paha rohi

naine küsis, kas rohtusid̀ on. on küll. üleÜheksà ^[1], kolmèJalga, ^[2] mustad̀Kö̀ömned. rohi pandi paberi sisse, ja ikkà kunst̀i ^[3] pärast.
mustad̀Kö̀ömned nèed olid niìSug̀ùsed ^[4] vä̀ìks̀ed̀Pèenikesed̀ ^{3} prahid, nagu rohuSèemned.
anti lòomale ^{4} sisse nõiduse pärast. teisi ma ei näinùd. eiT̀èa mis nad on.
juudiSitt ^[5], nüüd̀Seè on tõrv või puuVaik. sèeOn niìSug̀ùǹe ^[4] paha rohi, h̀aiseb. antak̀se kõigi ^[6] lòomadel̀e, h̀obustel̀e ja sigadel̀e ja kõigile.
h̀obusel nühitak̀se igemed äraK̀õik suu sèest. muiduT̀a ei võta kurivaim. kuiSa äkitselt sàad anda, siis vèel, agaK̀uì luf̀ti ^[7] sàab, ei siis võta.
sèe anti selleP̀ärastEt kardeti rabaǹduse ^[8] h̀aigust.
kolm h̀obuse sita junni pìgista vèe sisse ja siis võta seda vett juua, sèe on villi vastù. nüǜd ö̀eldak̀se kopsuP̀õlendik, enneMuina oli vill.
ehk oli jälle rõugeH̀aigus. rõugeH̀aiguse vastù oli piìritus ^{3}. enne piìritusega ära mä̀ä̀rida, koheNagu pese oma ihu ära.
siis lòodiJaan ^{4}. sèe oli elit̀inga rohi. kui pèalt katki on, siis võib kapsaSupi vahuga määrida, mis lambaLihaga oli kèedetud ^{3},
siis sèe oli selle vastane jälle. ja kui inimesel kangeK̀öha, siis nõg̀es̀e vars̀i põletada, sèe suits aitab̀Köha vastù.
kui vä̀ìke laps on, eiT̀ohi kùm̀meliVeè ^[9] tèega pest̀a , et ihuP̀uhastust ^[10] kinni paneb. mõned̀Pesevad nisu kliidega, nèed jälleP̀anevad kinni.
nèed̀Pèavad ära olema. ihuPuhastused on pèened vistrikud. tulevad̀Kolmaǹd̀al või neljaǹd̀al päèval.
põleta kaseP̀uù ära, siis neèd̀Sö̀ed vette, ja siis, pese. enneT̀ulevad sö̀ed välj̀a kurnata. h̀èa on kui h̀õbeRaha kàa vetteP̀anna.
jälleK̀ui lapsel krambid̀Pèale tulivad, siis kõigeP̀èalt ^{5} tèe kùm̀meliVeè vanni. suh̀kruVett sai kàa anda, kui vannist välj̀a võeti.
nüüd lähèvad ^[11] arstile.
naìsteNõg̀es̀ed ^[12] nèed on lilla õitega. neid̀Kasv̀ab lodu ^[13] maas, jätu ^[14] ä̀äres. nèedOn ohatìse vastù h̀èad. neid̀Tuleb ummukses kèeta.
pane kolm tòopi vett, ja kèeda ^{3} nii, et üks tòop jääb.
vaenuK̀öis ^[15]. nèed on pisikesed tillùkesed ^[16] ussid. tahàvad olla paj̀uP̀õesaste ^[17] külj̀es. kui inimeǹè lahutab, neèd lähèvad̀Kokku jälle. ega nad jää.
kes vaenuK̀öie lahutab, sèe vajutagu kaheP̀òolseid ^[18], sèe on kaheP̀òolsete vastù.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti tähti ja tähèÜhendeid:
"àa", "ee", "iì", "oo", "uu", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"ae", "au", "ao", "oa", "ea", "õo", "eo", "oe", "öe", "äe", "ei", "ui", "õi", "öi",
"lj", "rj", "sj",
"dk", "dp", "ds",
"g", "h", "ft", "sv", "rs", "sta", "ju", "ähe", "aha",
"se"

3. nendes sõnades (Pèenikesed̀, kèedetud, kèeda, piìritus) lòe "iì" ehk "èe" asemele küll "ie", aga "i" olgu "e" èes õige lühike.

