metsH̀ald̀jas

minu ema ikkà rä̀ä̀kis, et tema oli metsH̀ald̀jat̀ näinùd.
vanasti käisiv́ád kõik küla lòomad ühes karjas ja siis oli üks vana karjane,
tema käis kõikŚé suve karjas, muùd̀Kuì jaaniP̀äèv̀ oli prii või kui tahtis, siis läks jaaniP̀äèv̀ kàa karja,
aga siis anti talle iga lòoma pèalt sabaRaha.
iga päèv̀ oli kaks korralist ^[1].
üksKord olǹùd minu ema jälle korralisek̀s̀ ,
jäänùd karjas̀est maha ja h̀akkanùd h̀üǜdma ikkà: " ae ae " ja " ae ae."
viimak̀s̀ kostǹùd̀, kuìdas̀ kèegi h̀üǜd̀nùd èemalt: " üöÜö."
tema arvanùd, et sèe on karjane ja h̀õisanùd aga ühte puhku vastù.
sèe h̀ä̀ä̀l tulǹùd ligemal̀e ja korraga äkitselt tulǹùd mets̀àst miski asi vuhin taga välj̀a ja temale kallale.
kõd̀istanùd teist nììEt teìne olǹùd sinine ja siis riielǹùd kàa vèel, et:
" misSa eksitasid mìǹust tèe pèalt är̀à."
sèe olǹùd̀ki metsH̀ald̀jas.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti pikkasid̀ ja kaksikTäisH̀ä̀ä̀likuid:
"ee", "oo", "õõ", "ää", "öö", "üü",
"ea"

3. "àa" asemele lòe "ua".

4. "eìn" asemele lòe "en".

5. "är̀à" asemele lòe "ää".

6. "päèv̀ " asemele lòe "pää ".

7. "jaaniP̀äèv̀ " asemele lòe "jaanibä ".

8. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "h" tähte.

9. vàata, mida h̀ä̀ä̀ldàti "t " asemel ainsuse osastava kä̀ä̀nde lõpus.

10. "lj̀" asemele lòe pèenendatud "ll".

11. "H̀ald̀jat̀ " asemele lòe pèenendatud "l"-iga "algjad ".

12. vàata, mida h̀ä̀ä̀ldàti "ks " asemel sàava kä̀ä̀nde lõpus.

13. "l̀e " asemele lòe sõna lõppu kolmanda silbi järel "lle ".

14. "mets̀às" asemele lòe "mets".

15. "s̀e" asemele lòe "tse ".

16. vàata, kui h̀ä̀ä̀ldàti "nud " tegevusNime lõppu :
"nud", "lnud", "dnud", "tnud"

17. "olǹùd̀ki " asemele lòe "oltki ".

18. "muùd̀Kuì " asemele lòe asemele pòolPika (2. vältes) esiSilbiga "mutKu ".

19. "kuìdas̀ " asemele lòe pèenendamata "d"-ga "kuda ".

20. "nììEt " asemele lòe "net ".

21. "mìǹust " asemele lòe "must ".

22. "ikkà " asemele lòe "ikke ".

23. "vastù " asemele lòe "vasta ".

24. "kõd̀ista" asemele lòe "kõtista".



nüǜd lòed̀ki niì kuì 1873. àastal Vä̀ìke-Màarja kihelKonna Naraka ehk MänniSalu külas sündinùd PandiVere küla naine Mai Tompel 1951. àastal Vello Saagele rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 279. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ korralised = lòomaPidajate perelised, kes kordaMö̀ö̀da abis käiǹùd


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

kindralite varandus

Sàara külas karjaMàa otsas sòò sèes on üks kase metsaSalk ja kuuski h̀ulgas kàa.
sinna on vanal aj̀al kolm kiǹdralit̀ maha maetud Ròòtsi Sõja ^[1] ajal.
seal all màa sèes on kiǹdralite varandus. ja raha nende juures.
kõik tahavad teda kaevata ja raha kätte sàada.
üks tahtis kaevata, aga nägi, et kolm mams̀lit̀ ^[2] tantsinùd valgeis riietes.
mèes mìnestas är̀à.
nüǜd jälle läks mullu kevade üks raha võtma.
jälle läks üksiPäìni ö̀ö̀si aga sèe pòòdi sinna är̀à.
- - -. viina pudel oli kõrval.
maeti maha ja pandi viinaPudel kàa kaasa.
kèegi ei julgenùd seda viina juua.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga "àa" asemele lòe "ua".

