t̀š̀irkase h̀ärjad

Vòore parun Toube. oli mõisa omanik, tema ostis igal̀ sügisel̀ ^{6} laatadelt nuum h̀ärgi. isegi H̀ageri laadalt Tall̀inǹa ^[1] ümbrusest.
ja tö̀ölised käisid sèalt ära tòomas. üks sügise ^{6} tõime kolmK̀ümmend kaks nuum h̀ärga.
siis oli taluP̀ereMeèstel oli kaa pruuk h̀ärgadega künda. neèd vanemad taluP̀ereMeès viis neèd vanemad h̀ärjad ära, mis lahjaks olid jäänùd tö̀öga.
ja siis Vòore parun Toube ostis nèed omale, ja pani talveks, nuumale.
- - - kevadek̀s̀, müüdi või nuumati neèd rammusse. ja siis viidi Pèeter Purgi, tuleb ö̀èlda vana sõna järele. no lihunikud, ostsid nèed ära.
- - - tema ei olǹùd mitte üksi nende pidaja, neid oli pal̀j̀u. ja ostsivad ka siit külast, kes oli taluP̀ereMeestel oli mõni h̀ärjaVärss,
müǜa, jõudeLòom. - - - jah, kus aga oli, vaata siin kandis ei olnùd niiSugusèid̀ ^{5}, enamasti neèd t̀š̀irkase ^[2] h̀ärjad,
sèal Tallinǹa ^[1] ümbruses, h̀allid. suuremad kui meie omad. nad eiÒle mitte suuremad aga on ühe karvalised just̀Kuì ^[3] h̀undid, h̀allid.
h̀alli karva kõik. aga siìs midagi ^{7} mèeter sar̀ved ^{9} laiad. olid neil h̀ärgadel. seè tõug oli kohe. ja nèed osteti siìs sügisel̀.
sèal iga pereMehel ^{8} oli paar h̀ärgi. sèal Tallinna ümbruses. siin eiÒlnùd pal̀j̀u. aìnult ^{9} mõisnikud pidasid, mõni kaksKolm ^{7} paari.
oli Vòore mõisas, oli Küti mõisas, mà mäletan et oli, kaa siin h̀ärjad ja h̀ärjaMehed olid ja. naà kolm neli tükki ja.
aga siìs, sèal olid juba, taluP̀ereMeh̀èl. siit meie Küti ümbruses, siin eiÒlnùd mitte, taluP̀ereMeèstel h̀ärgi. aga mõisaP̀arunil juba oli.
^[4] - no põllu h̀eina, nagu ristikH̀eina sèe aeg ^{6} oli vähè, tuleb ö̀èlda, niiSamùti põhud, ja sòò-, metsa h̀einad,
ja siìs kart̀ulid, praak. praak oli rammus toit. sèe on jù kart̀uli ained vilja-ained ja. praagaga niiP̀al̀j̀u sö̀ö ...
ja siìs kevadel̀ olid nad päris rammusse. siis läksid juba saivad kallist h̀inda kui PèeterP̀urgi viidi. just nii.
^[5] - selle jàòks võeti jälle kohe nàgu ^[6] mõisa moonaMeh̀èd on olemas tèad.
no talvel eiÒle ju mõisa moonaMeh̀èl nii raske tö̀ö, mõisast tòodi, üks anti h̀òole alla, kes üld̀se sèe kòmandö̀r ^[7] neil oli, üleVaataja.
pani sèal kaks või kolm mèest, appi, selle üleVaatajale, kes vedasid kraami talli. praaka tuli vabrikust renni mö̀öda, risuVaari ^[8].
risuVaarist aj̀asivad sinna künadesse, sèalt jõivad ja. sulpi ^[9] tehti. sùured ^{9}, no ma tohin ö̀èlda, üks ^{7} kolm mèetrit̀ iga pidi ^{8},
ümmarguǹe, puu tõrred olid talli sèes. sinna tehti siìs jälle aganatest sulp. ja jällegi sèe. praak pèale. tuline praak, kèev praak, nagu vabrikust tuli kohe siìs.
sèe küpsetas ära selle, kèetis ära, siis oli üks number h̀èa toit. seda nad sõivad kohe või lõhki. jaa.
ja siìs seè oli. sedasi nòòmasid ^[10] nèed mõisnikud neid h̀ärgi ja kevadel̀, iga talvel ^{8} ènamasti ^[11].
ja kevadel̀ saatsid Pèeterburi siis jälle. siis said raha pal̀j̀u.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti tähti ja tähèÜhendeid:
"aa", "ee", "ii", "oo", "uu", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"ae", "au", "ao", "oa", "ea", "õo", "eo", "oe", "öe", "äe", "ei", "ui", "õi", "öi",
"à", "h", "ehe", "ähe", "aja", "ju",
"lj", "rj", "sj",
"dk", "dp", "ds",
"t̀š̀"

3. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti liitSõna sèes algusT̀ähti:
"P̀, T̀, K̀"

4. vàata:
"ne " liidet,
alalÜtleva kä̀ä̀nde lõppu "l " ajaMä̀ä̀rustes,
sàava kä̀ä̀nde lõppu "ks ",
ainsuse osastava kä̀ä̀nde lõppu "t ",
mitmuse osastava kä̀ä̀nde lõppu "seid ",
"nud " tegevusNime lõppu ("nud", "lnud", "rnud", "rdnud", "dnud", "tnud", "snud", "sèǹùd̀", "sknud", "ksnud")


5. "niiSugusèid̀" asemele lòe "niisugusi".
vàata vèel:
"niìSug̀ùǹe",
"nììSùgùse, niìSug̀ùse"
"niìSug̀ùǹe, niìSug̀ùse",

6. (sèe aeg, üks sügise, igal̀ sügisel̀ ...) on õìètì kõik nimetavas kä̀ä̀ndes ajaMä̀ä̀rused. "sügise, kevade" jt on omastavaga samastunud nimetavas kä̀ä̀ndes.

7. (üks kolm mèetrit̀, midagi mèeter, kaksKolm paari) on umbKaudsed arvud.

8. "iga" (pereMehel, pidi, talvel) jää̀b kä̀ä̀namata nagu Sòome kèeleski: "joka talvella". mõnes väljendis võib ehk "iga" olla "ikka" asemel.

9. (sar̀ved, aìnult , sùured) lòe rõhutatud üliPika e 3. vältes esiSilbiga.

10. "jõude" lòe pòolPika e 2. vältes esiSilbiga.

11. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti:
"nèed, neèd",
"mà",
"niiSamùti (= 'ei olnudki muud kui ...')",
"eiÒle, eiÒlǹùd",
"jàòk̀s̀",
"kart̀ulid"


nüǜd lòed̀ki niì kuì 82. àastaǹe Viru-Jaagupi kihelKonna Vòore külas sündinùd Villem Kuusik 1959. àastal UusAru külas Mari Mustale rä̀ä̀kis.
vanemad olid tal niiSàmùti Küti valla inimesi ja mõisa mòonakad nagu ta isegi.
Villem rä̀ä̀kis keskPõlvele omast kèeleMurret.

leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 263. leheKülj̀elt.

sàad seda kuulata Èesti Kèele InstiT̀uudi f̀onòT̀èegis.

seletus

1 "Tall̀inǹa, Tallinǹa" asemele lòe pèene "l"-iga "Talina, Tallina".
2 ↑ "t̀š̀irkase" asemele lòe pòolPika e 2. vältes esiSilbiga "sirkase" = 'tšerkassi tõugu'.
3 ↑ "just̀Kuì" asemele lòe pòolPika e 2. vältes esiSilbiga "jusku".
4 ↑ Mari Must küsis: "millega h̀ärgi nuumati?" - "no põllu h̀eina". "h̀eina" lòe üliPika e 3. vältes esiSilbiga (kui oleks pòolPika e 2. esiSilbiga, siis võiks arvata, et jutustaja pèab kàasaÜtleva kä̀ä̀nde "ga" lõppu tagaSõnak̀s̀ "kàa", mille võib vastates jätta kordamata nagu Sòome kèeles: "kanssa, kans".)
5 ↑ Mari Must küsis: "kes neid h̀ärgi talitasid?" - "selle jàòks võeti ... moonaMeh̀èd" sàava kä̀ä̀nde lõpp oleks õìètì "st".
6 ↑ "nàgu" asemele lòe "nägu".
7 ↑ "kòmandö̀r" asemele lòe "kamander" = 'kamandaja'.
8 ↑ "risuVaar" = 'reservuaar'.
9 ↑ "sulpi" lòe üliPika e 3. vältes esiSilbiga ja pèene "l"-iga.
10 ↑ "nòòmasid" asemele lòe "oo" mòodi "uu"-ga "nuumasid".
11 ↑ "ènamasti" asemele lòe "änamasti".


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere lugemiku sisuKord on siin.