"h̀omme mõisa rehele!" kus siis õhtùl̀ h̀akkas külas lähkri lö̀ömine. sèe oli nii, et korjati vä̀ìkesèid̀ kruusàLiiva kivisid̀,
pandi lähkrisse ja nii mòodi pesti lähkrid[0]. päèva tõusu aeg pidi mõisa juuresOlema, kus tükid kätte anti. oli odraLõ̀iku aeg[1].
odraP̀õld h̀akkas vastù minu pèenart pèale. viiekes̀i tegime kaks tulbast[2] valmis.
kui h̀ärra tuli ratsa h̀obuse sel̀j̀as väl̀j̀ale, siis sèe kant̀sik aga kopsis vastù sä̀ä̀rt, kui kärkis:"kolmanda pulga pèalt tuleb panema h̀akata."
mina ütlesin vastù, et: "rä̀ä̀kige siis kui nad pahak̀s̀ lähèvad, odra kärbisEi lähè altPòolt rikki." ega taÈi sallinùd, kui vastù ö̀eldi.
kärkis siis mulle pèale, et: "rukkiT̀ulbas oli sul kàa vä̀iksem ja kòer on sul kàa, maksad kümme rubla kòera maksu."
mul oli elu täis - võtke aga pèale. oma käè läbi sai pärast surma.
mul oli vä̀ìke koht. h̀ärra ise rehk̀endas rendi. kolmKümmend rubla raha ja abiT̀egu. kuiSa jätsid abiT̀èò tegemata, siis maksid neliK̀ümmend.
kaheksaT̀eist̀Kümǹeǹd̀al aastal olin viimast korda mõisat̀ orjamas.
h̀einaAeg oli kõige kuradim. siis pidid kahel pòol olema. mõisa h̀ein tuli är̀à teha ja omale tahtsid kàa sàada.
siis pidid nii jàòtama, et üks ühte, teine teisè kohta. metsaH̀ärra lasi mõisa mets̀àst kahasse teha.
h̀ein tuli valmis teha ja h̀ärrale koj̀u lakka viia, siis pòole said omale. juhtus vihmane aeg olema, siis passi pèale, kuìdas̀-sa nad kokku sàad.
üks nuhtlus oli alati, kui h̀einad olivad lahti laiali ja vihm tuli pèale.
mä̀letan, et üks pühaP̀ä̀èv̀ane päèv oli, Maarjas[3] oli piibliP̀üha. naine tahtis kangesti Maarjasse minna.
ilusIlm oli ja mina ütlesin, et: "misMe ikkà piibeldame, lähème parem h̀einaMaàle." sain nèed h̀einad ilusti kokku.
naiseVend läks oma perega piibeldama. järgmine h̀ommiku läks metsa, lahutas h̀einad lahti, aga vihm tuli pèale, tegi kõik kuivad kèeretised[4] märjak̀s̀.
metsaH̀ärra tuli minu juurd̀e metsa, viskas külj̀eli maha sel̀j̀aga naiseVenna pòole ja ütles kõvasti:
"Kukkur käib aga Maarjas piibeldamas. nüǜd vèab mulle seda kuns̀t̀Sitta."
Salu h̀einaMaàlt tuli mõisa teha. niida maha, kuivata är̀à ja vii oma h̀obusega küǜni kàa.
siis oli üks niiSugune orjusEt h̀irmus, aga sai kàa ära elatud.
1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.
2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti tähti ja tähèÜhendeid:
"àa", "iì", "ee", "oo", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"ea", "eo", "oe", "öe", "äe", "õi",
"h", "hke", "ähe", "väi", "jàò", "lj", "mn", "nts"
3. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti liitSõna sèes algusT̀ähti:
"P̀", "T̀",
"K̀"
4. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti:
"är̀à", "ikkà", "lähème",
"õhtùl̀",
"vastù", "juurd̀e",
"kodus̀", "koj̀ù ", "...Èi", "mä̀leta",
"mets̀às", "kuìdas̀"
5. vàata:
ainsuse osastava kä̀ä̀nde lõppu "t ",
mitmuse osastava kä̀ä̀nde lõppu "sid ",
mitmuse osastava kä̀ä̀nde lõppu "seid ",
sàava kä̀ä̀nde lõppu "ks ",
mä̀ä̀rSõna liidet "kesi ",
"nud " tegevusNime lõppu ("nud" )
6. "kruusàLiiva" asemele lòe "kruusiliiva".
7. "kaheksaT̀eist̀Kümǹeǹd̀al" asemele lòe "kaheksadeiskümmemal".
8. "pühaP̀ä̀èv̀ane" asemele lòe "pühabane".
9. "kuns̀t̀Sitta" asemele lòe "kunt-sitta".
10. "koj̀u" asemele lòe "kodu".
11. "teisè" asemele lòe (üliPika e 3. vältes esiSilbiga) "teisi".
12. "mõisat̀, mõisa (juures), vä̀ìkesèid̀, vastù (minu pèenart, sä̀ä̀rt), (siis) maksid, (kaheksaT̀eist̀)Kümǹeǹd̀al" lòe pòolPika e 2. vältes esiSilbiga.
13. "(h̀omme) mõisa, (ütlesin) vastù, vastù (ö̀eldi), kümme (rubla), h̀irmus" lòe üliPika e 3. vältes esiSilbiga.
nüǜd lòed̀ki niì kuì 1891. àastal Vä̀ìke-Màarja kihelKonna Eipri külas sündinùd ja oma elu sèal elanùd taluMèes Karl Palts 1951. àastal Vello Saagele rä̀ä̀kis.
jutus tunnukse olema Èesti kirjaK̀èele mõjusid̀.
leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 282. leheKülj̀elt.
seletus
0 ↑ pigem ainsuse osastav kuì mitmuse nimetav kä̀äne
1 ↑ (üliPika e 3. vältes esiSilbiga) ...Lõ̀iku aeg = ...Lõ̀ikuse aèg
2 ↑ tulbas:tulpa = 1 postiVahe ehk 4 TalLinǹa vakaMaàd
3 ↑ Vä̀ìkeMàarjas
4 ↑ h̀eìnaVallid
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
No comments:
Post a Comment