3. "kàa" asemele lòe "koa".

4. "Sàara" asemele lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga "Soara".

5. "sàada " asemele lòe üliPika (3. vältes) esiSilbiga "soada".

6. "òò" asemele lòe "ua".

7. "èe" asemele lòe "ie".

8. "üǜ" asemele lòe "üi".

9. "ö̀ö̀" asemele lòe "üe".

10. sõna algusest jäta "h̀" hä̀ä̀ldamata.

11. "aj̀a" asemele lòe "aa".

12. "är̀à" asemele lòe "ää".

13. "t̀ " asemele lòe sõna lõppu "d ".

14. "nùd " asemele lòe "nd ".

15. "mams̀lit̀ " asemele lòe "mamsslid ".

16. "mìne" asemele lòe "mene".

17. "üksiPäìni" asemele lòe pèenendatud "n"-iga "üksiPäni".

18. "kiǹdralit̀ " asemele lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga "kindralid".

19. "kiǹdralite " lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga.





nüǜd lòed̀ki niì kuì 73 àastane Viru-Jàagupi kihelKonna Roela küla naine Mari Nirgi 1929. àastal A. Kõrvale rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 267. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ Ròòtsi Sõja = PõhjaSõja
2 ↑ mams̀lid = sakste tüdrùkud


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

jumalaArmu leib

Kõnnu mõisas olid kahe vennas̀e.
mõlemad olid kütá mehed ^[1].
vanem vend kui metsa läks oli pal̀j̀u lindus̀ìd̀ ^[2].
nòòrem vend küsis: "kuìdas̀ sul niiPal̀j̀u lindus̀ìd̀ on ja mina ei sàa mitte ühtki ?"
vanem vend viinùd viisKümmend ja kuusKümmend tet̀re korraga:
"õpetan kui ^[3] sa seda tèed."
nòòrem vend tellib: "õpeta."
- "võta torka jumalaArmu leib ^[4] taskuRätiku sisse, pane sèe teiba külge, lase selj̀a taha, aga ise ära vàata."
nòòrem vend tegi nõnd̀a,
aga lõi silmad teiba peale ja nägi
Jeesuse ihu ripub teibas.
kui ta seda nägi, viskas püssi maha
ja elades enam püssi ei kergitanùd.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga "àa" asemele lòe "ua".

3. "òò" asemele lòe "ua".

4. "èe" asemele lòe "ie".

5. "s̀e" asemele lòe "kse".

6. "l̀j̀" asemele lòe "il".

7. "lj̀" asemele lòe pèenendatud "ll".

8. "us̀ìd̀ " asemele lòe "u ".

9. "sid̀ " asemele lòe "si ".

10. "nùd " asemele lòe "nd ".

11. "kuìdas̀ " asemele lòe "kuda ".

12. "tet̀re " asemele lòe "tedre ".

13. "nõnd̀a " asemele lòe "nõnna ".



nüǜd lòed̀ki niì kuì 79 àastane Viru-Jàagupi kihelKonna Rünga küla mèes Jüri Prillup 1929. àastal A. Kõrvale rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 269. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ kütá mehed = jahimehed
2 ↑ lindus̀ìd̀ = partis̀ìd̀
3 ↑ kui = kuìdas̀
4 ↑ jumalaArmu leib = kìriku armuLaualt sàadud leib


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

tondi pereMèès naeris

kaks venda olid.
vanemal vennal oli tont,
nòòremal eiÒlǹùd.
vanal aj̀al oli nimelt pal̀j̀u tontisid̀.
nòòrem vend tuulas ^[1].
vanem vend läks tondiga nòòrema venna juurd̀e.
ise ajas juttu,
tont ajas nisu kotti.
kui kott nisu täis oli,
läks tont kotiga lakka,
ja h̀akk̀as sealt ulviAugust välj̀a mìnema.
kott oli raske,
tont ei jõudǹùd̀ välj̀a tõsta.
tondi pereMèès naeris.
tont sai vihasek̀s̀,
et pereMèès naerab
ja laskis koti alla kukkuda: prantsti.
nòòrem vend h̀akk̀as h̀augutama, et
sina tulid minu nisu vargále.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga "òò" asemele lòe "ua".

