rohùd ja ohùd

enne vanal aj̀al ikkà olid niìSug̀ùsed rohùd ja ohùd. vahest jääb sö̀e pèale pliit́á all nììSùgùseid tuliH̀elbeid.
nììSùgùne valge kord sèal. võetak̀se vèel neid tuliH̀elbeid kui rakud olid. korjatak̀se sèalt süte pèalt et paneb tuliH̀elbeid pèale.
enne ohùtàti igat̀ asj̀a. kui kana munes nahk muna, ei olǹùd kòort pèal, siis otsiti kolme vitsaga lähker ja selle pèale pandi siis tangu terad. ja nahkMuna kòor ja h̀õõ̀ruti ära. siis kana sõi ära.
sòolaT̀üükkaid kui on, jälle ohùta. võta pesemata lamba villast lõnga ja tõmb̀a niiMitu sõlme sisse kui sòolaTüükaid on.
siis vaj̀ùtada jälle sòolaTüükaid selle lõnga sõlmedega. siis anna selle inimese kätte, et sina ise ei tèa. - - -
kuì kuu valge on ja aken h̀igine, määri akna h̀igiga ja näita kuule, et kuu, näè mis mul. kolm kordà pèad näitama siis.
mà kah̀ seda tegin, ära nad kadusiv́ád, kummast ohùst nàd siis kadusiv́ád. üks ütles et temal on olǹùd, et teda on õpetàtud,
et võta niiMitu sòola tera ja vaj̀ùta nende pèale. kuì leìva ahi kö̀eb ^[1].
siis pane kõrvad kinni, et sà ei kuule seda raginat̀. nüüd vanal põlvel pòle enam̀ olǹùd.
naise põlves kah̀ ikkà oli, sai sedasi ohùt̀àtud. enne olǹùd nììSùgùsed tav̀ad.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga "òo" asemele lòe "uo".

3. "èe" asemele lòe "ie".

4. "õõ̀" asemele lòe "õe".

5. "ö̀e" asemele lòe "üe".

6. "äè" asemele lòe "ää".

7. "eì" asemele lòe "ee".

8. "èa" asemele lòe "ia".

9. "aj̀a" asemele lòe "aa".

10. "aj̀ù" asemele lòe "aeo" ("o" vähe "u" mòodi).

11. "ohù" asemele lòe "oho" (teìne "o" vähe "u" mòodi).

12. sõna algusest jäta "h̀" h̀ä̀ä̀ldamata.

13. "m̀ " asemele lòe sõna lõppu "mb ".

14. "t̀ " asemele lòe sõna lõppu "d ".

15. "àti " asemele lòe sõna lõppu "eti ".

16. "àtud " asemele lòe sõna lõppu "etud ".

17. "ohùt̀àtud" asemele lòe "ohotud" (teìne "o" vähe "u" mòodi).

18. "k̀se " asemele lòe sõna lõppu "sse ".

19. "lǹùd " asemele lòe "ld ".

20. "nììSùgùne" asemele lòe üliPika e 3. vältes esiSilbiga "neskene".

21. "nììSùgùse" asemele lòe "neskese".

22. "niìSug̀ùse" asemele lòe "niesukese".

23. "nììSùgùseid" asemele lòe "neskseid".

24. "kuì " asemele lòe "ku ".

25. "ikkà" asemele lòe "ikke".

26. "pòl" asemele lòe "põl".

27. "asj̀a" asemele lòe pèene "s"-iga "assa".

28. "tõmb̀a" asemele lòe "tõmma".

29. "sòolaTüüka" asemele lòe "suoladüüka".

30. "mà " asemele lòe "maa ".

31. "sà " asemele lòe "saa ".

32. "nàd " asemele lòe "naad ".

33. "kah̀ " asemele lòe "kaa ".

34. "tav̀a" asemele lòe "taba".

35. "kolm kordà" asemele lòe "kolm kord".



nüǜd lòed̀ki niì kuì 80. àastane Vä̀ìkeMàarja kihelKonna Avispèa küla naine Marie Merendi 1956. àastal Helmi Viiresele rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 287. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ siis viska ahju nèe sòola terad


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.