mèes ütleb: "mina kraǹtsi[1] ja leierit̀[2] ei taha. mul seda raha eiÒle." tüdrukul omal kàa eiÒlǹùd. - - -
Tiinal oli raha küll tema ei andǹùd̀. tema ütles: "mul lähèb isegi raha tarvis misPärast ma sulle annan." Mari süda tuli täis.
ta h̀akkas h̀obuse sel̀j̀as painajak̀s̀[3] käima. üks ilus h̀obune oli, plakiline[4] h̀obune. p̀lettis[5] h̀obuse sab̀a ja laka är̀à.
h̀obune oli igal̀ ö̀ö̀s̀el̀ märg. Tiina otsis abi aga ei sàanùd kedagi teha.
kui sügise tuli ja lume tèe, siis tuli RiiaMàa[6] mèes tõrvaga sinna tõrva kauplema. ta nimi oli Tõrva Jüri. sèe palus Tiinalt ö̀ö̀Maja.
Tiina ütles, et: "tèe mu h̀obune tervek̀s̀, kohe võtan." sèe ütles kohe: "kas sul kanepit̀ on?" Tiina tõi kanepit̀.
mèes tegi kolm nö̀ö̀ri ja punus nèed kokku ja tegi tõrvaga. siis ütles: "kas sa ise aitad kàa?" Tiina ütles: "ei ma küll või seda näha ega teha."
tütar Liisa oli seal juures, sèe ütles: "mina aitan kohe." jäeti õhtùle. tòòdi pòest setverik[7] ja kaks küünalt.
üks pandi põlema ja pandi setveriku alla. Liisa istus seal ja òòtas, kui h̀obune h̀akkas h̀ädastì h̀irnuma.
siis võttis setveriku tule pealt ja Jüri h̀akkas h̀ò'òst[8] peksma tõrvase piitsaga. siis ütles Jüri:
"nüǜd on abi, enam ei pä̀ä̀se ükski paha vaim ta kallale." Jürile anti viina ja süǜa.
tuli valge välj̀a. Jüri läks tuppa magama. siis tuli Mari sinna sõimama: "teie olete mu käeLuu täna ö̀ö̀s̀el̀ katki lö̀ö̀nùd."
Jüri kuulis seda ja tuli välj̀a piitsaga ja h̀akkas Marit̀ peksma ja ütles: "kas kèegi siit majast on täna ö̀ö̀s̀el̀ seal külas käinùd.
me pole ükski siit perest seal käinùd. omad põrgulised lõid su käe otsast är̀à." kõik külaRahvas jòòksis kokku.
Jüri peksis Marit̀ piitsaga ja ütles: "kas jätad nõidumise maha." Mari palus armu. siis läks Mari koju.
Kustas pani h̀obuse ette ja läks Mariga tohtri juurd̀e kätt paigale panema[9]. täitsa tervek̀s̀ Mari enam ei sàanùd.
põdes, põdes ja àasta pärast oli Mari surǹùd. rahvas ütles, et küll sèe Jüri oli ise kàa nõid, ega ta muidu tèad̀nùd nõnd̀a teha.
kui Mari surǹùd oli, siis leiti ta taskust must nõelUss. sèe oli kuriVaim.
Kustas korjas kõik ta riided kokku ja ussi kàa ja viis metsa ja pani põlema. küll sèe raksus ja praksus. Mari ise maeti Simuna surnuAeda maha.
õpetaja ei tahtǹùd̀ matta aga siis läks tema õde ja palus, et "meie oleme VeneVere inimesed ja tema on minu lihane õde" ja siis õpetaja mattis.
1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.
2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti tähti ja tähèÜhendeid:
"àa", "ee", "iì", "oo", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"ae", "ao", "oa", "ea", "eo", "oe", "öe", "äe", "õi", "ui", "au", "ei", "õo", "öi"
"ära", "ähe", "h", "b̀", "nd", "pl",
"lj", "rj", "sj"
3. "(enam ei) sàanùd, àasta, pä̀ä̀se" asemele lòe "suand, uasta, pease".
4. vàata:
ainsuse osastava kä̀ä̀nde lõppu "t ",
sàava kä̀ä̀nde lõppu "ks ",
mä̀ä̀rSõna lõppu "sti ",
alalÜtleva kä̀ä̀nde lõppu "l " ajaMä̀ä̀rustes,
"nud " tegevusNime lõppu ("nud", "lnud", "rnud", "rdnud", "dnud", "tnud", "snud", "sèǹùd̀", "sknud", "ksnud")
5. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti:
"eiÒle (eiÒlǹùd)",
"ö̀ö̀s̀e, õhtù, juurd̀e"
6. "tarvis" lòe pòolPika e 2. vältes esiSilbiga.
nüǜd lòed̀ki niì kuì 73 àastane eluP̀õlvine Viru-Jàagupi kihelKonna Roela küla naine Mari Nirgi 1929. àastal A. Kõrvale rä̀ä̀kis.
leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 267. leheKülj̀elt.
seletus
1 ↑ "kraǹtsi" lòe pèene "n"iga
2 ↑ "leierit̀" asemele lòe pòolPika e 2. vältes esiSilbiga "leierid"
3 ↑ luuP̀ainajak̀s̀
4 ↑ laiguline
5 ↑ "p̀lettis" asemele lòe "lettis" 'palmitses'.
6 ↑ "RiiaMàa" asemele lòe "RiiaMoa" '"LiiviMàa kuperMang"'.
7 ↑ 'pòoleVakane painutàtud kerega puust vilja mõõ̀t' (1 setverik = 8 karnitsat = 26,24 liitrit). "setveriku" lòe üliPika e 3. vältes esiSilbiga.
8 ↑ "h̀ò'òst" asemele lòe "uast" 'hobust'.
9 ↑ "paigale panema" '(luid-liigeseid) paika panema'.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
No comments:
Post a Comment