kuud ja päèvad

kui pikad liud lasti, sis kasvasìd̀ linad pikad, sel päèval kus tuul sèalt on kus Madis̀eP̀äèv̀àl̀ on, siis külva linu. kas olid kiuP̀ilved taevas või olid rünkad.
kui kiuP̀ilve oli, siis oli h̀èa külvata. Jaaǹ külvas ilma püksata. ise viskas sèemet ja ütles, et tussile katet ja tussile katet.
Värava Jaanik̀s̀ h̀üüti. kui taevas kiud́line on ^[1].
uba ja h̀ernes̀t ei tohtinùd siis külvata kui kaks päèva ^[2] taevas oli, siis ei pidanùd tümak̀s̀ mìnema. h̀ernes̀ ^[3] külvati täiel kuul, siis ei pidanùd ussitama.
kase urvad olid kaera urvad ja lepa urvad leìva urvad, kuuse käbid kart̀ulid. lepal on küll kahed urvad. nèedSama jämedad on odra urvad.
kart̀ulid pandi vanal kuul.
vanaK̀uu pesu pidi valgem̀ olema ja vähem̀ kìrpu sigima.
laùrits ^[4] lahutab lehti, pärtel kä̀ä̀rib päid. kapsas kä̀ä̀rib, pèasse kèerama, siis on kä̀ä̀rib.
jaaǹ võtab püti ja jaàg̀up ^[5] võtab teìse. laùrits lakub püti põhjad ja pärtel laob pütid lakka. siis on piim läbi.
jaanuariK̀uu on süda talv. siis lüüakse ^[6] talve selg pòolek̀s̀, siis tõnis̀e päèv̀àl̀ olgù vèel lòoma toitu pòol alles, siis saab kevadeni läbi.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga "òo" asemele lòe "uo".

3. "èe" asemele lòe "ie".

4. "ä̀ä̀" asemele lòe "ia".

5. "èa" asemele lòe "ia".

6. "äè" asemele lòe "ää".

7. "eì" asemele lòe vähè "i" mòodi "ė"-ga "eė".

8. sõna algusest jäta "h̀" h̀ä̀ä̀ldamata.

9. "ìr" asemele lòe "er".

10. "s̀e" asemele lòe "kse".

11. "k̀s̀ " asemele lòe sõna lõppu "st ".

12. "m̀ " asemele lòe sõna lõppu "mb ".

13. "nùd " asemele lòe "nd".

14. "olgù" asemele lòe "u" mòodi "o"-ga "olgo".

15. "h̀ernes̀" asemele lòe "erne".

16. "mìne" asemele lòe "mene".

17. "kart̀ul" asemele lòe "kardul".

18. "madis̀eP̀äèv̀àl̀ " asemele lòe "madiksebää ".

19. "tõnis̀e päèv̀àl̀ " asemele lòe "tõnikse pää ".

20. "kiuP̀ilved " asemele lòe "kiubilved ".

21. "vanaK̀uu" asemele lòe "vanaguu".

22. "jaanuariK̀uu" asemele lòe "jaanuariguu".

23. "kasvasìd̀ " asemele lòe "kasvast ".

24. "Jaaǹ " asemele lòe pèene "n"-iga.


nüǜd lòed̀ki niì kuì Nurmetus sündinùd 80 àastane Vä̀ìkeMàarja kihelKonna Assamalla küla naine Marie Klinder 1956. àastal Helmi Viiresele rä̀ä̀kis.

leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 279. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ siis külva lina
2 ↑ päèv ja kuu korraga
3 ↑ lòe üliPika (3. vältes) esiSilbiga "erne".
4 ↑ "laarits" on laùritsaP̀äèv
5 ↑ "jaup" on jàagupiP̀äèv
6 ↑ ära lòe "lüiakse" vaid "lüüakse"


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.