongi aknast, kui kustki visatud välja üks surnd põrsas, selle kallale tulnud kaks varest, söönd ja löönd viimaks kahekesi küüned sisse ja viind ära)

Loe: neljandat, viiendat, kuuendat

5) lühem 2. välde

Isa pitka peenikene, ema laja latergune, pojad puperullikesed

(Sõrmkinnas)

Üks laut, punased põrsad sies, must siga lääb aab punased põrsad väl'la

(Ahjust kisu roobiga süsa)

Loe: aia, ajan, ajal, sajab

Üks kuusk kullamäel, teised kuused kumardavad

(Õpetaja ja kogudus)

Loe: hommikul, hunnik, sammud, rammus, immitsema, tännitama (kümme = kümne)

Viis vidinat kisuvad pädina perssest suoli

(Kedramine, kisub näppudega kuonlast)

Loe: putru, atra

Pere söeb ja laud laalab

(Siga imetab põrssaid)

Loe: sauna, (ree)kaustad

6) keskvõrre

Pisemb kui hiire hoone, enamb aknaid kui kuningal

(Sõrmkübar)

Loe: rammusam, noorem, parem (lõbusambi pühi, lähme ilusamba kohta, jõukamba miest, üvemb, lagedama)

7) väärdunud lõpukadu

Üks hani, neli nina/nisa/nokka

(Padja, Patjal neli nurka)

Raudadra, kivipõld, puuseeme

(Tuleraud, tael ja tulekivi)

Loe: lible, sõber, nõder, tuder, naber, lõtv, ritv, lodi, kabi

8) -ts(as) sisekaoga seesütlev

Vanamies nurgas, tilk tilli ots

(Kal'laastja) ~ asten, astna, astnad

Mets(as) must, tee pial lauk, kodu valge

(Niinepuu ~ lõhmus)

9) nõrga astme silbipiir

Utt-tutt tua taga, suitsusaga selja taga

(Ähestamine põllul)

Neli hoost tallis, viies juokseb ümber talli

(Sukakudumine varrastega)

10) mitmus

Mõlemil on oma

Omi põrssaid ma ei müi

Ei tule kõiki kohe miele

Sikk sõidab silda müeda, karvad käivad kaksipidi

(Heinakoorem)

Neli tieb aset, kaks näitab tuld, üks heidab magama

(Koer)

Loe: mõlematpidi, mõlemal pool,

11) liitsõna teise osa esisilbi lühenemine

Pitk vits pihlakane, üle õue õunapune

(Vikerkaar)

Kieletu ja mieletu, ise ilmama/maailma tark

(Margapu, Margap ehk kaal)

Loe: vanamees, vanamoor, heinamaa, väimeespoeg, Rakkveere, Laekveere, Alekveere

12) -st (~ ks) saav kääne

Lapsed sünnivad kõige enne, siis sünnib ema, isa sünnib kõige viimast

(Kõige enne tehakse nukud, siis saat, kuhi tehakse kõige viimast, siis on kõik üks pere)

Loe: mille jaoks, jäi leseks, peeti ausaks (pekseti puru(st) )

13) ks-tüvelised nimisõnad

Kurjad kuldid, hellad emiksed, pügalised põrssad

(Mesipere)

Vanamies nurgas, rüpp/suu mune täis

(Kerissega ahi)

Loe: varesed, nõgesed, jänesed, jalased, veised, linnased

14) -ta(sse) umbisikuline tegumood

Lagi all, lagi peal, lae peal laaletasse

(Kannel, viiul)

Loe: hüütakse, öeldakse, soetakse, loetakse, (tuada, püütta, austetta)

15) v-kadu mõnes sõnas

Üks ütleb: üe pikk, teine ütleb: päe pikk, kolmas ütleb: üks mul üe, üks mul päe, pean kõik kandma

(Voodi ütleb: öö pikk, pink ütleb: päev pikk, põrand ütleb: üks mul kõik, ühepikkused mõlemad, sest minul seistakse nii öösi kui päeva )

Suil lookab ja talvel kükitab

(Äke)

Loe: suvilised, teisipäev, laupäev

16) -al nimisõnad

Mies läheb metsa, tieb ilma nua ja kerveta kaks küna valmis

(Pähal, Hammustab pähklit)

Üks hiir, kaks saba, (pastalking ja paelad taga)

(Pastal, Passel)

17) teine

Kaks härga ühes ikkes, teine sopleb suoda müeda, teine kõnnib kuiva maada

(Vesiveski)

18) ä-harmoonia

Isa istub, ema süeb, pueg pistab, tütar taga tönitäb

(Kaevuvinn)

19) järelsilbi e> I (kessi, ikki)

Isa pitk ja peenike, ema lai ja latergune, tütri käsi kõver, poia pea kannike

(Tapud)

Tuhat turki, sada särki, lääb põllule, ikke perse pal'las

(Kana)

20) kaksiktäishäälikud

Must kuer, haugub iga pühapäe

(Kirikuõpetaja)

Sile pueb karvase sisse

(Käsi läheb kindasse)

Loe: poeg, toed, soeb, loe

Hobu hirnub Hiiumaal, häel kuulub seie maale

(Müristamine)

Mees läheb metsa, viskab tindi tee äere

(Nuuskab tatti tee äere)

Loe: selle jää, seda jääd, see jää

Täkk tallis, saba riastas

(Ahi kööb)

Vanamies läheb lakka, lihavaagen pia pial

(Kukk)

Küll pienike on minu keha, kuid siiski pallu minust teha, mina vinnan, vian, elus inimesi katan, pärast surma hauda matan

(Lina)

Üks tamm, kaksteist haru, igal haarul neli pesa, igas pesas seitse muna, üks külg musta, teine valget, igal munal ise nimi

(Aasta, kuud, nädalad, ööd-päävad)

Pisikene pulsukene, kaks jägu õlut sies

(Muna)

Hobu hirnub Hiiumaal, häel kostab meie mual

(Müristamine)

Tuba tutvaid täis, üks ei tunne üht, teine teist

(Jalajäl'led tuas)

Must härg ja mugulad/mugulas sarved, võtab saana sarvile ja kihelkonna kukile

(Ahi, tuli; Mumm; Sõnnikusitikas)

Sööda kui venda, aga seu kui varast

(Hobune)

Piutäis pal'last ja kamalutäis karvast, ihu ihaldab, süda sallib ja reied rõemustavad

(Vihaga anna vasta kannikaid)

Loe: suvilised, teisipäev, laupäev

KORDAMISEKS

(lj, rj, sj) j-nihe

Kits keldris ja keel väilas

Kits keldris, kiel vällas

(Ahju lõõskamine, suust aab tuld vällä)

Vanamees nurgas, pulk pihus

(Kaljaasten ja naga)

Pikk vits pihlakane, üle välla tuomingane

(Põld ja pienrad sial vahel)

Mies läeb metsa, naine nabapidi sel'las

(Lähker õlal, Heinaline)

Mies läheb metsa, suolepundar sel'las

(Mehel köiepundar seljas)

Harakas augus, saba vällas

(Aidavõti)

Hiir läks auku, saba jäi vällä

(Võti läheb võtmeauku)

Mees läeb metsa, teivas sel'las

(Kass)

Kõhust söeb, seljast situb

(Höövel kui hööveldad)

pikad täishäälikud

Pia süiakse, nahk müiakse, liha/kondid ei kõlba külakuertele

(Lina)