3. "aj̀a" asemele lòe "aa".

4. "l̀j̀" asemele lòe "il".

5. "lj̀" asemele lòe peenendatud "ll".

6. sõna algusest jäta "h̀" hä̀ä̀ldamata.

7. "ǹùd " asemele lòe "d".

8. "dǹùd̀ " asemele lòe "d".

9. "sid̀ " asemele lòe "si ".

10. "k̀s̀ " asemele lòe "st".

11. "eiÒlǹùd" asemele lòe "eiJold".

12. "juurd̀e" asemele lòe "juure".

13. "mìne" asemele lòe "mene".

14. "pereMèès" asemele lòe "pereMis".

15. "h̀akk̀as " asemele lòe "akas".



nüǜd lòed̀ki niì kuì 79 àastane Viru-Jàagupi kihelKonna Rünga küla mèes Jüri Prillup 1929. àastal A. Kõrvale rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 268. leheKülj̀elt.

seletus

1 ↑ tuulas vilj̀a


PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

järv vihastanùd ja läinùd

vanastì olǹùd et pidanùd sàama meile sìià rab̀asse järv.
pòle aga leitud nime.
järv vihastanùd ja läinùd MustVeès̀s̀è.
lauka augud aga jätǹùd märgik̀s̀ järele.
üks on suur ketas
mustab teìne alati;
sèeOn siìs̀ emaAuk.
teisi aukusid̀ on pal̀j̀u, pal̀j̀u
aga nèed on vä̀ìks̀ed;
sòo nimi on Laugete Raba.
sèal rab̀as lauka aukude vahel kasvavad murakad;
èemalt kohe punetavad nagu suured prèesid.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga "àa" asemele lòe "ua".

3. "òo" asemele lòe "uo".

4. "èe" asemele lòe "ie".

5. "èa" asemele lòe "ia".

6. "eì" asemele lòe "e".

7. "vä̀ìks̀e" asemele lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga "veìke" väga lühikese "i"-ga.

8. "l̀j̀" asemele lòe "el".

9. "ǹùd " asemele lòe "d".

10. "nùd " asemele lòe "nd".

11. "k̀s̀ " asemele lòe "st".

12. "stì " asemele lòe "st".

13. "sid̀ " asemele lòe "si ".

14. "ab̀as" asemele lòe "avas".

15. "sìià " asemele lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga "seie".

16. "siìs̀ " asemele lòe "siss".

17. "pòl" asemele lòe "põl".

19. "MustVeès̀s̀è " asemele lòe "MustVe".

20. "kasvavad " lòe pòolPika (2. vältes) esiSilbiga.



nüǜd lòed̀ki niì kuì 72 àastane Simuna kihelKonna Avanduse küla naine Mari Siimann 1929. àastal Voldemar Metsamärdile rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 292. leheKülj̀elt.



PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

pühade vahed

jõùlust KüüǹlaPäèva kuus nädalat̀,
küüǹlaPäèvast MaarjaPäèva seìtse nädalat̀,
sèalt lòetak̀s̀è siis kaheksas Karja Laskimisesse,
üheksas H̀ärja Örinasse,
(siis h̀akkasid h̀ärjad jù jörisema).
kümme tuleb Kündi sèalt H̀ärja Örinast.
üksteistKümmeǹd̀ Jürgi.
mà seda ei tèa, mis kaksteistKümmeǹd̀ oli.

---

1. lòe esìtek̀s̀ seda lugu niì kuì see oleks Èesti riigi kèeles.

2. lòe seda lugu uuesti, aga "äè" asemele lòe "ää".

3. lòe seda lugu uuesti ning "èa" asemele lòe "ia".

4. lòe seda lugu uuesti ning "òe" asemele lòe "ue".

5. lòe seda lugu uuesti ning sõna algusest jäta "h̀" hä̀ä̀ldamata.

6. lòe seda lugu uuesti ning sõna lõpust jäta "k̀s̀è" hä̀ä̀ldamata.

7. lòe seda lugu uuesti ning "t̀" asemele lòe "d".

8. lòe seda lugu uuesti ning "eìts" asemele lòe "ets" pèenendatud "t"-ga.

9. lòe seda lugu uuesti ning "Kümmeǹd̀" asemele lòe "Kümme".

10. lòe seda lugu uuesti ning "küüǹla" asemele lòe "küündla".

