mõnda tempu pulma ajal

enne vanemal aj̀al, olid h̀òòpis teised as̀j̀ad ja lòòd, kui nüüd on.
eks neid aegu ole olǹùd enne mitùt mòòdi, ei tèa mitmed vèel tulevad.
enne pulmas möirati nädal aega, h̀õisati ja karjuti. endised pulmad tüütasid inimesed är̀à, üks supp ja rasvase sö̀ö̀mine ja õlle jòòmine.
kes enne tèadis magusast supist või marja supist kedagi. enne aeti pal̀j̀u rahvast kokku.
eks nendega tehtud ennegi mõnda tempu pulma ajal. pruut sö̀ö̀nùd poisi sel̀j̀a taga.
siis oli kahe kahaga lusikas teine kaha oli teisiP̀idi. isaMehel oli h̀ärja sòòrast piits sellega lõi plaks ja plaks.
peiu poisil oli mõõ̀k. pruudile tòòdi kasukas alla kui saanist maha tuli, siis ämm võttis h̀èàstì vastù.
ei ole enam̀ varjutamist ^[1] ega kedagi.
and̀ìde jàgamise õhtùl pandi alles kõrvu istuma. and̀ìde vakad pruudi vend tõi pèa pèal sisse, siis tuli laulda, muidu ei antud kätte.
nal̀j̀a pärast kingiti sèe lehm, mis ise lakka sö̀ö̀ma lähèb ^[2],
ehk jälle, kui said ühte peresse ^[3], siis kaevu koòk kahasse ja tòobriP̀uu pòòlek̀s̀.
seitse küünart siidi niiti, millega sibula kòòred kinni sèòti. esimese linnu ebemed, ratta rummust lapse pudi kibu või vib̀uP̀uu.
sèaP̀èa viidi tervelt lauale, lelleNaine ütles:
"võta kõrv lõ̀ika ära ja viska Andres̀e ette. " Andres vihastas, tahtis kohe ära mìnna. ma ei tèa mitte, mis tema tähendas, ma nägin, et sedasi tehti.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti tähti ja tähèÜhendeid:
"aa", "ee", "oo", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"ea", "eo", "õi",
"h", "ähe", "ja", "aja", "lj", "sj", "s̀e"

3. "koòk" asemele lòe "kouk".

4. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti liitSõna sèes algusT̀ähti:
"P̀"

5. "vib̀uP̀uu" asemele lòe "viu-buu".

6. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti:
"õhtù, vastù, mìnna"

7. vàata:
keskVõrde tunnust "m ",
sàava kä̀ä̀nde lõppu "ks ",
mä̀ä̀rSõna lõppu "sti ",
"nud " tegevusNime lõppu ("nud", "lnud" )

8. "mitùt" asemele lòe "mitmet".

9. "and̀ìde" asemele lòe "ande".


nüǜd lòed̀ki niì kuì ViruJàagupi kihelKonna Rasivere küla naine Mai Haavel 1930. àastal M. Otsale rä̀ä̀kis.

leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 270. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ varjutamine = mõrsja varjamine pulmaSõidu aj̀al
2 ↑ kana
3 ↑ mitme perega ühes talus elama


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere lugemiku sisuKord on siin.