Hobu ohjata, mies piitsata, tie tolmuta

(Jõgi)

Vaaksapitkune vanamees ja küindrapitkune habe suus

(Viht)

Puupuru, tammetõru, vitsavõru, kurjad kuldid, hellad emiksed, pugalad põrsad, küidud kesikud

(Mesipuu)

Neli neitsid juoksevad nurme müeda, üks ei saa ühte kätte ega teine teist

(Vankrirattad)

Öed kui päevad käib, aga paigastki ära ei saa

(Seinakell)

Vanamees raiub öed ja päevad, puu ei kuku ja laast ei lange

(Tunnikell)

Hall härg ja hangus sarved, kierab ümmer kihelkonna

(Tuuleveski)

Kierleb ja vierleb, kui üles saab, muneb

(Humalas ehk tapp)

Ema lai ja latergune, isa pien ja pikergune, poja pia lõhki, tütre käsi kõveras

(Kooguga kaev)

Kõik maailm end ehitab, kolm ruotsi poissi ei ehita

(Kuusk, kadakas, mänd ei õitse)

Kera ies, ora taga, hiirekelder keskel

(Kass)

Siest siiruviiruline, pialt kullakarvaline

(Sibul)

Põrsas juokseb, põnn tõuseb

Põrsas jookseb, põis paisub

(Kedrus. Vokivärten, kui lõng peale kedratakse)

Üle ilma luok

(Vikerkaar)

aja (lühem 2. välde)

Tullar läheb villarid kosja, pitka piibuga, laja kaabuga

(Kaevust vett võtma)

Punane kuer haugub luuaja taga

(Kiel)

Kiigub ja liigub, ilmaski üle aja ei saa

(Äke)
(Leivalabidas ja leivad)

Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal

mets, metsas sead, poisike aab taga, must tõrvariidest kuub selgas (Inimene soeb pääharjaga täiu pääst)

Hark all, hargi peal vaat, vaadi peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsa sees kari, karjane ajab karja takka, tõrvarüüd seljas

(Inimene on see, hari on see karjane, kes täisi takka ajab)

keskvõrre

Enamb aukusi maas kui tähti taevas

(Põllul viljakõrre augud)

Maast madalamb, puust pitkemb

(Käidavad tied)

lõpukadu (identsed põhikäänded)

Tieliba, maasuga, meremumm, metsakukk, laane valge piaga vasikas

(Tieliba on regi, maasuga on adra, meremumm on vähk, metsakukk on kägu, laane valge piaga vasikas on jänes)

teine

Tõsta teist reit ja tõsta teist reit ja pane karvane vahele

(Hobuse rakendam[ine])

tk

Ilmuline läheb almulist kosja, pitka piibu ja laja kaabuga

(Vee kaevust väljavõtmine)

Puu pitkune, pilliroo jämedune

(Puu süda)

Suure õuna suurune, penikoorma pitkune

(Lõngakera)

rs

Lihane tõrss, raudne vits

(Sõrmus sõrmes)

Must siga läheb lauta, aab punased põrssad väl'la

(Ahjuruop aab süed väl'la)

All hark, peal paun, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets ja must poisike ajab sealt põrssaid välja

(Inimene)

v kadu

Suine poisike, sajakordne kasukas

(Kapsapea) vanaisa: Näe! Suilised tulevad.

ia

Sõda sõdib, pia sinetab

(Linaväli)

Puu topib, luu tambib, lihane keerab ümber

Puine pistab, luine sallib, vintab, väntab, vianab alla

(Süemine, nigu vanasti süedi puulusikaga, kiel ajab alla)

Siad sillul magavad, ühe pia ja teise p[e]rse

(Maja, tualagi)

Liha all ja luu pial

(Vähk)

Luu all ja liha pial

(Lina)

Luu all, liha pial, kuldne vits kõige pial

(Sõrm ja sõrmus)

Kukk kuldas, saba rõngas, seisab aida seina pial

(Aidavõti, Püss)

Pialt punane, kael karvane, ise allapidi tolgendab

(Maasikas, Vaarikas)

Hargi pial paun, pauna pial rist, risti pial nupp, nupu pial mets, metsas sikukari, viis metsavahti ajavad ühe püssiga sikku taga

(Inimene sueb pead)

Taadi tolk norutab eide augu pial

(Kaevukook)

Üle ilma ulatab, üle pia ei ulata

(Silmad)

ua

Viis villatuba, igas tuas pime mies

(Sõrmkinnas, iga sõrm läheb ise auku)

jägi, jäge, jäe (~ mägi)

Jäku tansib jäe pial, ilmas jäku jälgi ei näe (isal: jänku)

Jeku tantsib jää pääl, raudhambad suus, keegi jeku jälgi ei tunne

(Vokikeps)

Jääger kõnnib jäe pial, ei ükski tema jälgi näe

(Tuul)

äe

Mees läheb metsa, löeb vaia tee ääre

(Situb tee ääre)

ue

Isa pikk pienikene, ema lai lapergune, pueg pujutullikene

(Vinnaga kaev, ämber, pulk)

Neli annab ja neli kannab, kaks kuerakaigast ja üks parmupiits

(Lehm)

er

Kerbu suurune, härja raskune

(Tulesäde, kui läheb kää piale)

Pisikene neitsikene, temal kindel kerstukene, ei teda murra muugid lahti, ei teda võta ka võti lahti, kui läeb katki, siis saab kätte

(Kanamuna)

käänded

Revesta reied lajale, viska karvene vahele

(Hobune rakke) ~ naine õpetas last ujuma Mäiste järvel: Pane käed sirgele!

Must härg, mugulas sarved, võtab valla vangule, kihelkonna kukile

(Tuuleveski)

Sügise sünnib ja kevade sureb

(Lumi)

Puujumal läheb veejumalale kosja, tühjalt läheb, täielt tuleb

(Veevõtmine kaevust)

Talumees näeb iga päev, keiser harvasti, Jumal ei näe kunagi

(Talumees näeb omasuguseid iga päev, keiser näeb keisrit harvasti ja teist Jumalat polegi)

Mies läeb metsa, kaks kõhtu koju puole

(Sääremarjad)

Musta piaga valge poiss, piip on suus, paun on sel'las, ise laulab saksa kieli: Kibuvitsa Villem surnd

(Seinakell)

Põue mahub, aga merre ei mahu

(Mõte)

Pihuse mahub ja merde ei mahu

(Rakk)

Merre ei mahu, aga pihku mahub

(Õhk) isa jaanipäeval: kas kusen tulde

Kahed karvad vastakute, kahed reied ristakute

Kahed reied ristamisi, kahed karvad vastamise, vaalikaigas vahepeal

Isa-ema paaristiku, tagakambris kaelastiku, nende reied ristamisi, kahed karvad vastamisi

Isa-ema tagatoas, kahed reied ristastikku, kahed karvad vastastikku

(Kraasid)

mitmus

Kollane/Punane jupsib/puksib/muksib musta

(Tuli vasta pada käib)

Hobu ohjuta, mies piitsata, tie tolmuta

(Laevasõit vie pial)

tegusõna

Sada-sada, tuhat-tuhat lähvad üle niinest silla raudsesse linna

(Herneid puhastatakse sõela peal ja pannakse patta keema)

