katku jälg

ennem̀ olǹùd siin Katku Küla^[1]. pèale sõja tulǹùd katk ja võtǹùd̀ kõik är̀à mis sõjast järele jäi.
tulǹùd kohe vankriga päris. sìià oli üks ainuke valge h̀obune jäänùd järele. minu mehe isa rä̀ä̀kis seda ikkà alati.
seda pòle siìs vana katk puudutanùd.
üks tüma vèe sòon olǹùd; vett pòle olǹùd, agaŚ ikkà päris tüma kohe, ühe pere aìa taga, h̀üǜti vèel JeerikJöni sòonek̀s̀.
sinna siis olema katku vanker lagunenud. ja katk tõòttanùd seda ära, et minu lapse laps ei pèa sìià enam tulema.
sest on ju mituSada àastat̀, aga enam̀ ei ole tà tulǹùd, oli tõòttanùd ja pidas, näe, kàa.
mitu korda olǹùd pärast vèel sõda, aga ei tulǹùd enam̀. mis ikkà tõòttas ja ütles, pidas kàa.
sama natuke màad Simuna pòole oli kaùǹike suur kivi. sèal olǹùd j̀ùst kohe vèel kaua jälj̀ed pèal.
vanad inimesed rä̀ä̀kisid et nèed olǹùd katku jälj̀ed.
sèe oli siis märgik̀s̀ ja tähendusek̀s̀, etTa oli käinùd.
praegu on kivi lõhutud, muìdu oleks paergast alles olǹùd, et oleksite võinùd kohe nähà ja katsuda.
varba jälgì ei olǹùd, aga muùd̀Kuì kandadega käinùd. minul oli selle kivi kohta suur võim; kedaMa tahtsin sedaMa lasin sinna kivi otsa
keda ma ikkà ei lask̀ǹùd̀, ega sèè sinna sàanùd kàa. kivi oli ju minu isa põllu kohal.
suurem̀ maJu teìstest pòlǹùd, aga ma olin käre. kuìMe h̀akkasime siit külast minema, lapse vankritega nõnd̀aMis mürinal, ikkà suure kivi pòole.
vahest tegime vèel tõllad kohe; vä̀ìks̀ed lapsed olid siis saksad vankris, suuremad vedasid èest.
kuì sinna saime, siìs̀ rònisime kivi otsa ja mõõ̀tsime katku jälge.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti tähti ja tähèÜhendeid:
"àa", "ee", "oo", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"au", "ea", "eì", "õo" ,
"h", "lj", "väi"

3. "kaùǹike" asemele lòe pèene "n"-iga "kaǹike".

4. "nähà" asemele lòe "nähä".

5. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti:
"är̀à", "ikkà", "sìià", "siìs", "pòle (pòlǹùd)",
"siìs̀ ", "vä̀ìks̀e",
"aìa", "nõnd̀a", "tà ",
"muìdu", "kuì ",
"muùd̀Kuì "

6. "sèè " asemele lòe "si ".

7. vàata, mida h̀ä̀ä̀ldàti:
"t " asemel ainsuse osastava kä̀ä̀nde lõpus,
"i " asemel mitmuse osastava kä̀ä̀nde lõpus,
"ks " asemel sàava kä̀ä̀nde lõpus.

8. vàata:
keskVõrde tunnust "m̀ ",
"nud " tegevusNime lõppu ("nud", "lnud", "sknud", "tnud" )

9. "j̀ùst " asemele lòe "üst".

10. "ròni" asemele lòe "röni".


nüǜd lòed̀ki niì kuì 72 àastane Simuna kihelKonna Avanduse küla naine Mari Siimann 1929. àastal Voldemar Metsamärdile rä̀ä̀kis.

leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 292. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ Simuna (esialgu Katcækylæ) kihelkond moodustati 1220. aastail Lemmu muinaskihelkonna lõunaosast, nõndanimetatud Pudivirust.
Avanduse küla asub Simunast kirdes Viru-Jaagupi maantee ääres. Varasem Katkuküla ("Taani hindamisraamatus" Katcaekylae, sealsamas külana nimetatud Auendoys oli juba 1494 Avanduse mõis (Hof Avendes), mille alla jäi 1765-74 algne Avanduse küla).


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere lugemiku sisuKord on siin.