H̀auaMägi

H̀aua Mägi jälle h̀üǜtakse sèe on pargis. ega mina tea misPärast tal on, aga H̀auaMäèks h̀üǜtakse ja. mina ei tea mitte misPärast. jah.
sèe mägi on praegù sèal alles ja. ja nüǜd̀ki ö̀eldakse ikkà räägitakse et H̀auaMäèl on nähtud ikkà. kahte punast kòera ja.
kes on ö̀ös̀eks seàl küǜnis olǹùd. minu vanaMeh̀è isa on jäänùd teinùd h̀eina sealt järveÄ̀ä̀rest.
on teinùd h̀eina ja ö̀elǹùd et "màÒlen kohe õhtùl̀ nii väsinùd". ö̀elǹùd siis oma lastele et "minge tè koj̀ù" et "mà jään ö̀ös̀eks sìià"
lapsed ö̀ölnud "kusSa magadSiìs". "no eksMa niiK̀aua niida kui näèn ja eksMa lähè H̀auaMäè küǜni ja maga seal"^[1]
nòJah, "mine siis pèalegi" lapsed läinud koj̀ù ja, isa läinùd H̀auaMäè küǜni ja. üksKord ö̀ös̀e vaadanùd, et mis kell on et suur mühin ja kohin tuleb,
vaadanùd kell olǹùd täpselt kaksTeist. jah siis tulǹùd üle Pristali silla, ja, ja tulǹùd siis sealt, küǜniÈest läbi ja isa läinùd siìs vàatama,
et mis asjaMees see nüǜd oli. siis olǹùd niiK̀ui suur h̀eina saad ja viimaks olǹùd, musta punase ja valgeK̀irju kòer. - - -
H̀auaMägi. nòJah, egaT̀a mõisast kauge pòle. jah, siin üks, kaevas seda H̀aua Mäge seal. seda serva alust ega päris mäèP̀ealt, aeti ära ei lastud kaevatagi.
aga tema sai ikkà nii rikkaks läks ostis kohe autò. sõidu autò. jah. ek̀sTa leid̀nùd sàanùd raha. ta sai jù raha.
nendel jù, kes ülemused olid, neile pandi jù kõik juurd̀e. mis am̀etis ta oli kõik pandi rahad juurd̀e.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti pikkasid̀ ja kaksikTäisH̀ä̀ä̀likuid:
"ee", "oo", "õõ", "öö", "üü",
"oe", "äe", "öe"

3. "àa" asemele lòe "oa".

4. "èa" asemele lòe vähè "i" mòodi "ė"-ga "ėa".

5. "pèalegi" asemele lòe "pialegi".

6. "ä̀ä̀" asemele lòe "iea".

7. "ähè" asemele lòe "ähä".

8. "jù" asemele lòe "u" mòodi "o"-ga "jo".

9. "oj̀ù" asemele lòe "o" mòodi "u"-ga "oeu".

10. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti järgsilbi "ò" tähte.

11. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "h" tähte.

12. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "nud " tegevusNime lõppu :
"nud", "dnud", "lnud"

13. "pòl" asemele lòe "põl".

14. "siìs" asemele lòe "sis".

15. "õhtùl̀, praegù" asemele lòe "õhta, praega".

16. "sìià, ikkà " asemele lòe üliPika (3. vältes) esiSilbiga "seie, ikke".

17. "juurd̀e, ö̀ös̀e" asemele lòe "juure, üösse".

18. "tè, mà, màÒlen" asemele lòe "tee, maa, maalen".

19. "niiK̀aua, niiK̀ui, valgeK̀irju" asemele lòe "niigaua, niigui, valgegirju".

20. "egaT̀a, mäèP̀ealt" asemele lòe "egada, määbealt".

21. "ek̀sTa, nüǜd̀ki" asemele lòe "esta, nüitki".

22. "vanaMeh̀è" asemele lòe "vaname".

23. "nòJah" asemele lòe "noojah".

24. "am̀eti" asemele lòe "ammeti".

25. "seàl " lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga.


nüǜd lòed̀ki niì kuì 80. àastane eluP̀õlvine Simuna kihelKonna Tammiku küla naine Anna Steinberg 1959. àastal Mari Mustale rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 294. leheKülj̀elt.
sàad seda kuulata Èesti Kèele InstiT̀uudi f̀onòT̀èegis.

seletus

1 ↑ eksMa ... niida kui näèn ja eksMa lähè ... ja maga - "eks ta tèe" on eitava kõne väljend (*e[i]k[ö]s ma maga ~ ma ei maga). ei tohiks ö̀elda "eks ta tèeb, eks nad tèevad".


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.