Laut lambaid täis, põle ühelgi saba taga

(Leivad ahjus)

sõnad

Vana vakk, uus kaas

(Tiik ehk jõgi, kellel jäe peal on)

Senna sõidab suuri sõda, kuhu ei mahu kassi sabagi

(Linnupuu)

Sialt käib väl'la suur sõda, kus ei mahu kassi saba

(Mesipuu)

Kõrvetab, aga ei pane põlema

(Nõeksed)

Enne ta kasvab, veike ja valge, pärast tema sirgub, kõva ja kange, nuor teda sallib ja vana ei salli, püksi ta kasvab ja alapidi ripub

(Pähal)

Suure pere majakene, ust ei akent ole ies, kundamendist käivad sies

(Mesipuu, vanaaegne mesipuu) ~ lell: kuhvaika

Ise pisi pipeldaja, saba tillitolline, kõrvad tutilutikesed, silmad nii kui sibulased

(Kerp)

Üks tamm, kaksteist haru, igal haarul neli pesa, igas pesas seitse muna, üks külg musta, teine valget, igal munal ise nimi

(Aasta, kuud, nädalad, ööd-päevad)

Punane kõrend valgeid kanu täis

(Hambad)

Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõlkutime kõlle-rõlle, võre läks kinni võlle-rõlle

(Kangasteljed Sim 1961 V. Viirmann)

Hall siga hingab iga harjuse vahelt

(Saunakeris)

Üks karu, kaks perset/tossumulku

(Kahe olviga talutuba, Vanad õlekatustega hooned kahe olviauguga, Katus ja olviaugud)

Härg möurab kahe kuhja vahel

(Pussulaskmine)

Kui üks kuusk kummardab, siis kõik see nõmm nõkatab

(Kirikuõpet[aja] ja kogud[us])

Üks saun, sada akent

(Puupinu)

?

Alta putku, pealta putku, keskelt kenane putku, pealt putku peenike

(Pudel)

Isa istus, poeg pistis, sulane sussitas tagajärele

Isa istus, pueg pistis, sulane sussitas takkajärele

(Aidalukk, võti, käsi)

Kümme meest viavad noota üle pussumäe

Viis miest tõmmab, viis miest tõukab üle tussumää nuota

(Pükste jalgapanemine)

Lepp linna uulitsal, tamm Tartu raja peal, juured ühte joosevad, ladvad ühte langevad

Lepp linna uulitsal, tamm Tartu raja pääl, juured kokku kasvavad, ladvad ühte ülatavad

Lepp linna uulitsal, tamm Tartu rajal, juured kokku juhavad, ladvad kokku langevad

(Peidmees ja pruut)

Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, käärus kanapesa, pesas seitse muna, igal ise nimi

(Nädalapäevad)

Mõista, mõista mõnne sõnne, see sõnne sõsara sõnne, seitse sõnne vastakute

(Ahelad)

Kui seisan, siis risti kannan, kui käin, siis ratast ajan, kui olgu kuiv ehk märg, mu tüel on ikke tolm

(Tuuleveski)

Pisukene pintsukene, kahtesugu õlut sees

(Muna)

Pisikene pintsukene, kaht seltsi õlut sees

(Kanamuna)

Lapsed lagedal laiali, ema alles loomata

(Heinanukud ja saad, Heinakuhi ja saadud, Heinasaud)

h

Iline ees ja taline taga, kükats pääl ja nakats käes

(Hobune, regi, mees, piits)

er

Kerbu suurune, härja raskune

(Tulesäde, kui läheb kää piale)

Pisikene neitsikene, temal kindel kerstukene, ei teda murra muugid lahti, ei teda võta ka võti lahti, kui läeb katki, siis saab kätte

(Kanamuna)

Kõverik, kõverik, kus sa lähed? ~ Niuhkapaljas, mis sa tahad, ma lään oma emale (ja viimaks Tõnu saunale M2-0662--g)--Tiitut-tiitut_tiiu-ga__l)

(Jõgi, heinamaa ja meri)

t̀š̀irkase h̀ärjad

Vòore parun Toube. oli mõisa omanik, tema ostis igal̀ sügisel̀ ^{6} laatadelt nuum h̀ärgi. isegi H̀ageri laadalt Tall̀inǹa ^[1] ümbrusest.
ja tö̀ölised käisid sèalt ära tòomas. üks sügise ^{6} tõime kolmK̀ümmend kaks nuum h̀ärga.
siis oli taluP̀ereMeèstel oli kaa pruuk h̀ärgadega künda. neèd vanemad taluP̀ereMeès viis neèd vanemad h̀ärjad ära, mis lahjaks olid jäänùd tö̀öga.
ja siis Vòore parun Toube ostis nèed omale, ja pani talveks, nuumale.
- - - kevadek̀s̀, müüdi või nuumati neèd rammusse. ja siis viidi Pèeter Purgi, tuleb ö̀èlda vana sõna järele. no lihunikud, ostsid nèed ära.
- - - tema ei olǹùd mitte üksi nende pidaja, neid oli pal̀j̀u. ja ostsivad ka siit külast, kes oli taluP̀ereMeestel oli mõni h̀ärjaVärss,
müǜa, jõudeLòom. - - - jah, kus aga oli, vaata siin kandis ei olnùd niiSugusèid̀ ^{5}, enamasti neèd t̀š̀irkase ^[2] h̀ärjad,
sèal Tallinǹa ^[1] ümbruses, h̀allid. suuremad kui meie omad. nad eiÒle mitte suuremad aga on ühe karvalised just̀Kuì ^[3] h̀undid, h̀allid.
h̀alli karva kõik. aga siìs midagi ^{7} mèeter sar̀ved ^{9} laiad. olid neil h̀ärgadel. seè tõug oli kohe. ja nèed osteti siìs sügisel̀.
sèal iga pereMehel ^{8} oli paar h̀ärgi. sèal Tallinna ümbruses. siin eiÒlnùd pal̀j̀u. aìnult ^{9} mõisnikud pidasid, mõni kaksKolm ^{7} paari.
oli Vòore mõisas, oli Küti mõisas, mà mäletan et oli, kaa siin h̀ärjad ja h̀ärjaMehed olid ja. naà kolm neli tükki ja.
aga siìs, sèal olid juba, taluP̀ereMeh̀èl. siit meie Küti ümbruses, siin eiÒlnùd mitte, taluP̀ereMeèstel h̀ärgi. aga mõisaP̀arunil juba oli.
^[4] - no põllu h̀eina, nagu ristikH̀eina sèe aeg ^{6} oli vähè, tuleb ö̀èlda, niiSamùti põhud, ja sòò-, metsa h̀einad,
ja siìs kart̀ulid, praak. praak oli rammus toit. sèe on jù kart̀uli ained vilja-ained ja. praagaga niiP̀al̀j̀u sö̀ö ...
ja siìs kevadel̀ olid nad päris rammusse. siis läksid juba saivad kallist h̀inda kui PèeterP̀urgi viidi. just nii.
^[5] - selle jàòks võeti jälle kohe nàgu ^[6] mõisa moonaMeh̀èd on olemas tèad.
no talvel eiÒle ju mõisa moonaMeh̀èl nii raske tö̀ö, mõisast tòodi, üks anti h̀òole alla, kes üld̀se sèe kòmandö̀r ^[7] neil oli, üleVaataja.
pani sèal kaks või kolm mèest, appi, selle üleVaatajale, kes vedasid kraami talli. praaka tuli vabrikust renni mö̀öda, risuVaari ^[8].
risuVaarist aj̀asivad sinna künadesse, sèalt jõivad ja. sulpi ^[9] tehti. sùured ^{9}, no ma tohin ö̀èlda, üks ^{7} kolm mèetrit̀ iga pidi ^{8},
ümmarguǹe, puu tõrred olid talli sèes. sinna tehti siìs jälle aganatest sulp. ja jällegi sèe. praak pèale. tuline praak, kèev praak, nagu vabrikust tuli kohe siìs.
sèe küpsetas ära selle, kèetis ära, siis oli üks number h̀èa toit. seda nad sõivad kohe või lõhki. jaa.
ja siìs seè oli. sedasi nòòmasid ^[10] nèed mõisnikud neid h̀ärgi ja kevadel̀, iga talvel ^{8} ènamasti ^[11].
ja kevadel̀ saatsid Pèeterburi siis jälle. siis said raha pal̀j̀u.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti tähti ja tähèÜhendeid:
"aa", "ee", "ii", "oo", "uu", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"ae", "au", "ao", "oa", "ea", "õo", "eo", "oe", "öe", "äe", "ei", "ui", "õi", "öi",
"à", "h", "ehe", "ähe", "aja", "ju",
"lj", "rj", "sj",
"dk", "dp", "ds",
"t̀š̀"

3. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti liitSõna sèes algusT̀ähti:
"P̀, T̀, K̀"

4. vàata:
"ne " liidet,
alalÜtleva kä̀ä̀nde lõppu "l " ajaMä̀ä̀rustes,
sàava kä̀ä̀nde lõppu "ks ",
ainsuse osastava kä̀ä̀nde lõppu "t ",
mitmuse osastava kä̀ä̀nde lõppu "seid ",
"nud " tegevusNime lõppu ("nud", "lnud", "rnud", "rdnud", "dnud", "tnud", "snud", "sèǹùd̀", "sknud", "ksnud")


5. "niiSugusèid̀" asemele lòe "niisugusi".
vàata vèel:
"niìSug̀ùǹe",
"nììSùgùse, niìSug̀ùse"
"niìSug̀ùǹe, niìSug̀ùse",

6. (sèe aeg, üks sügise, igal̀ sügisel̀ ...) on õìètì kõik nimetavas kä̀ä̀ndes ajaMä̀ä̀rused. "sügise, kevade" jt on omastavaga samastunud nimetavas kä̀ä̀ndes.

7. (üks kolm mèetrit̀, midagi mèeter, kaksKolm paari) on umbKaudsed arvud.

8. "iga" (pereMehel, pidi, talvel) jää̀b kä̀ä̀namata nagu Sòome kèeleski: "joka talvella". mõnes väljendis võib ehk "iga" olla "ikka" asemel.

9. (sar̀ved, aìnult , sùured) lòe rõhutatud üliPika e 3. vältes esiSilbiga.

10. "jõude" lòe pòolPika e 2. vältes esiSilbiga.

11. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti:
"nèed, neèd",
"mà",
"niiSamùti (= 'ei olnudki muud kui ...')",
"eiÒle, eiÒlǹùd",
"jàòk̀s̀",
"kart̀ulid"


nüǜd lòed̀ki niì kuì 82. àastaǹe Viru-Jaagupi kihelKonna Vòore külas sündinùd Villem Kuusik 1959. àastal UusAru külas Mari Mustale rä̀ä̀kis.
vanemad olid tal niiSàmùti Küti valla inimesi ja mõisa mòonakad nagu ta isegi.
Villem rä̀ä̀kis keskPõlvele omast kèeleMurret.

leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 263. leheKülj̀elt.

sàad seda kuulata Èesti Kèele InstiT̀uudi f̀onòT̀èegis.

seletus

1 "Tall̀inǹa, Tallinǹa" asemele lòe pèene "l"-iga "Talina, Tallina".
2 ↑ "t̀š̀irkase" asemele lòe pòolPika e 2. vältes esiSilbiga "sirkase" = 'tšerkassi tõugu'.
3 ↑ "just̀Kuì" asemele lòe pòolPika e 2. vältes esiSilbiga "jusku".
4 ↑ Mari Must küsis: "millega h̀ärgi nuumati?" - "no põllu h̀eina". "h̀eina" lòe üliPika e 3. vältes esiSilbiga (kui oleks pòolPika e 2. esiSilbiga, siis võiks arvata, et jutustaja pèab kàasaÜtleva kä̀ä̀nde "ga" lõppu tagaSõnak̀s̀ "kàa", mille võib vastates jätta kordamata nagu Sòome kèeles: "kanssa, kans".)
5 ↑ Mari Must küsis: "kes neid h̀ärgi talitasid?" - "selle jàòks võeti ... moonaMeh̀èd" sàava kä̀ä̀nde lõpp oleks õìètì "st".
6 ↑ "nàgu" asemele lòe "nägu".
7 ↑ "kòmandö̀r" asemele lòe "kamander" = 'kamandaja'.
8 ↑ "risuVaar" = 'reservuaar'.
9 ↑ "sulpi" lòe üliPika e 3. vältes esiSilbiga ja pèene "l"-iga.
10 ↑ "nòòmasid" asemele lòe "oo" mòodi "uu"-ga "nuumasid".
11 ↑ "ènamasti" asemele lòe "änamasti".


