riideVärvimine

käbid̀Kèedeti paj̀as ära ja, kurnati vesi välj̀a läbi h̀arva riide. siis valati vesi tagasi paj̀asse, lisati silmaSinet^[1] juurd̀e ja, aeti kèema.
siis pandi lõngad̀Sisse kèedeti tund aega, pruuǹ oligi valmis.
kaseLeheK̀ollaneT̀uli niiViisi. kase lehed̀Korjati kui nad, vä̀ìks̀ed olid, nagu h̀iireK̀õrvad vèel. siisOlid h̀ästiT̀õrvased.
jälle kèedeti ära, kurnati läbi riide lehed välj̀a. pandi jälle nõnd̀a samùti kèema jaP̀andi maarjat̀ ^[2] juurd̀e.
siis võis värvida kas linast või villast.
siis lepaK̀òoreVärvimine. lepaK̀òored̀Kòoritak̀se nììSùgùsest nòorest lepast. pannak̀se paj̀asse, kèedetak̀s̀è ära.
kurnatak̀se läbi riide ja pannak̀se jälle silmaSinet juurd̀e, kuiP̀aned lahja vedeliku, siis saad̀ b̀èež̀i. kui rohkem̀ on kòòri, siis tuleb̀Pruuǹ.
kanàrbikuVärvimine. pannak̀se jälle paj̀asse, kèedetak̀s̀è ära, nèed̀Tulevad jälle niiSàma läbi kurnata, ja prahid välj̀a.
siis pannak̀se natuke kübaraMusta^[3] ja silmaSinet. vill ehk lõng saab h̀allikas roheline, ehk rohekas h̀all.
sibulaK̀òored̀Kèedetak̀s̀è ära, sellele maP̀anin natuke maarjat̀ h̀ulka ja tuli pruuǹ. me ämm ütles sòò kaertega^[4] värvinùd.
pannùd̀Kübara musta ja tulǹùd must. kèedetud ja kurnatud nagu teisigi.
kivide pèal on valge õhuke karpe^[5] kord. nèed jälle kèedetak̀s̀è paj̀as ära, kurnatak̀se läbi riide. selleleP̀annak̀se silmaSinet̀ juurd̀e.
tuleb̀Kaa pruunis tòonis. vaK̀aseK̀orppadega saab niiSàmùti pruuǹ. niiSàmùti tòòrest kasest kòoritak̀s̀è toht är̀à,
sèe jälle niiSàma kèeta ja ära kurnata. sèe käib̀Ka silmaSiniK̀ivi^[1] juurd̀e. kõik on värvimisek̀s̀ äraT̀arvitàtud.
poti sinine. nììSùgùǹe kiviP̀ott oli. sinnaK̀orjati kust. kusi korjati enne teisè riista, sèalt kurnati potti.
siis pandi siniK̀aunis^[6] likku, üks lòòd naela villa kohta. siis pandi villad̀Sisse ja liigutàti iga päèv̀ kaks korda, õhtùl̀ ja h̀ommikul̀.
nõnd̀a üks nädal. siis sèòti pott kasukaNahaga pèalt kinni, ja tõsteti ahju laele. ahjule sòòja. ahjul seisis pott eraK̀orvis^[7].
muidu on pott terav, lähèb ümber. siis loputàti villad ära ja pandi kuivama.
siniK̀aunis oli nagu kiviT̀ükk. sèe riie ei andǹùd̀ värvi välj̀a. ei võtǹùd̀ teda päèv̀ ^[8] ega pesu.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti tähti ja tähèÜhendeid:
"aa", "iì", "ee", "oo", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"ea", "eo",
"ära", "ähe", "h", "ja", "lj", "b", "d", "ž"

3. "èe" asemele lòe lühikese "i"-ga "ie".

4. "òo" asemele lòe lühikese "u"-ga "uo".

5. "paj̀a" asemele lòe "paea".

6. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti liitSõna sèes algusT̀ähti:
"P̀", "T̀",
"K̀"

7. vàata:
keskVõrde tunnust "m ",
ainsuse osastava kä̀ä̀nde lõppu "t ",
sàava kä̀ä̀nde lõppu "ks ",
tingiva kõneViisi tunnust "kse ",
umbisikulises teguMòes "a+tud, a+ti",
"nud " tegevusNime lõppu ("nud", "lnud", "dnud", "tnud" )

8. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti:
"juurd̀e",
"päèv̀",
"vä̀ìks̀e",
"nõnd̀a", "nììSùgù", "õhtùl̀"

9. "h̀ommikul̀" asemele lòe "ommiku".

10. "nììSùgùǹe" asemele lòe "neske".

11. "vä̀ìks̀e" asemele lòe "veke".

12. "samùti" asemele lòe "samati".

13. "niiSàma, niiSàmùti" lòe saksiku rõhuga liitSõna teìsel osisel

14. "teisè" asemele lòe (üliPika e 3. vältes esiSilbiga) "teisi".

15. "pruuǹ" lòe pèene "n"iga

16. "kanàrbik" asemele lòe "kanerbik".



nüǜd lòed̀ki niì kuì 65. àastane Simuna kihelKonnas oma vanaVanemate külas VeneVeres sündinùd ja oma elu sèal elanùd naine Kai Altvälja 1940. àastal Erich Raietile rä̀ä̀kis.
jutus on õige pisut uuem̀àid̀ mõjusid̀.

leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 290. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ vaseVitriòl
2 ↑ màarjaJää̀d (jäge)
3 ↑ rauaVitriòl
4 ↑ sòoKail
5 ↑ karbe:karpe 'madal sammal (puudel, kivil)'
6 ↑ indigò
7 ↑ erilises, eraldi korvis
8 ↑ ei päèvitannùd h̀eledak̀s̀


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere lugemiku sisuKord on siin.