11. lòe seda lugu uuesti ning "jù" asemele lòe "jo".

12. lòe seda lugu uuesti ning "mà" asemele lòe "maa".

13. lòe seda lugu uuesti ning " jõùlust " lòe üliPika (3. vältes) esiSilbiga.



nüǜd lòedki niì kuì Nurmetus sündinùd 80 àastane Vä̀ìkeMàarja kihelKonna Assamalla küla naine Marie Klinder 1956. àastal Helmi Viiresele rä̀ä̀kis.


leiad selle jutu "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumiku 278. leheKülj̀elt.



PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere lugemiku sisuKord on siin.



 

PandiVere lugemik

kolmest kangest kohalikust kèelest (Viru, Võru ja Petseri) on üks sàanud ilmaKuulsak̀s̀ ja teìne maà-ilma tähtsak̀s̀.

ag̀à hä̀ä̀lt on tehtud ViruMàal ikkà kàa.

Aino Pressi: "Pidage mieles mei esiemade ja esiisade konepruuki!".
Kaja Toikka: "Matsikompleks ei luba rääkida".
Elina Kononenko: "Ma ei arva, et nüüd tuleks kokku kutsuda tähtis ekspertide grupp ja Virumaa murrakute baasil üks viru keel kokku panna ning seda siis igal sammul propageerima asuda. Kuid pisut aimu tahaks meie kandi varasemate elanike keelest saada küll, see tundub väga huvitav."

mina küll arvan, et virulas̀ed pèaks nüǜd̀Kohe h̀akkama kõigile tõestama, et oleme niiSàmùti rahvus nagu èestlas̀ed, sakslas̀ed ja jänkid.
muìdugi tulevad kehtestada oma màadel kohaliku kèeleSèadus̀ega meie Assamalla-KudruKüla kirjaKèele normid ja sàata tèele uued inkv̀iSiitorid kòòlidest ja lasteAedadest valestì rä̀ä̀kijaid välj̀a juurima.

as̀j̀a tèeb ainult raskek̀s̀, et õìètì ö̀elda rä̀ä̀giti ViruMàal mitut̀ kèelt.
kuì nèed̀ kõik kokku panna, siis kõlbab sèe jùba Èesti ja Sòòme ühis̀ek̀s̀ riigiKèelek̀s̀ kàa.

meie PandiVere rahvas sàame siiski läbi hõlpsamini.
pòle vajagi kõike oma aj̀aLugu ja pärimust võrukes̀te kombel ümber kirjutada. meie pärimus on kõik kirjas.
õpime siis sèeKord suurtelt ja vägevatelt rahvastelt: inglas̀telt ja h̀iinlas̀telt.
nèed̀ jù rä̀ä̀givad kõik ise oma murdeid, aga sàavad kirjaSõnast h̀èastì aru.

esìtek̀s̀ õpime esiVanemate kèelt õìètì hä̀ä̀ldama.
siis võime seda lugeda kasVõi "ViruMàa Tèatajast" ega lähe tarviski muud pr̀opaGandat̀.

siin all on nüǜd mõned jutud niì kuì vanad virulas̀ed nèed̀ ennist rä̀ä̀kisid :

1. pühade vahed


2. jumalaArmu leib


3. tondi pereMèès naeris


4. järv vihastanùd ja läinùd


5. kindralite varandus


6. h̀undi jutud


7. kuud ja päèvad


8. RahaAugu Mägi


9. pulmalised ei nalj̀ata


10. rohùd ja ohùd
    
    


11. metsH̀ald̀jas


12. ö̀ö̀si h̀untisid̀ püǜdmas


13. H̀auaMägi


14. nõiduse tav̀a


15. KitseP̀õrgu
    
    


16. mõnda tempu pulma ajal


17. katku jälg


18. mõisat̀ orjamas


19. riideVärvimine


20. kuuluPudel
    
    


21. RiiaMàa nõid


22. paha rohi


23. t̀š̀irkase h̀ärjad

leiad nèed jutud "Eesti murrete" sarja 2. köitest Mari Musta "Keskmurde tekstide" kogumikust.
kuulata sàad Èesti Kèele InstiT̀uudi f̀onòT̀èegis.

PandiVere hèaldamist selgitame siin.
PandiVere sõnu leiab siit.
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere rahvaPärandit̀ leiab siit.