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

paha rohi

naine küsis, kas rohtusid̀ on. on küll. üleÜheksà ^[1], kolmèJalga, ^[2] mustad̀Kö̀ömned. rohi pandi paberi sisse, ja ikkà kunst̀i ^[3] pärast.
mustad̀Kö̀ömned nèed olid niìSug̀ùsed ^[4] vä̀ìks̀ed̀Pèenikesed̀ ^{3} prahid, nagu rohuSèemned.
anti lòomale ^{4} sisse nõiduse pärast. teisi ma ei näinùd. eiT̀èa mis nad on.
juudiSitt ^[5], nüüd̀Seè on tõrv või puuVaik. sèeOn niìSug̀ùǹe ^[4] paha rohi, h̀aiseb. antak̀se kõigi ^[6] lòomadel̀e, h̀obustel̀e ja sigadel̀e ja kõigile.
h̀obusel nühitak̀se igemed äraK̀õik suu sèest. muiduT̀a ei võta kurivaim. kuiSa äkitselt sàad anda, siis vèel, agaK̀uì luf̀ti ^[7] sàab, ei siis võta.
sèe anti selleP̀ärastEt kardeti rabaǹduse ^[8] h̀aigust.
kolm h̀obuse sita junni pìgista vèe sisse ja siis võta seda vett juua, sèe on villi vastù. nüǜd ö̀eldak̀se kopsuP̀õlendik, enneMuina oli vill.
ehk oli jälle rõugeH̀aigus. rõugeH̀aiguse vastù oli piìritus ^{3}. enne piìritusega ära mä̀ä̀rida, koheNagu pese oma ihu ära.
siis lòodiJaan ^{4}. sèe oli elit̀inga rohi. kui pèalt katki on, siis võib kapsaSupi vahuga määrida, mis lambaLihaga oli kèedetud ^{3},
siis sèe oli selle vastane jälle. ja kui inimesel kangeK̀öha, siis nõg̀es̀e vars̀i põletada, sèe suits aitab̀Köha vastù.
kui vä̀ìke laps on, eiT̀ohi kùm̀meliVeè ^[9] tèega pest̀a , et ihuP̀uhastust ^[10] kinni paneb. mõned̀Pesevad nisu kliidega, nèed jälleP̀anevad kinni.
nèed̀Pèavad ära olema. ihuPuhastused on pèened vistrikud. tulevad̀Kolmaǹd̀al või neljaǹd̀al päèval.
põleta kaseP̀uù ära, siis neèd̀Sö̀ed vette, ja siis, pese. enneT̀ulevad sö̀ed välj̀a kurnata. h̀èa on kui h̀õbeRaha kàa vetteP̀anna.
jälleK̀ui lapsel krambid̀Pèale tulivad, siis kõigeP̀èalt ^{5} tèe kùm̀meliVeè vanni. suh̀kruVett sai kàa anda, kui vannist välj̀a võeti.
nüüd lähèvad ^[11] arstile.
naìsteNõg̀es̀ed ^[12] nèed on lilla õitega. neid̀Kasv̀ab lodu ^[13] maas, jätu ^[14] ä̀äres. nèedOn ohatìse vastù h̀èad. neid̀Tuleb ummukses kèeta.
pane kolm tòopi vett, ja kèeda ^{3} nii, et üks tòop jääb.
vaenuK̀öis ^[15]. nèed on pisikesed tillùkesed ^[16] ussid. tahàvad olla paj̀uP̀õesaste ^[17] külj̀es. kui inimeǹè lahutab, neèd lähèvad̀Kokku jälle. ega nad jää.
kes vaenuK̀öie lahutab, sèe vajutagu kaheP̀òolseid ^[18], sèe on kaheP̀òolsete vastù.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti tähti ja tähèÜhendeid:
"àa", "ee", "iì", "oo", "uu", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"ae", "au", "ao", "oa", "ea", "õo", "eo", "oe", "öe", "äe", "ei", "ui", "õi", "öi",
"lj", "rj", "sj",
"dk", "dp", "ds",
"g", "h", "ft", "sv", "rs", "sta", "ju", "ähe", "aha",
"se"

3. nendes sõnades (Pèenikesed̀, kèedetud, kèeda, piìritus) lòe "iì" ehk "èe" asemele küll "ie", aga "i" olgu "e" èes õige lühike.

4. nendes sõnades (lòomale, lòodiJaan) lòe "òo" asemele küll "uo", aga "u" olgu "o" èes õige lühike.

5. selles sõnas (kõigeP̀èalt) lòe "èa" asemele küll "ia", aga "i" olgu "a" èes õige lühike.

6. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti liitSõna sèes algusT̀ähti:
"P̀, T̀, K̀"

7. vàata:
"tis " liidet,
"mene " liidet,
"nda" järgArvude kä̀ä̀namist,
mitmuse osastava kä̀ä̀nde lõppu "sid ",
alaleÜtleva kä̀ä̀nde lõppu "le ",
tingiva kõneViisi tunnust "kse ",
"nud " tegevusNime lõppu ("nud", "lnud", "rnud", "rdnud", "dnud", "tnud", "snud", "sèǹùd̀", "sknud", "ksnud")

8. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti:
"ikkà, vastù",
"elit̀ing, suh̀kru, vä̀ìke",
"vä̀ìks̀e"

9. "nèed, neèd" asemele lòe "nied, ned".

10. "pìgista" lòe pòolPika e 2. vältes esiSilbiga.

11. "kliidega" lòe üliPika e 3. vältes esiSilbiga.

12. "vars̀i" lòe üliPika e 3. vältes esiSilbiga ja pèene "rss"-iga.


nüǜd lòed̀ki niì kuì 1865. àastal Simuna kihelKonna PàasVere VanaKülas sündinùd kupuLaskja Mari SuurMann 1940. àastal Erich Raietile rä̀ä̀kis.
Mari oli käinùd 2 àastat̀ vallaKòoli ja luges trükiKirja. isa oli tal PudiVere inimesi.
Mari rä̀ä̀kis puhast PàasVere kèelt.

leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 288. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ "üleÜheksà" asemele lòe "üleüheksama" 'üheksavägine'.
2 ↑ "kolmèJalga" asemele lòe üliPika e 3. vältes esiSilbiga "kolmijalga" 'tundmatu rohi'.
3 ↑ "kunst̀i" asemele lòe pòolPika e 2. vältes esiSilbiga "kunsi" 'nõiduse'.
4 "niìSug̀ùǹe , niìSug̀ùse" asemele lòe "nisuke, nisukese".
vàata vèel:
"niìSug̀ùǹe",
"nììSùgùse, niìSug̀ùse"
5 ↑ "juudiSitt" = 'juudaP̀uù Asa phoetida vaik (apteègist)'
6 ↑ "kõigi lòomadel̀e" = 'kõikSugustele lòomadele'
7 ↑ 'kuì lõhna tunneb' "luf̀ti" asemele lòe "luhti" (Saksa: Luft 'õhk').
8 ↑ "rabaǹduse" asemele lòe "rabaduse".
9 ↑ "kùm̀meliVeè" asemele lòe "kamelive".
10 ↑ "ihuP̀uhastus" = 'pèened vistrikud vastSündinu ihul'.
11 ↑ "lähèvad" asemele lòe "lähvad".
12 ↑ "naìsteNõg̀es̀ed" asemele lòe "nastenõeksed". "nõeksed" lòe üliPika e 3. vältes esiSilbiga.
13 ↑ "lodu:lodu:lodu" 'pehme, madal, mudane, vesine maa'.
14 ↑ "jätt:jätu" 'oja'.
15 ↑ "vaenuK̀öis" = 'vaenusääse vaglarida'.
16 ↑ "tillùkesed" asemele lòe "tillikesed".
17 ↑ "paj̀uP̀õesaste" asemele lòe "paeubõesaste".
18 ↑ "kaheP̀òolse" asemele lòe "kahebuolse".


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere kèeleÕpetust selgitame siin.

PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

RiiaMàa nõid

ma ise nägin oma silmaga Muuga Raja külas üks nõidus. tema tütar läks mehele puuSepale. nòòr mèes ja õnnelik mèes oli.
mèes ütleb: "mina kraǹtsi^[1] ja leierit̀^[2] ei taha. mul seda raha eiÒle." tüdrukul omal kàa eiÒlǹùd. - - -
Tiinal oli raha küll tema ei andǹùd̀. tema ütles: "mul lähèb isegi raha tarvis misPärast ma sulle annan." Mari süda tuli täis.
ta h̀akkas h̀obuse sel̀j̀as painajak̀s̀^[3] käima. üks ilus h̀obune oli, plakiline^[4] h̀obune. p̀lettis^[5] h̀obuse sab̀a ja laka är̀à.
h̀obune oli igal̀ ö̀ö̀s̀el̀ märg. Tiina otsis abi aga ei sàanùd kedagi teha.
kui sügise tuli ja lume tèe, siis tuli RiiaMàa^[6] mèes tõrvaga sinna tõrva kauplema. ta nimi oli Tõrva Jüri. sèe palus Tiinalt ö̀ö̀Maja.
Tiina ütles, et: "tèe mu h̀obune tervek̀s̀, kohe võtan." sèe ütles kohe: "kas sul kanepit̀ on?" Tiina tõi kanepit̀.
mèes tegi kolm nö̀ö̀ri ja punus nèed kokku ja tegi tõrvaga. siis ütles: "kas sa ise aitad kàa?" Tiina ütles: "ei ma küll või seda näha ega teha."
tütar Liisa oli seal juures, sèe ütles: "mina aitan kohe." jäeti õhtùle. tòòdi pòest setverik^[7] ja kaks küünalt.
üks pandi põlema ja pandi setveriku alla. Liisa istus seal ja òòtas, kui h̀obune h̀akkas h̀ädastì h̀irnuma.
siis võttis setveriku tule pealt ja Jüri h̀akkas h̀ò'òst^[8] peksma tõrvase piitsaga. siis ütles Jüri:
"nüǜd on abi, enam ei pä̀ä̀se ükski paha vaim ta kallale." Jürile anti viina ja süǜa.
tuli valge välj̀a. Jüri läks tuppa magama. siis tuli Mari sinna sõimama: "teie olete mu käeLuu täna ö̀ö̀s̀el̀ katki lö̀ö̀nùd."
Jüri kuulis seda ja tuli välj̀a piitsaga ja h̀akkas Marit̀ peksma ja ütles: "kas kèegi siit majast on täna ö̀ö̀s̀el̀ seal külas käinùd.
me pole ükski siit perest seal käinùd. omad põrgulised lõid su käe otsast är̀à." kõik külaRahvas jòòksis kokku.
Jüri peksis Marit̀ piitsaga ja ütles: "kas jätad nõidumise maha." Mari palus armu. siis läks Mari koju.
Kustas pani h̀obuse ette ja läks Mariga tohtri juurd̀e kätt paigale panema^[9]. täitsa tervek̀s̀ Mari enam ei sàanùd.
põdes, põdes ja àasta pärast oli Mari surǹùd. rahvas ütles, et küll sèe Jüri oli ise kàa nõid, ega ta muidu tèad̀nùd nõnd̀a teha.
kui Mari surǹùd oli, siis leiti ta taskust must nõelUss. sèe oli kuriVaim.
Kustas korjas kõik ta riided kokku ja ussi kàa ja viis metsa ja pani põlema. küll sèe raksus ja praksus. Mari ise maeti Simuna surnuAeda maha.
õpetaja ei tahtǹùd̀ matta aga siis läks tema õde ja palus, et "meie oleme VeneVere inimesed ja tema on minu lihane õde" ja siis õpetaja mattis.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti tähti ja tähèÜhendeid:
"àa", "ee", "iì", "oo", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"ae", "ao", "oa", "ea", "eo", "oe", "öe", "äe", "õi", "ui", "au", "ei", "õo", "öi"
"ära", "ähe", "h", "b̀", "nd", "pl",
"lj", "rj", "sj"

3. "(enam ei) sàanùd, àasta, pä̀ä̀se" asemele lòe "suand, uasta, pease".

4. vàata:
ainsuse osastava kä̀ä̀nde lõppu "t ",
sàava kä̀ä̀nde lõppu "ks ",
mä̀ä̀rSõna lõppu "sti ",
alalÜtleva kä̀ä̀nde lõppu "l " ajaMä̀ä̀rustes,
"nud " tegevusNime lõppu ("nud", "lnud", "rnud", "rdnud", "dnud", "tnud", "snud", "sèǹùd̀", "sknud", "ksnud")

5. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti:
"eiÒle (eiÒlǹùd)",
"ö̀ö̀s̀e, õhtù, juurd̀e"

6. "tarvis" lòe pòolPika e 2. vältes esiSilbiga.



nüǜd lòed̀ki niì kuì 73 àastane eluP̀õlvine Viru-Jàagupi kihelKonna Roela küla naine Mari Nirgi 1929. àastal A. Kõrvale rä̀ä̀kis.

leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 267. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ "kraǹtsi" lòe pèene "n"iga
2 ↑ "leierit̀" asemele lòe pòolPika e 2. vältes esiSilbiga "leierid"
3 ↑ luuP̀ainajak̀s̀
4 ↑ laiguline
5 ↑ "p̀lettis" asemele lòe "lettis" 'palmitses'.
6 ↑ "RiiaMàa" asemele lòe "RiiaMoa" '"LiiviMàa kuperMang"'.
7 ↑ 'pòoleVakane painutàtud kerega puust vilja mõõ̀t' (1 setverik = 8 karnitsat = 26,24 liitrit). "setveriku" lòe üliPika e 3. vältes esiSilbiga.
8 ↑ "h̀ò'òst" asemele lòe "uast" 'hobust'.
9 ↑ "paigale panema" '(luid-liigeseid) paika panema'.


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

riideVärvimine

käbid̀Kèedeti paj̀as ära ja, kurnati vesi välj̀a läbi h̀arva riide. siis valati vesi tagasi paj̀asse, lisati silmaSinet^[1] juurd̀e ja, aeti kèema.
siis pandi lõngad̀Sisse kèedeti tund aega, pruuǹ oligi valmis.
kaseLeheK̀ollaneT̀uli niiViisi. kase lehed̀Korjati kui nad, vä̀ìks̀ed olid, nagu h̀iireK̀õrvad vèel. siisOlid h̀ästiT̀õrvased.
jälle kèedeti ära, kurnati läbi riide lehed välj̀a. pandi jälle nõnd̀a samùti kèema jaP̀andi maarjat̀ ^[2] juurd̀e.
siis võis värvida kas linast või villast.
siis lepaK̀òoreVärvimine. lepaK̀òored̀Kòoritak̀se nììSùgùsest nòorest lepast. pannak̀se paj̀asse, kèedetak̀s̀è ära.
kurnatak̀se läbi riide ja pannak̀se jälle silmaSinet juurd̀e, kuiP̀aned lahja vedeliku, siis saad̀ b̀èež̀i. kui rohkem̀ on kòòri, siis tuleb̀Pruuǹ.
kanàrbikuVärvimine. pannak̀se jälle paj̀asse, kèedetak̀s̀è ära, nèed̀Tulevad jälle niiSàma läbi kurnata, ja prahid välj̀a.
siis pannak̀se natuke kübaraMusta^[3] ja silmaSinet. vill ehk lõng saab h̀allikas roheline, ehk rohekas h̀all.
sibulaK̀òored̀Kèedetak̀s̀è ära, sellele maP̀anin natuke maarjat̀ h̀ulka ja tuli pruuǹ. me ämm ütles sòò kaertega^[4] värvinùd.
pannùd̀Kübara musta ja tulǹùd must. kèedetud ja kurnatud nagu teisigi.
kivide pèal on valge õhuke karpe^[5] kord. nèed jälle kèedetak̀s̀è paj̀as ära, kurnatak̀se läbi riide. selleleP̀annak̀se silmaSinet̀ juurd̀e.
tuleb̀Kaa pruunis tòonis. vaK̀aseK̀orppadega saab niiSàmùti pruuǹ. niiSàmùti tòòrest kasest kòoritak̀s̀è toht är̀à,
sèe jälle niiSàma kèeta ja ära kurnata. sèe käib̀Ka silmaSiniK̀ivi^[1] juurd̀e. kõik on värvimisek̀s̀ äraT̀arvitàtud.
poti sinine. nììSùgùǹe kiviP̀ott oli. sinnaK̀orjati kust. kusi korjati enne teisè riista, sèalt kurnati potti.
siis pandi siniK̀aunis^[6] likku, üks lòòd naela villa kohta. siis pandi villad̀Sisse ja liigutàti iga päèv̀ kaks korda, õhtùl̀ ja h̀ommikul̀.
nõnd̀a üks nädal. siis sèòti pott kasukaNahaga pèalt kinni, ja tõsteti ahju laele. ahjule sòòja. ahjul seisis pott eraK̀orvis^[7].
muidu on pott terav, lähèb ümber. siis loputàti villad ära ja pandi kuivama.
siniK̀aunis oli nagu kiviT̀ükk. sèe riie ei andǹùd̀ värvi välj̀a. ei võtǹùd̀ teda päèv̀ ^[8] ega pesu.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti tähti ja tähèÜhendeid:
"aa", "iì", "ee", "oo", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"ea", "eo",
"ära", "ähe", "h", "ja", "lj", "b", "d", "ž"