4. nendes sõnades (lòomale, lòodiJaan) lòe "òo" asemele küll "uo", aga "u" olgu "o" èes õige lühike.

5. selles sõnas (kõigeP̀èalt) lòe "èa" asemele küll "ia", aga "i" olgu "a" èes õige lühike.

6. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti liitSõna sèes algusT̀ähti:
"P̀, T̀, K̀"

7. vàata:
"tis " liidet,
"mene " liidet,
"nda" järgArvude kä̀ä̀namist,
mitmuse osastava kä̀ä̀nde lõppu "sid ",
alaleÜtleva kä̀ä̀nde lõppu "le ",
tingiva kõneViisi tunnust "kse ",
"nud " tegevusNime lõppu ("nud", "lnud", "rnud", "rdnud", "dnud", "tnud", "snud", "sèǹùd̀", "sknud", "ksnud")

8. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti:
"ikkà, vastù",
"elit̀ing, suh̀kru, vä̀ìke",
"vä̀ìks̀e"

9. "nèed, neèd" asemele lòe "nied, ned".

10. "pìgista" lòe pòolPika e 2. vältes esiSilbiga.

11. "kliidega" lòe üliPika e 3. vältes esiSilbiga.

12. "vars̀i" lòe üliPika e 3. vältes esiSilbiga ja pèene "rss"-iga.


nüǜd lòed̀ki niì kuì 1865. àastal Simuna kihelKonna PàasVere VanaKülas sündinùd kupuLaskja Mari SuurMann 1940. àastal Erich Raietile rä̀ä̀kis.
Mari oli käinùd 2 àastat̀ vallaKòoli ja luges trükiKirja. isa oli tal PudiVere inimesi.
Mari rä̀ä̀kis puhast PàasVere kèelt.

leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 288. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ "üleÜheksà" asemele lòe "üleüheksama" 'üheksavägine'.
2 ↑ "kolmèJalga" asemele lòe üliPika e 3. vältes esiSilbiga "kolmijalga" 'tundmatu rohi'.
3 ↑ "kunst̀i" asemele lòe pòolPika e 2. vältes esiSilbiga "kunsi" 'nõiduse'.
4 "niìSug̀ùǹe , niìSug̀ùse" asemele lòe "nisuke, nisukese".
vàata vèel:
"niìSug̀ùǹe",
"nììSùgùse, niìSug̀ùse"
5 ↑ "juudiSitt" = 'juudaP̀uù Asa phoetida vaik (apteègist)'
6 ↑ "kõigi lòomadel̀e" = 'kõikSugustele lòomadele'
7 ↑ 'kuì lõhna tunneb' "luf̀ti" asemele lòe "luhti" (Saksa: Luft 'õhk').
8 ↑ "rabaǹduse" asemele lòe "rabaduse".
9 ↑ "kùm̀meliVeè" asemele lòe "kamelive".
10 ↑ "ihuP̀uhastus" = 'pèened vistrikud vastSündinu ihul'.
11 ↑ "lähèvad" asemele lòe "lähvad".
12 ↑ "naìsteNõg̀es̀ed" asemele lòe "nastenõeksed". "nõeksed" lòe üliPika e 3. vältes esiSilbiga.
13 ↑ "lodu:lodu:lodu" 'pehme, madal, mudane, vesine maa'.
14 ↑ "jätt:jätu" 'oja'.
15 ↑ "vaenuK̀öis" = 'vaenusääse vaglarida'.
16 ↑ "tillùkesed" asemele lòe "tillikesed".
17 ↑ "paj̀uP̀õesaste" asemele lòe "paeubõesaste".
18 ↑ "kaheP̀òolse" asemele lòe "kahebuolse".


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere kèeleÕpetust selgitame siin.

PandiVere lugemiku sisuKord on siin.