KitseP̀õrgu

nòJah. vaat suures külas nüǜd tuleb sèalt tèe, karja tänav. h̀üǜti enne Jürsi talu kari käis sèalt, karja tänav sealt alla
ja siis ühel JaaniP̀äèva h̀ommikul, üks naine jäänùd oma lehmaga kauaks kari on jù ära läinùd, ja läinùd siis seda lehma nüǜd,
karja järel aj̀ama. jahJa läinùd mö̀ö̀da tèed ja saanùd sinna. KitseP̀õrgusse ja, vaadanùd et mis siin on nüǜd,
sèe pòle jù enam vana tèe. seal olǹùd kõik pòeUksed lahti. seal olǹùd siìs niiP̀alj̀u kraami pòodides ja müǜjaid ja,
muud̀Kuì kutsunuvad siis seda, lehmaAj̀aj̀at̀ seda, h̀üǜti vèel SoldatAnt̀su Liisu, kutsunuv́ád Liisut̀ sisse et,
"tule nüǜd pòodi, tule. nüǜd võta kõik ilma rahata mis sa aga ise tahad". Liisu läinùd pòodi et kutsutakse, noh mà pèan pòodi minema.
läinùd pòodi ja vaadanùd et pòod olǹùd kõikSugust ilusat kraami täis. et misMa siìs siit siìs võtan nüǜd. et raha mul eiOle.
aga on ö̀eldud "ei raha ei tahagi, kedagi ei taha. et võta aga misSa tahad".
tema vaadanùd siis ja võtǹùd̀, kollase säärtega vanad vene saapad ega teie nii vana ole et tè neid saapaid mä̀letate. aga mina,
mäletan neid saapaid. ja vä̀ìkesed villa kraasimise kraasid, kellega kodus̀ kraasi villu. muud maÈi tèa kedagi seda räägiti. - - -
^[1] Kitse Põrguks. Kitse Põrgu jah enne kui, lehmi pòle olǹùd, kui vanal aj̀al rahvas elanud,
siìs neil olǹùd kitsed ja kitsed seisnud alati sèal, ö̀öd ja päèvad kui, metsast on sö̀ömast tulǹùd.
ja nüǜd on ta Kitse Põrgu. jah, päris Kitse Põrgu. mina olen seda kuulǹùd ja mina ei tea ka kedagi paremat̀.
^[2] ah KitseP̀õrgu. jah, räägivad praegù. näè siin üks naine tegi h̀eina, mà küsisin et
et "kuìdas̀ sa selle h̀einaK̀òorma, siis oma koj̀ù said" tema elab siin metsas, mäèlt tuleb ja lähèb sìià alla metsa.
tàÜtleb "noh eksMa tulǹùd jù, KitseP̀õrgust".

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti pikkasid̀ ja kaksikTäisH̀ä̀ä̀likuid:
"ee", "oo", "õõ", "öö", "üü",
"oe", "äe", "öe"

3. "mö̀ö̀da" asemele lòe "mäda".

4. "ähè" asemele lòe "ähä".

5. "näè " asemele lòe "nä".

6. "èa" asemele lòe vähè "i" mòodi "ė"-ga "ėa", aga "pèan" asemele lòe "pian".

7. "jù" asemele lòe "u" mòodi "o"-ga "jo", aga "oj̀ù" asemele lòe "o" mòodi "u"-ga "oeu".

8. "aj̀a" asemele lòe "aa", aga "lehmaAj̀aj̀at̀ " asemele lòe "lehma-aeaead ".

9. "lj̀" asemele lòe pèenendatud "ll".

10. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "h" tähte.

11. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "nud " tegevusNime lõppu :
"nud", "lnud", "tnud"

12. vàata, mida h̀ä̀ä̀ldàti "t " asemel ainsuse osastava kä̀ä̀nde lõpus.

13. "JaaniP̀äèva, KitseP̀õrgu, niiP̀alj̀u" asemele lòe "jaanibääva, Kitsebõrgu, niiballu".

14. "h̀einaK̀òorma, SoldatAnt̀su" asemele lòe "einaguorma, SoldatAnsu".

15. "nòJah, eiÒle, maÈi, tàÜtleb" asemele lòe "noojah, eijole, mai, taa-ütleb".

16. "mà, tè" asemele lòe "maa, tee".

17. "kodus̀, kuìdas̀, praegù" asemele lòe "kodu, kuda, praega".

18. "vä̀ìke" asemele lòe "veke".

19. "pòl" asemele lòe "põl".

20. "siìs " asemele lòe "sis ".

21. "sìià" asemele lòe üliPika (3. vältes) esiSilbiga "seie".

22. "muud̀Kuì " asemele lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga "muutku ".

23. "mä̀leta" asemele lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga "määleta".


nüǜd lòed̀ki niì kuì 80. àastane eluP̀õlvine Simuna kihelKonna Tammiku küla naine Anna Steinberg 1959. àastal Mari Mustale rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 296. leheKülj̀elt.
sàad seda kuulata Èesti Kèele InstiT̀uudi f̀onòT̀èegis.

seletus

1 ↑ seda kohta h̀üǜti :
2 ↑ Mari Must küsib "kas praegu ka seda kohta selliselt kutsutakse"


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.