3. "èe" asemele lòe lühikese "i"-ga "ie".

4. "òo" asemele lòe lühikese "u"-ga "uo".

5. "paj̀a" asemele lòe "paea".

6. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti liitSõna sèes algusT̀ähti:
"P̀", "T̀",
"K̀"

7. vàata:
keskVõrde tunnust "m ",
ainsuse osastava kä̀ä̀nde lõppu "t ",
sàava kä̀ä̀nde lõppu "ks ",
tingiva kõneViisi tunnust "kse ",
umbisikulises teguMòes "a+tud, a+ti",
"nud " tegevusNime lõppu ("nud", "lnud", "dnud", "tnud" )

8. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti:
"juurd̀e",
"päèv̀",
"vä̀ìks̀e",
"nõnd̀a", "nììSùgù", "õhtùl̀"

9. "h̀ommikul̀" asemele lòe "ommiku".

10. "nììSùgùǹe" asemele lòe "neske".

11. "vä̀ìks̀e" asemele lòe "veke".

12. "samùti" asemele lòe "samati".

13. "niiSàma, niiSàmùti" lòe saksiku rõhuga liitSõna teìsel osisel

14. "teisè" asemele lòe (üliPika e 3. vältes esiSilbiga) "teisi".

15. "pruuǹ" lòe pèene "n"iga

16. "kanàrbik" asemele lòe "kanerbik".



nüǜd lòed̀ki niì kuì 65. àastane Simuna kihelKonnas oma vanaVanemate külas VeneVeres sündinùd ja oma elu sèal elanùd naine Kai Altvälja 1940. àastal Erich Raietile rä̀ä̀kis.
jutus on õige pisut uuem̀àid̀ mõjusid̀.

leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 290. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ vaseVitriòl
2 ↑ màarjaJää̀d (jäge)
3 ↑ rauaVitriòl
4 ↑ sòoKail
5 ↑ karbe:karpe 'madal sammal (puudel, kivil)'
6 ↑ indigò
7 ↑ erilises, eraldi korvis
8 ↑ ei päèvitannùd h̀eledak̀s̀


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

mõisat̀ orjamas

nèed elud olivad ikkà vanasti rasked küll. tuli mõisat̀ orjata. õhtùl̀ tuli kubjas ratsaH̀obusega küla vahele ja h̀üǜdis:
"h̀omme mõisa rehele!" kus siis õhtùl̀ h̀akkas külas lähkri lö̀ömine. sèe oli nii, et korjati vä̀ìkesèid̀ kruusàLiiva kivisid̀,
pandi lähkrisse ja nii mòodi pesti lähkrid^[0]. päèva tõusu aeg pidi mõisa juuresOlema, kus tükid kätte anti. oli odraLõ̀iku aeg^[1].
odraP̀õld h̀akkas vastù minu pèenart pèale. viiekes̀i tegime kaks tulbast^[2] valmis.
kui h̀ärra tuli ratsa h̀obuse sel̀j̀as väl̀j̀ale, siis sèe kant̀sik aga kopsis vastù sä̀ä̀rt, kui kärkis:"kolmanda pulga pèalt tuleb panema h̀akata."
mina ütlesin vastù, et: "rä̀ä̀kige siis kui nad pahak̀s̀ lähèvad, odra kärbisEi lähè altPòolt rikki." ega taÈi sallinùd, kui vastù ö̀eldi.
kärkis siis mulle pèale, et: "rukkiT̀ulbas oli sul kàa vä̀iksem ja kòer on sul kàa, maksad kümme rubla kòera maksu."
mul oli elu täis - võtke aga pèale. oma käè läbi sai pärast surma.
mul oli vä̀ìke koht. h̀ärra ise rehk̀endas rendi. kolmKümmend rubla raha ja abiT̀egu. kuiSa jätsid abiT̀èò tegemata, siis maksid neliK̀ümmend.
kaheksaT̀eist̀Kümǹeǹd̀al aastal olin viimast korda mõisat̀ orjamas.
h̀einaAeg oli kõige kuradim. siis pidid kahel pòol olema. mõisa h̀ein tuli är̀à teha ja omale tahtsid kàa sàada.
siis pidid nii jàòtama, et üks ühte, teine teisè kohta. metsaH̀ärra lasi mõisa mets̀àst kahasse teha.
h̀ein tuli valmis teha ja h̀ärrale koj̀u lakka viia, siis pòole said omale. juhtus vihmane aeg olema, siis passi pèale, kuìdas̀-sa nad kokku sàad.
üks nuhtlus oli alati, kui h̀einad olivad lahti laiali ja vihm tuli pèale.
mä̀letan, et üks pühaP̀ä̀èv̀ane päèv oli, Maarjas^[3] oli piibliP̀üha. naine tahtis kangesti Maarjasse minna.
ilusIlm oli ja mina ütlesin, et: "misMe ikkà piibeldame, lähème parem h̀einaMaàle." sain nèed h̀einad ilusti kokku.
naiseVend läks oma perega piibeldama. järgmine h̀ommiku läks metsa, lahutas h̀einad lahti, aga vihm tuli pèale, tegi kõik kuivad kèeretised^[4] märjak̀s̀.
metsaH̀ärra tuli minu juurd̀e metsa, viskas külj̀eli maha sel̀j̀aga naiseVenna pòole ja ütles kõvasti:
"Kukkur käib aga Maarjas piibeldamas. nüǜd vèab mulle seda kuns̀t̀Sitta."
Salu h̀einaMaàlt tuli mõisa teha. niida maha, kuivata är̀à ja vii oma h̀obusega küǜni kàa.
siis oli üks niiSugune orjusEt h̀irmus, aga sai kàa ära elatud.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti tähti ja tähèÜhendeid:
"àa", "iì", "ee", "oo", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"ea", "eo", "oe", "öe", "äe", "õi",
"h", "hke", "ähe", "väi", "jàò", "lj", "mn", "nts"

3. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti liitSõna sèes algusT̀ähti:
"P̀", "T̀",
"K̀"

4. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti:
"är̀à", "ikkà", "lähème",
"õhtùl̀",
"vastù", "juurd̀e",
"kodus̀", "koj̀ù ", "...Èi", "mä̀leta",
"mets̀às", "kuìdas̀"

5. vàata:
ainsuse osastava kä̀ä̀nde lõppu "t ",
mitmuse osastava kä̀ä̀nde lõppu "sid ",
mitmuse osastava kä̀ä̀nde lõppu "seid ",
sàava kä̀ä̀nde lõppu "ks ",
mä̀ä̀rSõna liidet "kesi ",
"nud " tegevusNime lõppu ("nud" )

6. "kruusàLiiva" asemele lòe "kruusiliiva".

7. "kaheksaT̀eist̀Kümǹeǹd̀al" asemele lòe "kaheksadeiskümmemal".

8. "pühaP̀ä̀èv̀ane" asemele lòe "pühabane".

9. "kuns̀t̀Sitta" asemele lòe "kunt-sitta".

10. "koj̀u" asemele lòe "kodu".

11. "teisè" asemele lòe (üliPika e 3. vältes esiSilbiga) "teisi".

12. "mõisat̀, mõisa (juures), vä̀ìkesèid̀, vastù (minu pèenart, sä̀ä̀rt), (siis) maksid, (kaheksaT̀eist̀)Kümǹeǹd̀al" lòe pòolPika e 2. vältes esiSilbiga.

13. "(h̀omme) mõisa, (ütlesin) vastù, vastù (ö̀eldi), kümme (rubla), h̀irmus" lòe üliPika e 3. vältes esiSilbiga.



nüǜd lòed̀ki niì kuì 1891. àastal Vä̀ìke-Màarja kihelKonna Eipri külas sündinùd ja oma elu sèal elanùd taluMèes Karl Palts 1951. àastal Vello Saagele rä̀ä̀kis.
jutus tunnukse olema Èesti kirjaK̀èele mõjusid̀.

leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 282. leheKülj̀elt.

seletus

0 ↑ pigem ainsuse osastav kuì mitmuse nimetav kä̀äne
1 ↑ (üliPika e 3. vältes esiSilbiga) ...Lõ̀iku aeg = ...Lõ̀ikuse aèg
2 ↑ tulbas:tulpa = 1 postiVahe ehk 4 TalLinǹa vakaMaàd
3 ↑ Vä̀ìkeMàarjas
4 ↑ h̀eìnaVallid


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

kuuluPudel

ema oli nelj̀aKümǹe àastane kuì lesek̀s̀ jäi. mina olin siis vèel viieTeistKümǹe àastane.
kaks àastat̀ minust vanem̀ õde sai lèerist lahti kaks päeva enneKuì isa suri.
pàastu maarjaP̀äèv̀ isa maeti ja ristiP̀äèv̀ sai üks laps vèel àastasek̀s̀. ja seitsmekes̀i ema siis kasvatas kõiki.
aga siis varsti, mina ja vanem̀ õde saime mehele, mina seitsm̀eTeistKümǹe àastaselt.
mul oli juba kaks àastat̀ peig̀Mèès ju valmis. aga siis võttis ka kohe är̀à mu. ema ütles küllEt:
"misSa lähèd nüǜdNiì nòorelt, tema rikas, küll näed et pärast h̀augutab." mina aga ütlesin, et "misTa piilub mìǹust kuìT̀aÈi taha."
ega pärast olǹùd kedagi. mul oli h̀èa mèes. aga peig̀Mehi oli mulK̀uì vares̀eid.
eks sellePärast laulatus ju ruttu tulǹùd̀Ki, pärast mõni nopib èest är̀a. kusSaSììs̀ seda võid lasta, kusSèè h̀äbiOts siis:
näe Mari ei tahtǹùd̀ Pèebu Pèetr̀ìt. Mari sai parema.
ühel kevadel käisid kaheksad kosilased. siis oli sedasi, et kes sai pereMeh̀è kirja, sèe kròonu tèenistusesse ei läinùd.
mul oli ikkà kahju minna kàa; olin niìSug̀ùǹe va ennutù^[1] mèelega.
enne viidi kuuluPudel, magusat̀ viina täis, pruudile. kuìT̀a siìs tahtis^[2], jättis oma kätte, kuì-èi tahtǹùd̀ saatis tagasi.
no eks üks mèes Padust viie vèrsta tagant oli kàa ö̀elǹùd minu tädile, et "vii sa Marile kuuluPudel."
aga mina ütlesin, et "ära tòo sina kedagi, las tuleb aga ise, seda kuulsamad Urba tüdrukud, et näe neil jälle kosilased käìnùd."
eks tuligi ise kòhe jumala sulasega - kòolMeistriga, täie viinàd̀ega ja täie kraamiga: kõik rätikud ja asj̀ad olid kaasas.
ja peig̀Meh̀è pòolt kòolMeister ütles, et vaàt sèe on tubli mèes, kes täie asj̀adega su pèale on välj̀a tulǹùd."
aga ma saatsin ta tagasi. ema ütles: "eksTa ole loll." aga misMul viga näkkida, kui teine peig̀Mèes seina taga.
kuìMe olime siis h̀ulk aega kahekes̀i pimedas kambris, sèe oli siis niìSug̀ùne komme nagu, et muìdu peig̀Mèès ei julge ligi trügida ehk.
kuìMul sèe mèes suri, siis olin pòolTeist àastat̀ lesk ja läksin kuueKümǹe ühe àastaselt mehele.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vaata, kui h̀ä̀ä̀ldàti tähti ja tähèÜhendeid:
"àa", "iì", "ee", "oo", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"ea", "ui", "öe" ,
"ära", "ähe", "ehe", "uid", "h", "lj", "sj", "mn", "gm", "dk", "tsme", "s̀e"

3. "peig̀Mèès" asemele lòe "peidmis".

4. "kusSèè " asemele lòe pèenendamata "s"-iga "kussi ".

5. "kusSaSììs̀ " asemele lòe "kus-sas".

6. vaata, kui h̀ä̀ä̀ldàti liitSõnades tähti:
"P̀", "T̀",
"K̀"

7. "kuìT̀aÈi taha" asemele lòe "kuda-i taha".

8. "kuì-èi tahtǹùd̀ " asemele lòe "ku-i taht ".

9. vaata, kui h̀ä̀ä̀ldàti:
keskVõrde tunnust "m ",
osastava kä̀ä̀nde lõppu "t ",
osastava kä̀ä̀nde lõppu "rit ",
sàava kä̀ä̀nde lõppu "ks ",
mitmuse tunnust "ade",
mä̀ä̀rSõna liidet "kesi ",
omadusSõna liidet "tu",
"nud " tegevusNime lõppu ("nud", "lnud", "tnud" )

10. "käìnùd" asemele lòe "käend".

11. vaata, kui h̀ä̀ä̀ldàti:
"...P̀äèv̀ ", "mìǹu",
"är̀à"

12. "ikkà" asemele lòe "ikki".

13. "niìSug̀ùǹe, niìSug̀ùne " asemele lòe "nisuke, niesukene ".

14. "vèrst" asemele lòe "virst".

15. "vaàt" asemele lòe "vat".

16. "kòhe" asemele lòe "kahe".



nüǜd lòed̀ki niì kuì 72 àastane Simuna kihelKonna Avanduse küla naine Mari Siimann 1929. àastal Voldemar Metsamärdile rä̀ä̀kis.

leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 293. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ ennutu: ennutuma 'kerglane, kartlik'
2 ↑ peig̀Mèèst


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere lugemiku sisuKord on siin.